Kõrgkooli staatus

Sõjaväelise kõrghariduse I aste

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) antav kõrgharidus on rakendusliku suunaga, kuid samas väga mitmekülgne. Õppetöö läbiviimisesse on kaasatud Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja teiste Eesti ülikoolide õppejõud. KVÜÕA lõpetajaid võib kohata teenimas erinevatel ametikohtadel Eesti kaitseväes, Kaitseliidus, Piirivalveametis ja Päästeametis.

Õppeaeg KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel kestab kolm aastat. Kursuse lõpetajad omandavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnanti auastme. Põhikursus on samas ka ohvitseri väljaõppe esimene etapp.

KVÜÕA sõjaväelise juhtimise rakenduskõrgharidusõppe õppekava koosneb neljast suuremast osast – alus- ja suunaõppe moodulist, erialamoodulist ja praktikast. Alus- ja suunaõppes antakse lisaks sõjaväelistele distsipliinidele kadettidele ülevaade humanitaar- ja sotsiaalteadustest, loodus- ja täppisteadustest ning strateegia valdkonnast. Keeleõppega tegeleb selleks spetsiaalselt loodud struktuuriallüksus – Keelekeskus. Pärast alus- ja suunaõppe läbimist on tulevastel ohvitseridel võimalik õpinguid jätkata juba spetsiifilistel sõjaväelistel õppesuundadel, nagu jalaväe, logistika, side, pioneeri, suurtükiväe, õhutõrje erialal. Rakenduskõrghariduse omandamist tõendava diplomi saamiseks on samuti vaja läbida teenistuspraktika Eesti kaitseväe allüksuses ja kirjutada lõputöö.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes omandatav sõjaväelise kõrghariduse I aste võimaldab täita rühma- ja kompanii-/patareiülema ülesandeid (vastavalt väe- ja relvaliigi spetsiifikale) nii rahu- kui ka sõjaajal.

Peale mõneaastast teenistust on õppuritel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, mis on ühtlasi sõjaväelise kõrghariduse teine aste.

Sõjaväelise kõrghariduse II aste

Kaheaastases magistriõppes toimub omandatud üld- ning erialateadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe. Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

KVÜÕA sõjaväelise juhtimise magistriõppe õppekava koosneb kolmest suuremast osast – alus- ja suunaõppe moodulist ja erialamoodulist. Alus- ja suunaõppes antakse lisaks sõjaväelistele distsipliinidele kuulajatele terviklik ja nüüdisaegne, kaitseväele ning riigile püstitatud nõudeid ja ülesandeid arvestav akadeemiline haridus . Lisaks kohustuslikele õppeainetele on kuulajatele antud võimalus valida valikaineid mitmete erinevate valdkondade aineblokkide vahel. Suunaõppe eesmärk on valdkonnasisene spetsialiseerumine pataljoniülema ja staabiohvitseri tasemel vajaminevate teadmiste ja kutseoskuste omandamiseks. Varem jalaväe erialale spetsialiseerunud ohvitserid omandavad magistriõppe erialaõppes jalaväepataljoni ja -brigaadi staabi luureohvitseri, operatiivohvitseri ning pataljoni staabiülema kutseoskused. Pärast erialaõppe läbimist täidavad ohvitserid suunaõppe raames toimuvatel praktilistel harjutustel ametikohti, mis vastavad nende erialale. Samas saavad kõik ohvitserid üldise staabitöö ettevalmistuse.

Pärast alus- ja suunaõppe läbimist on tulevastel ohvitseridel võimalik õpinguid jätkata juba spetsiifilistel sõjaväelistel õppesuundadel - jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal. Magistrikraadi omandamist tõendava diplomi saamiseks on samuti vaja kirjutada magistritöö.

Pärast keskastmekursuse lõpetamist ja eeskujulikku teenistust kaitseväes on ohvitseril võimalik jätkata õpinguid juba Kaitseväe Ühendatud Õppeasutega samas majas paiknevas Balti Kaitsekolledþis, mis annab vanemstaabiohvitseri ettevalmistuse ja on ühtlasi ohvitseri hariduse kolmas aste.

Ohvitseri hariduse neljas aste viiakse läbi kõrgemate staabiohvitseride ja kindralstaabiohvitseride kursusena.

Teadustöö

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustel on oluline roll ja suur potentsiaal sõjandusalase uurimistöö korraldamisel Eestis. See avab võimalused ka kadettide ja õppejõudude akadeemiliseks arenguks.

Õppekeskkond

Põhikursusel õppivatele kadettidele maksab kaitsevägi riiklikku stipendiumi. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kadettidel on õigus taotleda ka õppelaenu. Õppimise ajal kehtivad kadettidele Vabariigi Valitsuse poolt kaitseväelastele ette nähtud soodustused, sotsiaalsed tagatised ja õigused.

Õppetöö toimub Tartus Riia mnt 12, kus asub ka nüüdisaegne ühiselamu. Ühiselamutoad on kahekohalised, igas toas on WC ja duširuum. Igal korrusel on köögid, puhketoad ja ruumid pesupesemiseks. Tubades on olemas interneti püsiühendus.

Kadettidel on mitmeid sportimisvõimalusi, nad saavad tegeleda jalgpalli, korvpalli, tänavakorvpalli, võrkpalli ja ujumisega. Ühiselamus on jõusaal, lasketiir ja sauna kasutamise võimalus.

Traditsioonid

Noorkadettidele on kõige olulisemaks sündmuseks esimese semestri lõpus toimuv kadetivande tseremoonia, mille järel Kadetikogu võtab nad vastu oma täieõiguslikuks liikmeks ja nende igapäevaellu lisandub hulk privileege. Pärast tseremooniat toimub kadetiball, mille korraldavad teise aasta kadetid noorema kursuse kadettide ehk Kadetikogu uute liikmete auks. Kadetiballi eesmärk on tugevdada kursustevahelisi sidemeid ning arendada tulevaste ohvitseride etiketitundmist ja käitumisoskust.

Kadetikogu ühendab kõiki Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes õppivaid ja seal õppinud kadette. Kadetikogu põhiülesandeks on tutvustada Kadetikogu laiemale avalikkusele, teha koostööd erinevate üliõpilasorganisatsioonide ja -seltsidega, arendada sidemeid väeosade ohvitserikogudega ning kontakte välismaa sõjaväeliste õppeasutuste kadettidega. Kadetikogu hoolitseb vaba aja sisustamise ja vaimuelu edendamise eest, soodustades ühtlasi ka aktiivsemat suhtlemist kadettide vahel.