|
Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.
Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.
|
|
|
|
Maaväe ülem:
kolonel Indrek Sirel
CV
Tel 717 1501
Faks 717 1508
E-mail:
|
Maaväe Staabi ülem:
kolonel Artur Tiganik
Telefon: 717 1501
Faks: 717 1508
E-mail:
|
Maaväe ülesanded
Rahuajal
• korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase
• kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust
• osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
• abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral
Kriiside korral
• valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile
• tõsta valmisolekutaset
• alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist
• luua tingimused liitlaste saabumiseks
Sõjaajal
• kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele
• korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed
Maaväe üksused
Maaväe ülema alluvuses on tema juhtimisfunktsioonide täitmist toetav väeliigi staap ja väeosad, mille rahuaegseks ülesandeks on reservüksuste väljaõpetamine. Operatiivüksustest on maaväe ülema vahetus alluvuses reservväelastest koosnevad territoriaalpataljonid ja 1. Jalaväebrigaad. Kriisi- ja sõjaaegsed ülesanded ning nende planeerimine on Maaväe Staabi ülesanne, praktiline ettevalmistamine aga kaitseringkondade ülesanne.
- Maaväe Staap
- 1. Jalaväebrigaad, mille koosseisu kuuluvad:
- Scoutspataljon
- Kalevi jalaväepataljon
- Tagalapataljon
- Lõuna Kaitseringkond, mille koosseisu kuulub:
- Kuperjanovi jalaväepataljon
- Põhja Kaitseringkond, mille koosseisu kuulub:
- Kirde Kaitseringkond, mille koosseisu kuuluvad:
- Viru jalaväepataljon
- Suurtükiväepataljon
- Õhutõrjepataljon
- Pioneeripataljon
- Kaitseväe Keskpolügoon
- Lääne Kaitseringkond
Valdav osa maaväest põhineb mobiliseeritaval reservil. Rahuajal on regulaarväe koosseisus reageerimisüksused, territoriaalkaitseüksused, õppeüksused ja toetusüksused.
1. Jalaväebrigaad
 1. Jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon. Üksus on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega.
Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi jalaväepataljon ja tagalapataljon.
Brigaadi allüksused õpetatakse välja kaitseväe eri väljaõppekeskustes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus.
|
|
1. 1.Jalaväebrigaadi ülem on alates 21.juulist 2009
kolonelleitnant Raivo Tamm
|
Maaväe lipp
Maaväe lipu lipukangas on musta värvi, lipu keskel on kuldkollane sakmeline müür, millel kolm sinist sammuvat lõvi. Müüri taga on püstiasendis ülessuunatud teraga valge mõõk, mis märgib sõjalist valmisolekut ja kaitsetahet.
Väeliigi lipu annetas maaväele 17. augustil 2005. aastal Eesti Reservohvitseride Kogu.
|