Lennubaasi ülem: kolonelleitnant Roman Timofejev Telefon: 717 3332 Korrapidaja: 717 3315 Faks 717 3367 Postiaadress Ämari, Vasalemma vald, 76102 Harju maakond

Õhuväe allüksusena on Lennubaasi olulisemateks funktsioonideks vastavalt kaitsejõudude keskpikale arengukavale miinimumnõuetele vastava õhuturbe ( Quick Reaction Alert ) ja rahvusvahelise koostöö tagamiseks vajaliku vastuvõtva riigi toetuse ( Host Nation Support ) väljaarendamine.

Kopterist avanev vaade Eestimaale

Operatsiooniliselt toetab Lennubaas koos lennuülesandeid planeeriva ja toetava struktuuriga kaitseväe tegevusi.

Helikoptereid ja lennukeid kasutatakse kaitseväe väljaõppe toetuseks, eskordiks, operatiivseks sidepostiks, transport- ja metsakustutus- ülesanneteks ning vaatlus-, otsingu-, aerofoto- ja VIP-lendudeks. Samuti on Lennubaas võimeline toetama Eesti tsiviilstruktuure erinevate operatsioonide läbiviimisel.

Aastaks 2010 ehitatakse Ämaris välja minimaalnõuetele vastav lennuväli, et vajadusel oleks võimalik õhuturbeoperatsioone teostada Eestist. Aastatel 2011-2012 ehitatakse Ämaris välja minimaalnõuetele vastav vastuvõtva maa toetusega HNS ( Host Nation Support ) tertsiaarlennuväli, mis võimaldaks transpordilennukite vastuvõtmist ja kauba käitlemist.

Ajalugu

Ämari lennuväli rajati 1945. aastal nõukogude võimu perioodil varulennuväljaks. 1952. aastal võeti see kasutusele põhilennuväljana. Ulatuslikum arendustegevus algas 1956. aastal ja tipnes 2500 meetri pikkuse, 60 meetri laiuse ja 180 tonnise kandevõimega lennuraja ehitamisega.

Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel oli Ämari lennubaas intensiivselt kasutusel mereväe pommituslennuväe treeningbaasina.

Eesti Vabariik võttis okupatsioonivägedelt lennuvälja üle 1992. aastal ning andis selle Teede- ja Sideministeeriumi haldusalasse. 3. aprillil 1996 anti lennuväli üle Kaitseministeeriumile. Sama aasta 19. detsembril anti Ämari lennuväli Õhuväe Staabi valdusesse.

15. mail 1997 asutati Ämari Lennubaas, mis on kuni tänaseni üheks kiiremini kasvanud struktuuriüksuseks ning mitmete rahvusvahelist kaalu omanud ühisõppuste ja lennuoperatsioonide toimumiskohaks.

Kuni aastani 2004 oli Lennubaas ka ajateenijate väljaõppekeskuseks, kus kutsealused õpetati välja ja jätkasid teenistust Lennubaasi sõjaväepolitsei eskadrillis ülesandega tagada baasi julgeolek ja kaitse. Peale viimase ajateenijatest allüksuse reservi arvamist 2004 kevadel moodustavad Lennubaasi isikkoosseisu tegevteenistuses olevad kaadrikaitseväelased ja tsiviilteenistujad.

Ülesanded

Rahuaja ülesanded:

• Osaleda otsingu- ja päästeoperatsioonidel;
• Arendada välja NATO ja teiste partnerite koostegutsemisvõime standarditele vastav lennuväli;
• Viia läbi väljaõpet ja kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
• Tagada lennuväljale ettenähtud valmisolekutase läbi Lennubaasi igapäevase tegevuse;
• Toetada EKJ väljaõppeprotsessi;
• Osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega.

Kriiside korral:

• Teha koostööd teiste ministeeriumide alluvuses olevate lennuüksustega;
• Tõsta Lennubaasi valmisolekutaset, komplekteerides selle täiskoosseisuni ja alustades intensiivset väljaõpet;
• Minna üle sõjaaja juhtimisstruktuurile;
• Valmistuda appitulevate välisvägede vastuvõtuks ja koostööks;
• Valmistuda humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtuks.

Sõjaaja ülesanded:

• Toetada Lennubaasi vahenditega EKJ operatsioone;
• Tagada humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtt, korraldada teiste riikide vägede saabumist ja teha nendega koostööd;
• Tagada ja võtta osa NATO ja teiste partnerriikide ühistest operatsioonidest k.a õhuruumi kontroll;
• Teostada koostöös partneritega ja nende abil strateegiliste objektide õhukaitset.

Väljaõppetegevus väeosas

Kopteripiloot tegevuses

Lennubaasi kaitseväelased osalevad täiendkoolitustel nii Eestis kui ka välismaal. Lennubaasis korraldatakse kaubakäitluse IALCE ( International Airlift Control Element ) toetuselemendi koolitust, samuti jätkub kopterimeeskondade ja lennukipilootide väljaõpe

Õhuväe väljaõppe- ja treeningkeskuse baasil koolitatakse ja antakse vajalikku täiendõpet kogu väeliigi isikkooseisule.

2006 alustati koostöös Õhuseiredivisjoniga kvalifitseeritud sihitajate koolitamist.

Lennubaasi transpordilennukite piloodid on koolitatud piloteerima reaktiivmootoriga lennukeid. 2007. aastal said Lennubaasis vastava väljaõppe ka Läti piloodid.

Tsiviilkoostöö

Tsiviilkoostööd teeme tsiviillennujuhtimiskeskuste, vallavalitsuste, päästeameti ja piirivalvega. Lennubaasi kopterid osalevad otsingu- ja päästeoperatsioonidel. Lennukid An-2 on aktiivselt osalenud metsakustutustöödel. Liiklushuligaanide ohjeldamiseks on Lennubaasi ja politsei eriüksuse vahel sõlmitud koostööleping.

Hoidmaks head kontakti ümberkaudsete valdade ja elanikkonnaga on korraldatud ning jätkatakse infovahetuslike üritustega Lennubaasi arengut puudutavates küsimustes, mis on aluseks arusaamisele ja vajadusele Eesti riigi kaitses.

Hea koostöö on ka lähedalasuva EELK Harju-Madise kirikuga, kus viiakse läbi jumalateenistusi.

Väeosa ning õhusõidukitega on oodatud tutvuma koolilaste ja ajateenijate ekskursioonid.

Srs Erik Jankovski Keila Algkooli lastele kopterit R-44 tutvustamas

Osalemine õppustel

Kopterid on Kevadtormiks üles rivistatud

Lennubaas toetab kopterite ja lennukitega maa- ja mereväe üksuste väljaõpet.

Märkimisväärne koostöö Kaitseliiduga algas 2003. aastal sõjalis-sportliku võistluse Erna retk toetamisega välilennuväljaga. Koostöö on jätkunud ka igal järgneval aastal.

Lennubaas võtab mitmendat aastat osa KV suurõppusest Kevadtorm.

Sügisel 2005 osalesid Lennubaasi piloodid ja kopterid Norras õppusel NATO Air Meet 2005.

2006. aastal korraldati Eestis esmakordselt rahvusvaheline merepäästeõppus Baltic Bikini 2006 eesmärgiga treenida pilootide tegevust lennuvahendi maandamisel vette. Sellest iga-aastasest õppusest, mida korraldatakse järgemööda kolmes Balti riigis, võtab tavaliselt osa kogu Lennubaasi lendav koosseis.

Aastal 2006 korraldati Lennubaasist kui õppuste põhibaasist kaks kaitseväele tähtsat rahvusvahelist õppust – nii Ameerika Ühendriikide, Norra ja Eesti terrorismivastse võitluse üksuste koostööõppus Shamrock Key 2006 kui ka ISAF operatsioonideks Afganistanis Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja Eesti missiooniüksuste koostööõppus Kalev Express 2006.

RESI 2007 õppus Lennubaasis

2007. aastal toimus Lennubaasi valvekompanii reservõppekogunemine, mille käigus harjutati baasikaitsekompanii allüksuste tegevusi.

Samuti korraldati koostöös mitmete tsiviiljõustruktuuridega koostööõppus RESI 2007, mille eesmärgiks oli harjutada koostööd erinevate lennuintsidentide ja -õnnetuste korral Lennubaasi territooriumil.

Olmetingimused

Võidupüha rivistus 2008

Lennubaasis on loodud teenistujatele väga head töötingimused. 2003. aastal renoveeriti kopterite angaarid koos tehnika-, varustuse-, hoiu- ning hooldusruumidega.

2005. aastal valmisid sideeskadrilli hoone ja lendude opereerimise hoone.

Renoveeritud on staabi- ja tagalahoone ning lennujuhtimistorn. Väeosa territooriumil on neli sauna ning meditsiinipunkt hambaravikabinetiga.

Lennubaasi renoveeritud staabi- ja tagalahoone

Sportimisvõimalused

Mereväe ja Õhuväe sõpruskohtumine jalgpallis 2007

Ämari garnisoni territooriumil on võimalik kasutada täismõõtmetes jalgpallistaadioni. Kasarmuhoones saab mängida piljardit ja harjutada jõusaalis. Nii territooriumil kui ka väljaspool on võimalik tegeleda jooksutreeninguga.

Lennubaasi teenistujad osalevad aktiivselt orienteerumispäevakutel Harjumaal ning muudel sõjalis-sportlikel üritustel. Juba mitmendat hooaega võistleb Lennubaasi võistkond edukalt ”Hansapank Xdream” nimelisel orienteerumisvõistlusel.

Lisaks on Lennubaasi personalil võimalik kasutada sportimiseks erinevate ujulate, spordisaalide, -hallide ja jõusaalide teenuseid väljaspool baasi ja tööaega.

Spordisaavutused

Parimateks võistkondlikeks saavutusteks on Lennubaasil kohad esikolmikus maastikuvõistlustelt ja suundorienteerumise võistlustelt.

2005. aastal saavutati esimene koht kaitseväe meistrivõistlustel maastikuvõistluse teateorienteerumises.

Lennubaasi ja Õhuseiredivisjoni teenistujad mängivad koos ühtses Õhuväe jalgapallivõistkonnas ning osaletakse Kaitseväe ja teiste riikide õhuvägede turniiridel.

2007. aasta meister Õhuväe meistrivõistlustel laskmises oli Lennubaasi side- ja julgeolekuteenistuse ohvitser nooremleitnant Sander Noormägi.

Lennubaasi ohvitseride hulgas on populaarne spordiala ka offroad . Lennubaasi Ohvitseride Kogu on korraldanud maasturite võistlusi kolmel korral: „Navigatsioon 2004”, „Navigatsioon 2006” ja „Navigatsioon 2007”.

Personalivajadus

V-srs Andrus Vaher lennukit An-2 remontimas

Lennubaasis teenivad kaadrikaitseväelased ja avalikud teenistujad.

Lennubaasi isikkoosseis on alates 2004. aastast järjepidevalt osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Iraagis (OIF), Afganistanis (ISAF) ja Kosovos (KFOR).

Alates aastast 2005 mehitab Lennubaas ISAF koosseisus olevat Kabuli rahvusvahelise lennuvälja perrooniteenistuse meeskondasid (ESTCON KAIA CST).

Väeliigi kiire areng ja püstitatud eesmärkide saavutamine on tekitanud suurenenud personalivajaduse. Lennubaas vajab jätkuvalt kaitseväelasi ja avalikest teenistujatest spetsialiste.

CST-9 teenistus Kabuli lennuväljal

Lennubaasi ülemad:
Alates 01.08.2008 kol-ltn Roman Timofejev
01.07.2007-31.07.2008 mjr Kalev Koit (kohusetäitja)
01.03.2001-30.06.2007 mjr Arvo Palumäe
23.08.1997-28.02.2001 mjr Roman Timofejev

Staabiülemad:
Alates 01.12.2007 mjr Toomas Susi
01.12.2004-30.11.2007 mjr Aivar Tuvik
21.06.2003-30.11.2004 kpt Igor Kaldoja
01.08.2002-20.06.2003 n-ltn Einar Genrihov
01.04.2001-31.07.2002 kpt Igor Kaldoja
04.12.2000-31.03.2001 n-ltn Mark Trubok
18.03.1998-04.12.2000 ltn Ervin Kool

Väeosa sümboolika

Kotkas sümboliseerib kodumaa kaitseks valmis olevat ja kõrgustesse tõusvat õhujõudu ning tähendab lendamist. Mõõk sümboliseerib kaitseväge. Kotkast tahapoole jääb lennurada, mille ülemises osas on must lennuki siluett.