Ajateenistus » Väljaõppetsükkel  

Uuendatud: 20.02.2017, kell 13:36

Väljaõppetsükkel

Eel- ja põhikutsumine

Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse.

Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad).

Põhikutsumise baasil õpetatakse kaheksa kuu jooksul välja üksuse reakoosseis. 

Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud.

Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist.

Ajateenija määratakse ametikohale ja vabastatakse sealt käskkirjaga teenistuse huvides.

11 kuud kestab ajateenistus

  • mereväes ajateenistust läbivatel ajateenijatel;
  • ajateenijatel, kes on ajateenistuses eesmärgiga omandada side- või infotehnoloogiaalane väljaõpe;
  • ajateenijatel, kes on ajateenistuses eesmärgiga omandada allohvitseri väljaõpe;
  • ajateenijatel, kes on ajateenistuses eesmärgiga omandada sõjaväepolitseialane väljaõpe;
  • ajateenijatel, kes on ajateenistuses eesmärgiga omandada mootorsõiduki juhtimise õigus või kes täidavad mootorsõidukijuhi ülesandeid.

Asendusteenistus kestab 12 kuud.

Vaata lisaks:

Kaitseväeteenistuse seadus
Kaitseressursside Ameti koduleht
Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine

Väljaõppetsükkel koosneb järgmistest kursustest:

Ajateenistus

Sõduri baaskursuse (SBK) / madruse baaskursuse (MBK) üldsõjaline moodul

Ajateenistuse esimeste kuude jooksul omandatakse üksikvõitleja põhiteadmised ja -oskused ning saavutatakse teenistuse jätkamiseks vajalik füüsiline vorm. Sõdurid õpivad tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ja omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Baaskursuse õppekava on ühtne kõikidele ajateenijatele. Kursuse lõpus tuleb sooritada nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast koosnev sõdurieksam, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala erialakursusel või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.

Mereväes läbivad ajateenijad SBK üldsõjalise osamooduli osana madruse baaskursusest (MBK).

Sõduri erialakursus (EK) või madruse baaskursuse (MBK) mereväemoodul

Sõduri erialakursusel õpitakse Kaitseväe erialaspetsialistidele (kuulipildur, tankitõrje-granaadiheitur, autojuht, sanitar-parameedik jt) vajalikke teadmisi ja oskusi.

Kursuse pikkus sõltub omandatavast erialast.

Mereväes asendab sõduri erialakursust madruse baaskursuse (MBK) mereväemoodul, mille läbivad kõik mereväe ajateenijad. Selle eesmärk on anda ajateenijatele esmased merealased ja mereväelised teadmised ning algteadmised teenistusest laevadel. MBK lõpeb madruseeksamiga. Pärast MBKd jätkub ajateenija väljaõpe juba erinevates mereväe allüksustes ja konkreetsel erialal.

Nooremallohvitseride kursus (NAK)

Kursusel on kaks osa: kuuenädalane baaskursus ja kuue- kuni üheksanädalane erialakursus. Baaskursusel omandavad tulevased allohvitserid jaoülema üldteadmised. Erialakursusel õpitakse kindlat eriala: jalaväe, tulejuhtimise, logistika või side eriala ning selle relvaliigi meeskonna juhtimist.

Samuti omandavad tulevased jaoülemad teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeriasjandusest, meditsiinist, allüksuse relvadest ja sidest. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele. Kursuse lõpus sooritatakse eksamid, mille alusel otsustatakse, kas anda nooremseersandi auaste. Kursuse jooksul valitakse välja sobivad kandidaadid reservrühmaülema kursusele.

Mereväes on ajateenijatel võimalik läbida nooremallohvitseride baaskursus. Kursuse edukalt lõpetanud ajateenijatele antakse nooremmaadi auaste. Erialased teadmised omandatakse pärast kursuse läbimist erinevates mereväe allüksustes.

Reservrühmaülema kursus ajateenijale (RRÜBKA)

Reservrühmaülema kursusel õpivad nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijad süvendatult rühma taktikat ning rühma juhtimise aluseid.

Kursuseid korraldatakse KVÜÕA lahingukoolis.

Kursuse lõpetanud jäävad neile omistatud auastmesse või ülendatakse ühe auastme võrra. Ajateenistuse läbinud arvatakse reservi ning võetakse arvele reservohvitseri kandidaatidena. Järgmistel aastatel kutsutakse kandidaadid reservõppekogunemisele, kus nende juhtimissooritusi hinnatakse. Positiivse hinnangu saanutele taotleb struktuuriüksus ohvitseri esimese auastme - lipnik.

Allüksuse kursus (AÜK)

Allüksuse kursusel õpitakse tegutsema jao, rühma, kompanii, laeva või nendega võrdsustatud allüksuste koosseisus põhilistes lahinguliikides ning tegema koostööd teiste relvaliikide ja allüksustega.

Teenistuskohad ajateenijatele 

Tapal

õhutõrjepataljon
suurtükiväepataljon
pioneeripataljon
tagalapataljon 


Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
lahingukool (Meegomäe)
kõrgem sõjakool (Tartu)

 

 

 

Kutsealuste tasuta infotelefon on 800 2525



Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.