Uuendatud: 22.11.2019, kell 10:40

22.11.2019 10:15

Kaitseväe toetuse väejuhatus tähistas 101. sünniaastapäeva

Kaitseväe toetuse väejuhatus tähistas 101. sünniaastapäeva Kaitseväe toetuse väejuhatus tähistas 101. sünniaastapäeva

Kaitseväe toetuse väejuhatus tähistas eile traditsioonilise mälestustseremooniaga kindralmajor Rudolf Reimanni haual Tallinna Hiiu-Rahu kalmistul 101 aasta möödumist oma eelkäija Varustusvalitsuse loomisest.

„Süüdates täna siin Varustusvalitsuse esimese ülema kindralmajor Reimanni kalmul küünlad, mälestame ja meenutame sellega tema kõrval kõiki sõjaväelogistikuid, kes läbi aegade on andnud oma panuse Eesti kaitseväe, sõjaväelogistika arengu ja Eesti vabaduse eest tegutsemisel,“ ütles toetuse väejuhatuse staabiülem mereväekapten Indrek Hanson mälestustseremoonial. Ta lisas, et nii nagu sadakond aastat tagasi Vabadussõja päevil tegutses Varustusvalitsus, nii seisab ka täna toetuse väejuhatus vankumatult Eesti riigi ja kogu ülejäänud kaitseväe selja taga, pakkudes alati kindlust ja tuge.

Mälestustseremooniale olid kogunenud toetuse väejuhatuse struktuuriüksuste ülemad, samuti väejuhatuse toetusteenuste keskuse vanemkaplan kapten Ago Lilleorg ning esindajad korporatsioonist Rotalia, mille vilistlane kindralmajor Reimann oli. Mälestustseremoonia käigus asetati toetuse väejuhatuse, logistikapataljoni ja korporatsioon Rotalia lippude all kindrali hauale küünlad.

Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus. Aastatel 1897-1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis oma karjääris 1917. aastal alampolkovnikust diviisi intendandiks. 28. detsembril 1917 tuli Reimann 1. Eesti jalaväediviisi intendandiks. 11. novembril 1918 määrati ta varustusvalitsuse ülemaks.

Polkovnik Reimann lahkus tegevteenistusest omal soovil 1920. aastal, kuid juba 1923. aastal kutsuti ta uuesti tegevteenistusse. Ta oli sõjaministri vanemkäsundusohvitser, sõjakooli lektor ja kindralstaabi kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal. 1924-1929 jätkas Reimann teenistust Sõjaministeeriumi Korraldusvalitsuse ülemana. 1932. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas.

2002. aastal taasloodud toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) on 21. novembril 1918 asutatud Varustusvalitsuse õiglusjärglane. Omaaegsel Varustusvalitsusel oli väga suur roll Vabadussõja võidus, sest see struktuuriüksus pidi tagama Rahvaväele kõige sõjapidamiseks vajaliku – relvastuse, laskemoona, varustuse, riietuse, majutamise, toitlustamise. 

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv-ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.

Kaitseväe peastaap, 717 1155, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.