Uuendatud: 05.07.2018, kell 09:17

22.06.2004

Viljandis avati kindral Laidoneri ausammas

Viljandis avati kindral Laidoneri ausammas Viljandis avati kindral Laidoneri ausammas

Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osales täna Viljandi lossimägedes kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi avamistseremoonial.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osales täna Viljandi lossimägedes kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi avamistseremoonial.

“Võibolla on Laidoneri üheks suurimaks teeneks Briti eskaadri Tallinnasse toomine, noor Eesti riiki oli liidus toonase üliriigi ja merede valitseja Suurbritanniaga,” ütles viitseadmiral Tarmo Kõuts ausamba avamisel. “Laidonerita oleks vabaduse kättevõitmine läinud märksa vaevalisemalt.”

“Meie kaitseväelased, tahame mäletada kindral Laidoneri 35 aastase ulja ohvitserina, kes võitis Vabadussõja,” ütles viitseadmiral Kõuts. "Ka praegustel ohvitseridel on mida Laidoneri teenistuskäigust õppida".

Kaitseväe juhataja märkis, et maailma võimsama sõjalise organisatsiooni NATO liikmena, on Eesti oma otsuse langetanud. Kaitseväelased on põhimõtetele kindlad ning võitlevad igal juhul ning ei anna kunagi alla.

Tapa Väljaõppekeskuse kaitseväelased tulistasid ratsamonumendi avamise puhul haubitsatest kolm aupauku. Monumendi avamistseremoonial osales jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon auvahtkond ning Eesti Kaitseväe Orkester.

Kindral Johan Laidoneri Seltsi tellitud ratsamonumendi autoriks on skulptor Terje Ojaver.

Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aasta Viljandimaal Viiratsi vallas. 1901. aasta augustis astus ta vabatahtlikuna Vene sõjaväkke.

1917. aasta detsembris kutsuti Nikolai Kindralstaabi akadeemia lõpetanud Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks. 14. detsembril 1918, kui Vabadussõda juba käis, määrati Laidoner Operatiivstaabi ülemaks, 23. detsembril aga sõjavägede ülemjuhatajaks.

Pärast Vabadussõja lõppu ülendati Laidoner 21. märtsil 1920 esimese Eesti Vabariigi kindralina kindralleitnandiks. 24. veebruaril 1939 sai Laidoner kindraliks.

Laidoner suri 13. märtsil 1953 Nõukogude Venemaal Vladimiri vanglas, kolmteist aastat pärast kodumaalt küüditamist.

Kindral Laidoner on Eesti kõigi aegade väljapaistvaim väejuht. Tema lippude all kirjutati Eesti ajalukku meie ainus võidukas sõda. Kindral oli ka silmapaistev riigimees, poliitik ja diplomaat. Samuti Eesti Olümpiakomitee esimees ning Viljandi linna esimene aukodanik.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.