Isikuandmete töötlemine

Isikuandmete töötlemise põhimõtetega kaitseväes saate tutvuda siin >>

 

Uuendatud: 05.07.2018, kell 09:17

30.09.2004

Kaitseväelased mälestavad tuntud marsilaulu autorit

Homme, 1. oktoobril kell 16 mälestavad Viktor Oxfordi sõbrad ja loomingu austajad Eesti ühe tuntuima marsilaulu loojat tema 111. sünniaastapäeval.
Homme, 1. oktoobril kell 16 mälestavad Viktor Oxfordi sõbrad ja loomingu austajad Eesti ühe tuntuima marsilaulu loojat tema 111. sünniaastapäeval.

Eesti ühe tuntuima marsilaulu autori Viktor Oxfordi viimsel puhkepaigal Rahumäe kalmistul pühitsetakse fotograaf Kalju Suure algatusel läbiviidud korjanduse abiga püstitatud hauakivi.

Avasõnad mälestustseremoonial ja hauakivi pühitsemisel ütleb fotograaf Kalju Suur. Kalju Suur annab ka ülevaate helilooja elust ja tegevusest. Heinz Valk kõneleb laulu “Jää vabaks, Eesti Meri!” tähtsusest eesti rahvale läbi aegade. Vaimuliku talituse peab Üksik-vahipataljoni kaplan leitnant Peeter Parts. Kohal on auvahtkond Üksik-vahipataljonist, laulab Eesti Meestelauluseltsi ühendkoor, mängib Kaitseväe orkester.

Eesti Kaitseväe Orkestri peadirigendi major Peeter Saani sõnul laulavad sõdurid pea kõikidest väeosadest Oxfordi marsilaulu. ““Jää vabaks, Eesti meri” on muutunud nagu rahvalauluks, pikka aega isegi ei teatud, et sellel laulul ka autor on,” rääkis major Saan. “Ka kaitseväe orkester on seda meloodiat sageli mänginud.”

Kuna Üksik-vahipataljon on V. Oxfordi “Jää vabaks Eesti meri” valinud oma väeosa tunnuslauluks, on vahipataljon võtnud endale aukohuseks hoida korras Eesti kuulsaima marsilaulu autori viimane puhkepaik Rahumäe surnuaias.

Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) sündis 1. oktoobril 1893. aastal Järvamaal. Koolihariduse sai Viktor Oxford Tallinnas, hakkas varakult tööle ja käis paremat teenistust otsimas ka Venemaal. 1920.-ndate aastate lõpust võib leida nootidelt märkusi: Oxforditrükk Nõmmel. Tema trükikoda kasutasid mitmed heliloojad, ka o/ü Esto-Muusika. Trükimasina oli Viktor Oxford ise ehitanud.

Viktor Oxfordi kuulsa laulu sõnade esimene variant oli juba 1916. a. kirjutatud poeemis “Terasori”. Millal valmis viis, ei ole teada. Teada on, et V. Oxford avaldas 1943. aastal Jaan Jäneda nime all “3 marsilaulu”. Neist esimene oli “Jää vabaks!” Okupatsiooni ajal lauldi refrääni sõnadega “Saa vabaks, Eesti meri…”

V. Oxford jäi 70-aastaselt pensionile ja suri üheksakümneselt 15. veebruaril 1984. aastal.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.