Kaitsevägi » Erioperatsioonid  

Uuendatud: 24.03.2016, kell 15:04

Erioperatsioonid

Erioperatsioonid

Erioperatsioonide väejuhatusel (inglise keeles ESTSOF) on märgiline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes. Erioperatsioonide väejuhatuse peamine ülesanne Eesti riigikaitses on arendada mittekonventsionaalse sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak.

Erioperatsioonide väejuhatuse ajalugu ulatub 2005. aastasse, kui luurepataljoni koosseisu hakati looma erioperatsioonide gruppi. Tol ajal loodud erioperatsioonide grupp tegutses väikese koosseisu ja väheste ressurssidega kuni 2008. aastani, mil sõjaline ja poliitiline juhtkond otsustas seda võimet hakata intensiivsemalt arendama.

Erioperatsioonide grupp tegutses luurepataljoni koosseisus kuni 2012. aasta lõpuni, mil Vabariigi Valitsus kinnitas seadusemuudatuse, millega loodi Kaitseväe erioperatsioonide üksus eraldiseisvana ning struktuuriliselt allub see otse Kaitseväe juhatajale. Kaitseväe erioperatsioonide üksuse loomisega tekkis sisuliselt uus juhatus, mille üheks osaks sai varem luurepataljoni all eksisteerinud EOG – erioperatsioonide grupp (SOTG – Special Operations Task Group). Eelkõige oli struktuurimuudatust vaja seetõttu, et erioperatsioonid kui strateegilise juhatuse tegevusvahend ei saa olla teise strateegilise vahendi (luure) osa. Alates 1. augustist 2014 on Kaitseväe erioperatsioonide üksuse uus nimetus erioperatsioonide väejuhatus.

Erioperatsioonide väejuhatuse jaoks oli 2. oktoober 2012 väga oluline päev. Siis annetati üksusele lipp, mida võib pidada üksuse operatsioonivõimeliseks tunnistamise märgiks. Samal päeval sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani. Esimene kaitseväe erioperatsioonide sihtüksus (SOTU – Special Operations Unit) alustas teenistust ISAF-is Ameerika Ühendriikide alluvuses 2012. aasta lõpul. 2013. aasta suvel vahetas neid välja teine sihtüksus. Eesti eriväelased toetasid Afganistani julgeolekujõude kuni 2014. aasta lõpuni. Väejuhatuse ülesanne oli ISAF-i operatsioonil toetada Afganistani julgeolekujõudude väljaõpet.

Erioperatsioonide väejuhatus teeb aktiivselt koostööd lisaks Ameerika Ühendriikidele veel Saksamaa, Poola ja Balti riikide eriüksustega.

Erioperatsioonide väejuhatuse ülem on alates 2012. aasta lõpust kolonel Riho Ühtegi.

ESTSOF-i embleem

ESTSOF embleem

Kirjeldus: mustal kilbil on vardast moodustatud, tipule asetatud ja heraldiliselt paremalt poolt avatud romb, milles põikasendis vasakule suunatud teraga mõõk – mõlemad hõbedased.

Selgituseks: hõbe sümboliseerib tarkust ja ustavust, must on traditsiooniline eriüksuste tunnusvärv, tähistab tegutsemist elu varjukülgedest tingitud ohu- ja kriisiolukordades. Küljelt avatud romb koos mõõgaga sümboliseerib ESTSOF-i ja selle valmisolekut riigikaitselisteks ülesanneteks. Kujund viitab visuaalselt E-tähele ning selle kaudu üksuse nimele ja Eestile. Kujundil on ka mõtteline ja visuaalne seos Vabaduse Risti südamikuga.

Infot kandideerimisvõimaluste kohta erioperatsioonide väejuhatusse leiate Kaitseväe Värbamiskeskuse kodulehelt.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.