Kaitsevägi » Maavägi » 1. jalaväebrigaad » Kalevi jalaväepataljon  

Uuendatud: 22.02.2016, kell 13:21

Kalevi jalaväepataljon

Kalevi jalaväepataljon

Kalevi jalaväepataljoni ülem on kolonelleitnant Mait Müürisepp

Kalevi jalaväepataljoni veebel on staabiveebel Ivo Kask

tel 717 8200  
e-post 1JvBr.KaleviJVP[at]mil.ee

Postiaadress:
Kalevi jalaväepataljon 
Rae põik 1
76806 Paldiski

Ülesanded

Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

Õppus BAM

Ajalugu

Kalevlaste maleva formeeriti Eesti Vabadussõja alguspäevil, 20.12.1918. Pataljoni asutasid grupp Tallinna spordiseltsi Kalev liikmeid. Kalevlaste maleva pataljon osales mitmes Vabadussõja lahingus nii idarindel kui ka landesveeri sõjas. Pärast sõja lõppu, alates 1920. aastast, oli pataljoni ülesanne reservväelaste väljaõpet läbi viia ning riigipiiri valvata ja kindlustada. 1940. aasta juunis saadeti väeosa laiali.

Kalevi pataljon taastati 18. märtsil 1992. aastal Kalevi üksik-jalaväepataljonina. Pataljon paiknes esialgu Harjumaal Kose alevikus kutsekool nr 40 ühiselamus, suve algul asuti Jägalasse endise Nõukogude armee Ehitusvägede Kõrgema Poliitkooli territooriumile. Tolleaegse pataljoni eesmärk oli koolitada ajateenijatest võitlusvõimelisi jalaväe reservüksusi.

Õppus BAM

1990. aastail oli pataljon ka reaalselt lahinguvalmiduses. Väeosa oli relvastatud soomustransportööridega BTR-80UNSh ja luuresoomukitega BRDM-2. Kalevi üksik-jalaväepataljoni üritati koondada muudki Kaitseväe soomustehnikat, mis oli saadud lahkuvalt Vene armeelt.

Pataljon likvideeriti 2002. aastal. Väeosa likvideerimist põhjendati logistiliselt ebasobiva asukoha, ebavajalikkusega Kaitseväe uues struktuuris ja tollases arengukavas. Soomustehnika ja suur osa kaaderkoosseisust suunati samal ajal Paldiskisse, kus paiknes Balti pataljoni Eesti allüksuste baasil formeeritud Scoutspataljon. Paldiskis jätkas tegevust ka tugeva meeskonnavaimu säilitanud Kalevi pataljoni ohvitseride kogu.

1. jaanuaril 2009. aastal taastati Kalevi jalaväepataljon kiirreageerimisüksusena 1. jalaväebrigaadi koosseisus, asukohaga Paldiskis. Pataljoni isikkoosseis formeeriti suures osas Rahuoperatsioonide Keskuse väljaõppesektsiooni kaitseväelastest. Kalevi jalaväepataljon võttis üle 2008. aasta lõpus likvideeritud Rahuoperatsioonide Keskuselt ülesande plaanida ja valmistada ette rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalevaid Eesti kontingentide allüksusi ja kaitseväelasi. Praegu on pataljonil teised ülesanded.

Kalevi jalaväepataljoni ülemad 1918–2010

1918–1919 lipnik Leopold Tõnson
1919–1920 lipnik Otto Tief
1920–1921 alampolkovnik Oskar Luiga
1921–1925 alampolkovnik Friedrich Karl Pinka
1925–1928 kapten Anders Linquist
1928–1934 kolonel Jakob Vende
1934–1936 major Johannes Uuskam
1936–1937 kolonelleitnant Olav Mullas
1937–1940 kolonel Vassili Külaots
1992–1993 kapten Albert Helme
1993–1994 major Alar Laneman
1994–1995 major Hannes Toomsalu
1995–1996 leitnant Margus Lillemägi
1996–2000 major Artur Tiganik
2000–2000 leitnant Sander Keskküla
2000–2001 major Raul Tõnnov
2009–2012 kolonelleitnant Margus Koplimägi
2012–2015 kolonelleitnant Hannes Alesmaa
2015–... kolonelleitnant Mait Müürisepp

Sümboolika

Pataljoni lipp

__thumb_-2-Kalevlaste%20maleva%20lipp.jpg

Kalevi spordiseltsi 2. detsembril 1928. aastal Kalevi üksik-jalaväepataljonile annetatud lipu taastatud versioon omistati 1992. aastal taasloodud Kalevi üksik-jalaväepataljonile. 2002. aastal sulges pataljon uksed ja lipp läks hoiule Eesti Sõjamuuseumisse. 2009. aasta alguses taasavatud Kalevi jalaväepataljonile anti nende lipp tagasi sama aasta lõpus.

Lipu keskel asub päike, mis sümboliseerib kättevõidetud vabadust ning selle peal mõõgagaga hõbedane käsi – märgiks, et vabaduse oleme kätte võidelnud jõuga. Mõõgatera on terashall ja käsi hõbedane. Päikese peal on ESS Kalevi embleem ümbritsetuna tammelehtedest pärjast, mille sees on kümme kuldset tõru. Embleemi kohal on ülespoole kumerusega loogana kiri „Kalevlaste Maleva“, mis on valitud väeosa vabadussõjaaegse nimetuse jäädvustamiseks. Nimetuse all vasakul seisab kuldses kirjas sirgjooneliselt kuupäev 20.XII ja paremal aastaarv 1918, mis tähistavad väeosa asutamise aega. Päikese all on kumerusega allapoole kuldsete tähtedega kirjutatud „Skangal – 22.VI.1919“, milles on talletatud Kalevlaste Maleva kõige tähtsama lahingu toimumise koht ja aeg. 

Pataljoni embleem

Kalevi JVP embleem (vana)

Kalevi JVP embleem (uus)

Kalevi JVP embleem (kõrbe)

Eesti Spordiselts (ESS) Kalevi sümboolikast tuletatud embleem näitab, et Kalevi jalaväepataljoni eelkäija Kalevlaste Malev formeeriti spordiselts Kalevi liikmetest ja on seega ESS Kalevist välja kasvanud. Embleemi ülaosa sees asuvad 12 tähte sümboliseerivad 11 Eesti maakonda ja eestlasi väljaspool Eestit. 

Pataljoni teenetemärk

Kalevi jalaväepataljoni rinnamärk

1929. aastal pataljoni üldkoosolekul otsustati lasta valmistada leitnant Johan Teemanti kava järgi pataljoni rinnamärk. 

Kalevi jalaväepataljoni rinnamärk kujutab mõõgale asetatud mustal kilbil Kalevlaste Maleva lipu väeosakülge, mille alumisele servale on asetatud ESS Kalevi embleem.

 

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.