Kaitsevägi » Maavägi » 1. jalaväebrigaad » Scoutspataljon  

Uuendatud: 09.05.2013, kell 15:33

Scoutspataljon

Scoutspataljoni ülem on major Andrus Merilo

Scoutspataljontel 717 2500
e-post scoutspataljon [-at-] mil.ee
koduleht scouts.mil.ee

Postiaadress:
Scoutspataljon 
Rae põik 1
76806 Paldiski

Väeosa spetsiifika

Erinevalt teistest väeosadest ei ole Scoutspataljonis ajateenijaid. Kogu isikkoosseis koosneb kaadrikaitseväelastest. Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus.

Ülesanded

  • ScoutspataljonKõrge valmidusastmega üksus osalemaks NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel alates aastast 2005.
  • Taktikalise grupi suurune Eesti-sisene kiirreageerimiskompanii. Peamine ülesanne on strateegiliste objektide kaitse Tallinnas.
  • BALTBAT-i Eesti poolsete kohustuste täitmine.  

Väljaõppetegevus

Scoutspataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii prioriteet on eelkõige arendada erialaseid ja lahingulisi oskusi, kuid vähemtähtis ei ole ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe. 

Estcoy-14 AfganistanisOlmetingimused

Elatakse remonditud kasarmus – korralikud toad, WCd, pesemisvõimalused, igal korrusel olmeruumid vaba aja veetmiseks. Scoutspataljonis on ka raamatukogu ja sõdurikodu. Pataljon organiseerib pidevalt nii kino-, teatri- kui ka muuseumikülastusi.  

Tsiviilkoostöö

Pidevalt korraldatakse väeosa tutvustavaid presentatsioone Paldiski elanikele, lisaks tehakse koostööd Läänemaa skautide malevaga.

Sport

Pataljonis on jõusaal, lisaks sellele on võimalik kasutada Paldiski gümnaasiumi võimlat ja staadioni ning Scoutspataljonis teenijad saavad käia tasuta Keila tervisekeskuses ujumas. Pataljonis on ka sõjalis-sportlikeks harjutusteks mõeldud takistusriba.

Ajalugu

Asutati 21. detsembril 1918
Taasasutati 29. märtsil 2001

Eesti riik oli Vabadussõja puhkedes äärmiselt organiseerimata riigikaitsega, puudus ka riigiaparaat.
Rahvas oli samal ajal surmani tüdinud kõikvõimalikest sundmobilisatsioonidest, rekvisitsioonidest, sõjast ja kannatustest. Nii oli päris ootuspärane, et valitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsiooni suhtuti leigelt.

1918. aasta novembris tuli noore mehena Ameerikasse rännanud, seal jõukaks saanud ja Filipiinidel elades skautlikust liikumisest vaimustunud Henry Reissar välja ainulaadse ideega. Reissar pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et ta loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks.

17. detsembril 1918 kirjutatigi lepingule alla. Formeerimiskohaks valis Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa „Scouts”.

Esimesel jõulupühal sai skautide koduks Viljandi loss, kus Henry Reissar esimesena Eesti kaitseväes vabatahtlikud vannutas.

Energilised juhid eesotsas kapten Friedrich Pinkaga, hea varustus, ainulaadsed eraldusmärgid USA eeskujul, veidi salapärane nimi – kõik see ümbritses skaute algusest peale mingi kuulsuseoreooliga ja andis meestele löögiväeosas hädavajaliku üleolekutunde nn polgumeeste (mobiliseeritute) suhtes.

Traditsioonilised üritused

Pataljoni taasasutamise aastapäeval toimub Skautspartakiaad, lisaks toimuvad kaks korda aastas pataljoni laskevõistlused ja rännakud.

Traditsioon on ka suvealguse orienteerumine ja pataljoni grillpidu ning pataljoni aastapäeva ball.

Embleem

ScoutspataljonE pluribus unum logol tähendab „üks paljudest”, tähistades Vabadussõja võitlejate valmisolekut alati üksteise eest seista, olla üks paljudest, ent ometi üks, ühtne ja raudne rahvas.

Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust. Ehatäht põdra pea kohal räägib Scoutspataljoni võitlejate sihikindlusest, alalisest valmisolekust ja alistamatusest. 

Lipp

Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.

Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis – Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.
 

 

Kaitseväe Peastaap, 717 1190, mil [-at-] mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile