Kaitsevägi » Maavägi » 1. jalaväebrigaad » Suurtükiväepataljon  

Uuendatud: 25.01.2019, kell 10:03

Suurtükiväepataljon

Suurtükiväepataljoni ülem on kolonelleitnant Arbo Probal

Suurtükiväepataljoni veebel on vanemveebel Hanno Pankin

Suurtükiväegrupi embleem

tel 717 8500
e-post stvg[at]mil.ee

Postiaadress:
Suurtükiväepataljon
Loode 35
45106 Tapa

Väeosa spetsiifika

Suurtükivägi on üks vanimaid relvaliike jala- ja ratsaväe järel – suurtükiväest on välja kasvanud ka tanki- ja õhutõrje. Mitte ilmaasjata pole suurtükiväge kutsutud läbi ajaloo lahinguvälja kuningaks, sest tihtipeale on lahingu saatuse otsustanud suurtükiväelased. Suurtükiväge on peetud äärmiselt tehniliseks väeliigiks, tema otsustav mõju kajastub ka tänastes lahingukolletes üle maailma.

Suurtükiväepataljon on koosneb patareidest, mis omakorda on jaotatud rühmadeks.

Rahuaegne suurtükiväepataljon koosneb:

  • pataljoni staabist – staap nõustab ülemat pataljoni juhtimisel ning viib ellu tema tahet;
  • suurtükiväekoolist, mis viib läbi suurtükiväealast õpet ning tegeleb arendus- ja teadustegevusega;
  • staabi- ja tagalapatareist – allüksuses õpetatakse välja juhtimis-, tulejuhtimis- ja logistikaelemendid suurtükiväepataljoni sõjaaja üksustesse.
  • tulepatareist – allüksus õpetatakse välja suurtükiväe relvameeskonnad suurtükiväepataljoni sõjaaja üksustesse.

Suurtükiväepataljon on kaudtulealaste oskuste ja teadmiste keskuseks Kaitseväes – pataljon pakub erialast täiendõpet ajateenijatele ja tegevväelastele mõlemast jalaväebrigaadist.

Väljaõpe

STVP_väljaõpe1.JPG

Huvitava väljaõppe ja mõistva suhtumise tõttu on Suurtükiväepataljon olnud ajateenijate seas väga kõrgelt hinnatud teenistuskohaks. 27. aastanädalal (juulikutse) teenistusse võetud ajateenijatest õpetatakse välja eelkõige jagude- ja meeskondade ülemad-allohvitserid ning autojuhid. Suvel teenistusse saabunud sada kuni sadakolmkümmend kutsealust jaotuvad enam-vähem võrdselt autojuhtideks ja allohvitserideks. 40. aastanädalal (põhikutse) teenistusse saabunud ligikaudu sada kutsealust õpetatakse välja eelkõige sõduri ametikohale.

Suurtükiväe peetakse süsteemide süsteemiks – jalaväe- ja soomusüksuste

kaudtulega toetamiseks ligikaudu 20-30 kilomeetri kauguselt nõuab väga erineva ettevalmistusega inimeste ühist panust. Erialale ja õppesuunale määramisel on väga oluline kutsealuse enda huvi, eelnev kogemus ja isikuomadused. Allohvitseridele leidub ametikohti nii meeskonnaülema kui spetsialistina, autojuhid omandavad valdavalt C- ja CE-kategooria juhtimisõiguse.

Suurtükiväes õpetatakse välja kaitseväelasi väga erinevatele ametikohtadele –

Tulepositsiooni eriala sõdurid, allohvitserid ja autojuhid on suurtükiväe selgroog. Ajateenijatest moodustatakse relvameeskonnad, kelle ülesanne on vastase pihta tule avamine välihaubitsast.

Mõõdistuseriala ajateenijad tagavad suurtükkide asukoha ja laskesuuna topogeodeetilise ettevalmistuse. Mõõdistajate sekka on oodatud hea matemaatilise taibu ja geodeesiahuviga kutsealused.

Ajateenijad arvutuserialal valmistavad ette laskeandmed välihaubitsale. Maastiku, ilmastiku ja laskemoona eripära arvesse võttes selgitavad arvutuseriala ajateenijad välja mürsu täpse trajektoori sihtmärki.

Sideeriala kaitseväelased tagavad info liikumise kilomeetrite kauguselt välihaubitsa tulepositsioonile. Sõdurid ja allohvitserid saavad ettevalmistuse erinevate raadio- ja andmesidesüsteemide kasutamisel, mistõttu on erialale oodatud infotehnoloogiahuvilised kutsealused.

Vahetult jala- ja soomusväelaste seas on suurtükiväe silmad – tulejuhid. Tulejuhi sõjaline ettevalmistus on põhjalik: suurtükiväe tulejuht peab suutma määrata äärmiselt täpselt sihtmärgi asukohta ning juhtima vastase pihta avatud kaudtuld. Suurtükiväe tulejuht on jalaväelaste seas hinnatud, sest suudab juhtida miinipildujate, suurtükiväe ja õhuründevahendite tuld sihtmärgi pihta.

Varustuse- ja laskemoona eriala kaitseväelased tagavad suurtükiväepataljoni varustamise mootorikütuse, toidu, vee ja laskemoonaga. Laskemoona- ja varustuserialale on oodatud logistikahuvilised kutsealused.

Suurtükiväetule täpseks juhtimiseks peab võtma arvesse väga erinevad tegureid, mille seast olulisel kohal on ka ilma mõju. Meteoroloogia eriala kaitseväelased suudavad mõõta ilmastikuolusid 20-30 kilomeetri kõrguselt, võimaldades arvutada suurtükilasu täpsed ballistilised andmed.

Lahinguvigastuste ja –traumade juhuks õpetatakse ajateenijaid välja ka meditsiinierialale. Meditsiinierialale on õppuriteks on oodatud kutsealused, kes kavatsevad hiljem omandada kutse- või kõrgharidust tervishoiu erialal.

Suurtükiväepataljoni ajateenijad ja tegevväelased on osalenud õppustel nii kodumaal kui võõrsil, väljaõppetsükli olulisemateks õppusteks on kindlasti laskeharjutused kaudtulerelvadest. Üheskoos on läbiviidud taktikaõppusi ja lahinglaskmisi ka liitlaste suurtükiväelastega.

Värskendamaks reservväelaste teadmisi ja oskusi ning hoidmaks koostöövaimu kaasatakse ka reservväelasi pataljoni tegevustesse. Lisaks reservõppekogunemistele viiakse läbi reservväelastele suunatud õppepäevi ja laskeharjutusi; samuti toimub kevadtalvisel perioodil suurtükiväe erialavõistlus Põhisuund

STVP_väljaõpe2.JPG

Ajalugu

Asutati 16.01.1918
Taasasutati 20.03.1998

Asutamine

1917. aasta detsembris koondusid 98 eesti rahvusest suurtükiväelast Soomes, et sõita kodumaale. 13.(26.*) detsembril 1917 ilmus 1. eesti jalaväepolgule käskkiri nr 251, milles on kirjas: „Kõik suurtükiväelased kõikidest Eesti polkudest ja Eesti tagavara pataljonist eraldada ja üleviia 1-sse Eesti jalaväe polku. 1. Eesti jalaväe polgu ülemal moodustada suurtükiväelastest eriline komando. Komando eesmärk – olla kaadriks Eesti suurtükiväe formeerimisel.”

3.(16.*) jaanuaril 1918 sai alampolkovnik Andres Larka Ülemkomiteelt ettekirjutise nr 62 – sõita Haapsallu, asuda seal 1. eesti suurtükiväe brigaadi ülema kohustesse ja alustada brigaadi formeerimist.

1. eesti suurtükiväe brigaadi tegevus jagunes kaheks: 
13.12.1917–22.02.1918 ja 24.02.1918–05.03.1918.

Esimesel perioodil lõpetas üksuse tegevuse Eesti Tööliste Ja Sõjaväelaste Täidesaatev Komitee, teisel Saksa okupatsioonivõimud.

* sulgudes olev kuupäev tähistab ajaarvamist Gregoriuse kalendri järgi. 1. veebruarist 1918 läks Eesti Juliuse kalendrilt üle Gregoriuse kalendrile.

Tegevus Vabadussõjas

21. novembril 1918 nimetas sõjaminister kapten Hugo Kauleri ajutiseks 1. suurtükiväegrupi ülemaks ja andis käsu formeerida suurtükipataljon. 1. suurtükiväegrupi väljapatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suundadel. Osaleti ka landesveeri sõjakäigul. Enamik tuleülesandeid täideti Vabadussõjas siiski veel avatud tulepositsioonilt otsesihtimisega.

Suurtükiväelaste tegevust Vabadussõjas iseloomustab Narva Linnavalitsuse üle antud tänuaadress, milles öeldakse:

Vaprad Suurtükiväelased!
Narva linn tänab Teid südamlikult mõjuva kõuetuse eest, mida Teie Narva tagasivõitmisel oma suurtükkidega sünnitasite ja mis selle kordamineku tähtsamaks teguriks oli.
Võtke vastu linna tervitus vabastuse aastapäeval.
Narva, 19.01.1920. a.
Linnapea R. Astrem, Linnanõunikud J. Kokk, J. Udrich, Sekretär F. Verberg

1920–1940

Suurtükiväelased 1920-1930. aastatelPärast Venemaaga rahu sõlmimist jäid 1. suurtükiväegrupi koosseisu väljapatareid 1, 2, 3 ja 17. Hiljem formeeriti väeosa 1. suurtükiväepolguks ja 1920. a juunis väeosaga liidetud Kindluse suurtükiväe 1. grupp nimetati 2. suurtükiväegrupiks. 1920. a juunis nimetati 1. suurtükiväe polk ümber 1. välja suurtükiväe divisjoniks, kuid 1. jaanuaril 1921 nimetati taas 1. suurtükiväe polguks. 1922. a novembris sai suurtükiväepolk nime 1. välja suurtükiväe rügement.

1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement 1. diviisi suurtükiväeks, mis koosnes 1. suurtükiväegrupist, mis asus Narvas, ja 2. suurtükiväegrupist, mis asus Rakveres. 28. oktoobril 1928 annetas Tallinna Naisühing 1. diviisi suurtükiväele lipu.

1940. aastal üksus senisel kujul likvideeriti. Suurem osa varast ja relvastusest arvati Punaarmee koosseisu, kus see Loode-Venemaal 1941. a lahingutegevuses hävines.

 

Taasasutamine 

1997.-1998. aastal kinkis Soome Vabariik Eestile 105 mm haubitsad H61-37. Samaaegselt asuti Kaitseväes kokku koguma ja ette valmistama esimesi kaadrisuurtükiväelasi. Eesti Vabariigi valitsuse korraldusega anti 13. märtsil 1998 Kaitseministeeriumile ülesanne formeerida Põhja üksik-jalaväepataljon alates 20. märtsist 1998 ümber suurtükiväegrupiks Lääne-Viru maakonnas Tapa sõjaväelinnakus.

Esimesed ajateenijad võeti suurtükiväepataljoni 1998. aasta aprillis. Nad läbisid sõduri baaskursuse rühmade kaupa teistes Kaitseväe üksustes ja toodi Tapale kokku juunis. 20. märtsil 2001 annetasid Tapa ja Narva Linnavalitsused suurtükiväegrupile väeosa lipu. Jaanuarist 2001 kuni jaanuarini 2004 kuulus suurtükiväegrupi koosseisu pioneerikool, millest Tapa Väljaõppekeskuse moodustamise järel formeeriti pioneeripataljon. Kuni 2002. aastani viidi seoses kodumaise laskepolügooni puudumisega suurtükiväe kaudtulelaskmisi läbi Soome Vabariigis. Esimesed Kaitseväe sõjajärgsed suurtükiväe kaudtulelaskmised toimusid Eestis 2004. a.

2003.-2004. a võeti suurtükiväegrupi relvastusse 155 mm haubitsad FH-70, mis saabusid koos juurdekuuluva varustuse ja tehnikaga riigihankega Saksamaalt. 2008. a osteti Soomest lisaks 122 mm haubitsaid, mis võimaldas eemaldada aktiivsest kasutusest vanemad 105 mm relvasüsteemid.

1. jaanuaril 2009 muudeti suurtükiväegrupi nimetus suurtükiväepataljoniks.

Suurtükiväepataljon hoiab aus oma kaitsepühakut, tähistades üheskoos teiste suurtükiväelastega 4.detsembril Püha Barbara päeva. Pidulikult tähistatakse ka pataljoni eelkäija, 1. Eesti suurtükiväe brigaadi loomise aastapäeva (16.01) ja suurtükiväe taasloomise aastapäeva (20.03).

STVP_taasasutamine.jpg

Sümboolika

Embleem

Suurtükiväegrupi embleem

Suurtükiväepataljoni embleem on stiliseeritud vapi kujuga. Vapi põhi on musta värvi ja kujunditeks vapil on kaks pronksivärvi ristatud ajaloolist kahuritoru ning nende kohal pronksivärvi kahurikuul, millest lahvatab välja tulipunane kolmeharuline leek. Vapi ülaservas on kiri „Suurtükiväegrupp” ning kahurikuulil araabia number üks.

Embleem on ääristatud pronksivärvi kandiga.

Välivormi embleemil vastab kuldsele värvile roheline ja punasele värvile tumeroheline.

Kahurikuulile kirjutatud number üks tähistab 1. suurtükiväegruppi, mis on praeguse suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija.

Lipp 

Suurtükiväegrupi lipp

Kahurikuulile kirjutatud number üks tähistab 1. suurtükiväegruppi, mis on praeguse suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija.

Suurtükiväepataljoni lipu väeosa külje põhivärv on must.

Lipuvälja keskel on väeosa embleem – kaks pronksivärvi ristatud kahuritoru ning nende kohal pronksivärvi kahurikuul, millest lahvatab välja tulipunane kolmeharuline leek. Kahurikuulile on kirjutatud araabia number 1. Väeosa embleemist kõrgemal asetub kaarena, kumerusega ülespoole suurte ladina tähtedega väeosa nimetus „suurtükiväegrupp”. Tähtede kõrgus on kaarel 70 mm. Kõik tähed ja numbrid on kullakarva, välja õmmeldud siidiga ja asetatud radiaalselt kumeruse keskpunktist. Embleemist vasakul, kahurite ülaservaga ühel joonel paikneb väeosa asutamise kuupäev 16.01, selle all taasasutamise kuupäev 20.03. Embleemist paremal samal kõrgusel on asutamise aasta 1918, selle all 1998. Lipu äärte narmad on kuldsest siidinöörist, pikkus 60 mm.

Lipu suurus on 1100 x 1400 mm.

Punane värv sümboliseerib tuld ja sõda, aga ka ohtu. Punane on vere ja elu värv.

Must värv sümboliseerib hävingut, samuti kartmatust.

Kahurid on pronksi värvi, sest esimesed kahurid valati pronksist.

Suurtükiväepataljoni tegemistel saavad endised, tänased ja homsed suurtükiväelased silma peal hoida jälgides pataljoni Facebooki lehekülge.

Suurtükiväelane – ära unusta, kuhu kuulud.

__thumb_-2-STVP.jpg

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.