Kaitsevägi » Maavägi » 1. jalaväebrigaad » suurtükiväepataljon  

Uuendatud: 20.02.2017, kell 09:06

suurtükiväepataljon

Suurtükiväepataljoni ülem on kolonelleitnant Arbo Probal

Suurtükiväepataljoni veebel on vanemveebel Renzo Rajaste

Suurtükiväegrupi embleem

tel 717 8500
e-post stvg[at]mil.ee

Postiaadress:
Suurtükiväepataljon
Loode 35
45106 Tapa

Väeosa spetsiifika

Suurtükiväe ülesanne on toetada lahingüksuste tegevust kaudtulega. Suurtükivägi on üks vanemaid relvaliike jalaväe ja ratsaväe järel. Suurtükk on mürskudega tulistav relv kaliibriga 20 mm ja enam. Suurtükid jagunevad vastavalt otstarbele kahuriteks ja haubitsateks.

Suurtükiväepataljon on pataljonisuurune väeosa, mis koosneb patareidest. Patareid koosnevad rühmadest. Väeosa rahuaegne põhitegevus on anda suurtükiväealast väljaõpet. Suurtükiväepataljoni rahuaegses koosseisus on vastavalt põhimäärusele:

  • staap
  • suurtükiväekool
  • staabi- ja teeninduspatarei
  • tulepatarei

Väljaõpe

Suurtükiväelased lahinglaskmistel

Ajateenija sõduri baasväljaõpe toimub Kaitseväes ühtsetel alustel.

Erialaväljaõpe

Suurtükiväepataljonis vajatakse ja koolitatakse isikkoosseisu peamiselt järgmistele erialadele:

  • suurtükimeeskond
  • raadioside ja infotehnoloogia
  • traatside
  • laskeandmete arvutamine
  • topogeodeetiline mõõdistamine
  • tulejuhtimine
  • laskemoon ja varustamine
  • relvastuse, tehnika ja elektroonika remont
  • toitlustamine
  • meditsiin
  • meteoroloogia

Erialaväljaõppe algul antakse ajateenijatele suurtükiväeline üldettevalmistus, seejärel jagatakse nad ametikohtadele ja algab erialakoolitus. Enamiku ajast õpitakse ja treenitakse allüksuste koostööd.

Ajateenijate erialavalikul lähtutakse eelnevast tsiviilettevalmistusest ja kutsesobivusest. Kuni kolmandik ajateenijatest saab väljaõppe tegutsemiseks suurtükimeeskonnas. Suur osa saab side- või tagalaalase ettevalmistuse. Andekaimad sõdurid ja allohvitserid valitakse topogeodeetilise mõõdistuse ja laskeandmete arvutamise erialadele. Sõidukijuhtide väljaõpe toimub üldises korras sarnaselt teiste Kaitseväe üksustega. Lisaks omandavad autojuhid oma allüksuse erialaoskusi.

Erialakursuse käigus õpitakse ühtlasi tegutsema jao, meeskonna või grupi koosseisus ja täitma ka allüksusekaaslaste ülesandeid. Kursuse lõpuks peavad jaod, grupid ja meeskonnad olema võimelised tegutsema rühma osana. Järgneva rühmakursuse lõpuks peavad rühmad olema võimelised tegutsema patarei koosseisus ning seejärel patareikursuse lõpuks patareid pataljoni raamistikus. Rühma- ja patareikursuse lõpus toimuvad pataljoni väliharjutused, kus õpitakse ja harjutatakse allüksuste koostööd. Toimuvad ka suurtükiväelaskmised ja laskmised jalaväerelvadest.

Juhtivkoosseisu väljaõpe

Suurtükiväe allohvitseride ja ohvitseride koolitus toimub pataljoni koosseisus olevas suurtükiväekoolis, kus korraldatakse põhiliselt järgnevaid kursuseid:

  • nooremallohvitseri baaskursus
  • nooremallohvitseri suurtükiväe erialakursus
  • reservohvitseri suurtükiväe erialakursus
  • vanemallohvitseri suurtükiväe erialakursus
  • nooremohvitseri suurtükiväe erialakursus

Reservväelaste väljaõpe

Värskendamaks reservväelaste teadmisi ja oskusi ning hoidmaks koostöövaimu, korraldatakse suurtükiväepataljonis regulaarselt reservõppekogunemisi. Need jagunevad üldjuhul kolme etappi, millest esimene on ainult ohvitseridele, teine ohvitseridele ja allohvitseridele ning kolmas kõigile reservväelastele üheskoos. Reservõppekogunemistel viiakse läbi ka suurtükiväelaskmised.

Lisaks õppekogunemistele on reservväelastel võimalus osaleda pataljoni kevadeti korraldataval erialavõistlusel Põhisuund ning mõningatel muudelgi pataljoni üritustel.

Suurtükiväepataljon

Ajalugu

Asutati 16.01.1918
Taasasutati 20.03.1998

Asutamine

1917. aasta detsembris koondusid 98 eesti rahvusest suurtükiväelast Soomes, et sõita kodumaale. 13.(26.*) detsembril 1917 ilmus 1. eesti jalaväepolgule käskkiri nr 251, milles on kirjas: „Kõik suurtükiväelased kõikidest Eesti polkudest ja Eesti tagavara pataljonist eraldada ja üleviia 1-sse Eesti jalaväe polku. 1. Eesti jalaväe polgu ülemal moodustada suurtükiväelastest eriline komando. Komando eesmärk – olla kaadriks Eesti suurtükiväe formeerimisel.”

3.(16.*) jaanuaril 1918 sai alampolkovnik Andres Larka Ülemkomiteelt ettekirjutise nr 62 – sõita Haapsallu, asuda seal 1. eesti suurtükiväe brigaadi ülema kohustesse ja alustada brigaadi formeerimist.

1. eesti suurtükiväe brigaadi tegevus jagunes kaheks:
13.12.1917–22.02.1918 ja 24.02.1918–05.03.1918.

Esimesel perioodil lõpetas üksuse tegevuse Eesti Tööliste Ja Sõjaväelaste Täidesaatev Komitee, teisel Saksa okupatsioonivõimud.

* sulgudes olev kuupäev tähistab ajaarvamist Gregoriuse kalendri järgi. 1. veebruarist 1918 läks Eesti Juliuse kalendrilt üle Gregoriuse kalendrile.

Tegevus Vabadussõjas

21. novembril 1918 nimetas sõjaminister kapten Hugo Kauleri ajutiseks 1. suurtükiväegrupi ülemaks ja andis käsu formeerida suurtükipataljon. 1. suurtükiväegrupi väljapatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suundadel. Osaleti ka landesveeri sõjakäigul. Enamik tuleülesandeid täideti Vabadussõjas siiski veel avatud tulepositsioonilt otsesihtimisega.

Suurtükiväelaste tegevust Vabadussõjas iseloomustab Narva Linnavalitsuse üle antud tänuaadress, milles öeldakse:

Vaprad Suurtükiväelased!
Narva linn tänab Teid südamlikult mõjuva kõuetuse eest, mida Teie Narva tagasivõitmisel oma suurtükkidega sünnitasite ja mis selle kordamineku tähtsamaks teguriks oli.
Võtke vastu linna tervitus vabastuse aastapäeval.
Narva, 19.01.1920. a.
Linnapea R. Astrem, Linnanõunikud J. Kokk, J. Udrich, Sekretär F. Verberg

1920–1940

Suurtükiväelased 1920-1930. aastatelPärast Venemaaga rahu sõlmimist jäid 1. suurtükiväegrupi koosseisu väljapatareid 1, 2, 3 ja 17. Hiljem formeeriti väeosa 1. suurtükiväepolguks ja 1920. a juunis väeosaga liidetud Kindluse suurtükiväe 1. grupp nimetati 2. suurtükiväegrupiks. 1920. a juunis nimetati 1. suurtükiväe polk ümber 1. välja suurtükiväe divisjoniks, kuid 1. jaanuaril 1921 nimetati taas 1. suurtükiväe polguks. 1922. a novembris sai suurtükiväepolk nime 1. välja suurtükiväe rügement.

1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement 1. diviisi suurtükiväeks, mis koosnes 1. suurtükiväegrupist, mis asus Narvas, ja 2. suurtükiväegrupist, mis asus Rakveres. 28. oktoobril 1928 annetas Tallinna Naisühing 1. diviisi suurtükiväele lipu.

1940. aastal üksus senisel kujul likvideeriti. Suurem osa varast ja relvastusest arvati Punaarmee koosseisu, kus see Loode-Venemaal 1941. a lahingutegevuses hävines.

 

Taasasutamine 

1997.-1998. aastal kinkis Soome Vabariik Eestile 105 mm haubitsad H61-37. Samaaegselt asuti Kaitseväes kokku koguma ja ette valmistama esimesi kaadrisuurtükiväelasi. Eesti Vabariigi valitsuse korraldusega anti 13. märtsil 1998 Kaitseministeeriumile ülesanne formeerida Põhja üksik-jalaväepataljon alates 20. märtsist 1998 ümber suurtükiväegrupiks Lääne-Viru maakonnas Tapa sõjaväelinnakus.

Esimesed ajateenijad võeti suurtükiväepataljoni 1998. aasta aprillis. Nad läbisid sõduri baaskursuse rühmade kaupa teistes Kaitseväe üksustes ja toodi Tapale kokku juunis. 20. märtsil 2001 annetasid Tapa ja Narva Linnavalitsused suurtükiväegrupile väeosa lipu. Jaanuarist 2001 kuni jaanuarini 2004 kuulus suurtükiväegrupi koosseisu pioneerikool, millest Tapa Väljaõppekeskuse moodustamise järel formeeriti pioneeripataljon. Kuni 2002. aastani viidi seoses kodumaise laskepolügooni puudumisega suurtükiväe kaudtulelaskmisi läbi Soome Vabariigis. Esimesed Kaitseväe sõjajärgsed suurtükiväe kaudtulelaskmised toimusid Eestis 2004. a.

2003.-2004. a võeti suurtükiväegrupi relvastusse 155 mm haubitsad FH-70, mis saabusid koos juurdekuuluva varustuse ja tehnikaga riigihankega Saksamaalt. 2008. a osteti Soomest lisaks 122 mm haubitsaid, mis võimaldas eemaldada aktiivsest kasutusest vanemad 105 mm relvasüsteemid.

1. jaanuaril 2009 muudeti suurtükiväegrupi nimetus suurtükiväepataljoniks.

Sümboolika

Embleem

Suurtükiväegrupi embleem

Suurtükiväepataljoni embleem on stiliseeritud vapi kujuga. Vapi põhi on musta värvi ja kujunditeks vapil on kaks pronksivärvi ristatud ajaloolist kahuritoru ning nende kohal pronksivärvi kahurikuul, millest lahvatab välja tulipunane kolmeharuline leek. Vapi ülaservas on kiri „Suurtükiväegrupp” ning kahurikuulil araabia number üks.

Embleem on ääristatud pronksivärvi kandiga.

Välivormi embleemil vastab kuldsele värvile roheline ja punasele värvile tumeroheline.

Kahurikuulile kirjutatud number üks tähistab 1. suurtükiväegruppi, mis on praeguse suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija.

Lipp 

Suurtükiväegrupi lipp

Kahurikuulile kirjutatud number üks tähistab 1. suurtükiväegruppi, mis on praeguse suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija.

Suurtükiväepataljoni lipu väeosa külje põhivärv on must.

Lipuvälja keskel on väeosa embleem – kaks pronksivärvi ristatud kahuritoru ning nende kohal pronksivärvi kahurikuul, millest lahvatab välja tulipunane kolmeharuline leek. Kahurikuulile on kirjutatud araabia number 1. Väeosa embleemist kõrgemal asetub kaarena, kumerusega ülespoole suurte ladina tähtedega väeosa nimetus „suurtükiväegrupp”. Tähtede kõrgus on kaarel 70 mm. Kõik tähed ja numbrid on kullakarva, välja õmmeldud siidiga ja asetatud radiaalselt kumeruse keskpunktist. Embleemist vasakul, kahurite ülaservaga ühel joonel paikneb väeosa asutamise kuupäev 16.01, selle all taasasutamise kuupäev 20.03. Embleemist paremal samal kõrgusel on asutamise aasta 1918, selle all 1998. Lipu äärte narmad on kuldsest siidinöörist, pikkus 60 mm.

Lipu suurus on 1100 x 1400 mm.

Punane värv sümboliseerib tuld ja sõda, aga ka ohtu. Punane on vere ja elu värv.

Must värv sümboliseerib hävingut, samuti kartmatust.

Kahurid on pronksi värvi, sest esimesed kahurid valati pronksist.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.