Kaitsevägi » Merevägi  

Uuendatud: 24.04.2017, kell 14:12

Merevägi

Eesti mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett. Mereväe kaks põhiülesannet on teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet.

Mereväe embleem

Mereväe laevastik koosneb miinijahtijatest ning miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Mereväe laevade kodusadam on Põhja-Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

Mereväe tunnuslause on "Mere kutsel - mere kaitsel!"

Mereväe ülem on mereväekapten Jüri Saska

tel 717 7000
e-post navyhq[at]mil.ee



Mereväe pressi- ja meediakontakt:

rms Karl Alfred Baumeister
Mereväe teabeohvitser 
Mob: +372 5854 0982 
E-mail: karl.baumeister[at]mil.ee

Merevägi Facebookiswww.facebook.com/merevagi



Postiaadressid:
Merevägi Miinisadamas

Merevägi
Tööstuse 54a
10416 Tallinn

Merevägi kaitseväe peastaabis

Merevägi
Juhkentali 58
15007 Tallinn

Merevägi ja miinitõrje

Miinitõrjeoperatsioon

Merevägi taasloodi 1994. aastal. Eesti mereväe peamine kompetents on miinitõrje. Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 meremiini ning muud lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning muud veepõhja sattunud lõhkekehad. Selle tegevuse läbi muudetakse Eesti faarvaatrid (laevateed) ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse tunduvalt turvalisemaks.

Merevägi on osalenud NATO miinitõrjegrupis üle kümne aasta, panustades iga poolaasta vältel üksuse koosseisu ühe alusega. Eestlaste järjekestev osalus miinitõrjeoperatsioonidel ning nende planeerimisel on liitlaste seas kõrgelt hinnatud, meeskonnad on näidanud end koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. 

Merevägi korraldab liitlastega miinitõrjeoperatsioone, õppuseid ja valdkondlikke koostöökohtumisi. Nende eesmärkideks on tõsta liitlaste miinitõrjekompetentsi ning puhastada Eesti- ja liitlasriikide territoriaalvett ajaloolistest lõhkekehadest.

2017. aastal korraldas merevägi miinitõrjevõimekust käsitleva NATO koostöökohtumise TTEP. Töögrupi kohtumisel fikseeriti liitlaste ettepanekud valdkonnas toimuvatel õppustel ja operatsioonidel rakendatava metoodika, taktika ning toetavate protseduuride parendamise osas. Lisaks mereväelastele Eestist võtsid töökohtumisest osa 16 liitlast eri riikidest.

Teenistus mereväes

Ajateenistus mereväes kestab 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) sõjaväepolitsei vahipataljonis, mis paikneb sarnaselt mereväe väeüksustele Miinisadama linnakus. Sõduri põhiteadmiste omandamisele järgnevalt õpivad mereväe ajateenijad ära merel olemise põhitõed, millel on oluline osa madrusena mereväe sõjalaevadel teenimisel. Mereväelase baaskursuse (MBK) lõppedes alustavad ajateenijad teenistust mereväe laevadel. Laevapere sekka arvatuna on igaühel neist oma vastutusrikas ülesanne.

Merevägi otsib oma ridadesse relvastus-, mehaanika-, side- ja elektri valdkondade spetsialiste. Ühtlasi on võimalik õppida mereväetuukriks. Aktiivsed tööpakkumised on kajastatud kaitseväe värbamiskeskuse veebilehel. 

Mereväe ülemale alluvad mereväe laevastik ning mereväebaas. Mõlemad väeüksused paiknevad Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadamas. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest.

Sport

Miinisadama linnakus on kaks jõusaali. Tegevväelastel ning ametnikel on võimalik osaleda väeosas toimuvatel rühmatreeningutel ning käia tasuta erinevates spordiklubides. Alates 2016. aastast toimuvad Miinisadamas sportmängude neliküritused. Miinisadama sportmängude korraldamise eesmärgiks on linnakus asuvate mereväe ja sõjaväepolitsei vahipataljoni kaitseväeliste sõprussidemete tugevdamine.

Mereväelased võtavad aktiivselt osa kaitseväes toimuvatest spordivõistlustest. 2017. aastal tuli mereväe võistkond kaitseväe meistriks sangpommispordis.

__thumb_-2-Sport-sangpomm-2017_resized.jpg

Rahvusvaheline koostöö

Mereväe rahvusvaheline koostöö

Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude NATO Response Force (NRF) koosseisu.

Ühtlasi oli staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka esimene Eesti kaitseväe üksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sügisel kuulus eskaadrisse ka esimene Balti riikide miinitõrjelaev – Eesti miinijahtija Sulev.

2013. aastal osales merevägi sõjalaeva julgestusmeeskonnaga NATO terrorismivastasel mereoperatsioonil Active Endeavour, eesmärgiga tagada sõjalaeva ning pardumisoperatsioonide kaitse.

Lisaks NATO üksuste tegevuses osalemisele on merevägi andnud oma panuse ÜRO ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja humanitaarabiprogrammidesse. Koostöös Prantsusmaa ja Saksamaaga osaleti alates 2010. aastast 2013. aasta kevadeni Euroopa Liidu piraatluse vastasel operatsioonil Atalanta, mille ülesanne on kaitsta ÜRO Maailma Toiduabiprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivaid ning teisi Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvaid aluseid.

Merevägi panustab Euroopa Liidu sõjalisse missiooni EUNAVFOR MED/SOPHIA, mis sai alguse 2015. aasta 22. juunil. Missiooni eesmärgiks on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimsmuugeldajate liikumisvabadust ja teha jõupingutusi selleks, et tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse isikute ebaseaduslikult üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks.

Merevägi esindab Eestit 2009. aastal loodud Läänemere-äärsete riikide lepinguorganisatsioonis Sea Surveillance Co-operation Baltic Sea (SUCBAS).

Tsiviilkoostöö

Merevägi teeb aktiivselt koostööd mitmete kohalike omavalitsustega. Igal mereväe laeval on sõlmitud sõprusleping ühe Eesti linnaga, mille alusel kannab laev sõpruslinna vappi. Mereväe laevade meeskonnad külastavad perioodiliselt oma sõpruslinnu ja võimaldavad sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvuda.

Koostöös meremuuseumiga on läbi viidud mereväeteemalisi näitusi. Koos avati ka Miiniladu – erinevate meremiinide püsiekspositsioon. Lennusadamas on võimalik tutvuda mitme taasloodud Eesti mereväes teenistuses olnud sõjalaevaga. Eesti Sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tähistatakse Briti eskaadri Vabadussõja ajal Tallinna reidile saabumise aastapäeva.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.