Kaitsevägi » Merevägi  

Uuendatud: 29.09.2016, kell 12:24

Merevägi

Mereväe embleem

Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetes kahjutuks tehtud üle 900 lõhkekeha. Mereväe laevade kodusadam on Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

Mereväe tunnuslause on "Mere kutsel - mere kaitsel!"

Mereväekapten Sten Sepper




Mereväe ülem on mereväekapten Sten Sepper
tel 717 7000 
faks 717 7008
e-post navyhq[at]mil.ee

 


Mereväe pressi- ja meediakontakt:
rms Karl Alfred Baumeister
Mereväe teabeohvitser
Mob: +372 5854 0982 
E-mail: karl.baumeister[at]mil.ee

Merevägi Facebookis: www.facebook.com/merevagi

Merevägi ja miinitõrje

Miinitõrjeoperatsioon

Eesti merevägi on koostöös Euroopa riikidega viinud läbi mitu miinitõrjeoperatsiooni ja -õppust. Nende eesmärk on puhastada Eesti territoriaalvett peamiselt maailmasõdade ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lõhkekehadest.

Kuigi merevägi taasloodi alles 1994. aastal ning on üks väiksemaid maailmas, on mereväe laevade meeskonnad näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1000 meremiini ning muud lõhkekeha. See on aidanud muuta Eesti faarvaatrid (laevateed) ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse tunduvalt turvalisemaks.

Teenistus mereväes

Mereväe ülem allub Kaitseväe juhatajale. Mereväe ülemale alluvad omakorda mereväe laevastik ning mereväebaas, mõlemad asuvad Tallinnas Miinisadamas. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt kaadrikaitseväelastest.

Merevägi vajab pidevalt oma ridadesse uusi relvastus-, mehaanika-, side-, elektri- jm erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.

Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) baasikaitsekompaniis. Alates 2014. aastast läbitakse baaskursus vahipataljonis. Pärast SBK-d suunatakse mereväe laevastiku laevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK). Kuni 2014. aastani tegutses mereväebaasis baasikaitsekompanii.

MBK lõppedes jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust mereväe laevastiku laevadel. Mõned ajateenijad jätkavad teenistust ka mereväebaasi kaldateenistustes. Kutseaja pikkus mereväes on 11 kuud.

Rahvusvaheline koostöö

Mereväe rahvusvaheline koostöö

Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude NATO Response Force (NRF) koosseisu.

Samuti oli staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka esimene Eesti kaitseväe üksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sügisel kuulus eskaadrisse ka esimene Balti riikide miinitõrjelaev – Eesti miinijahtija Sulev.

2013. aastal osales merevägi sõjalaeva julgestusmeeskonnaga NATO terrorismivastasel mereoperatsioonil Active Endeavour, eesmärgiga tagada sõjalaeva ning pardumisoperatsioonide kaitse.

Lisaks NATO üksuste tegevuses osalemisele on merevägi andnud oma panuse ÜRO ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja humanitaarabiprogrammidesse. Koostöös Prantsusmaa ja Saksamaaga osaleti alates 2010. aastast 2013. aasta kevadeni Euroopa Liidu piraatluse vastasel operatsioonil Atalanta, mille ülesanne on kaitsta ÜRO Maailma Toiduabiprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivaid ning teisi Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvaid aluseid.

Samuti esindab merevägi Eestit 2009. aastal loodud Läänemere-äärsete riikide lepinguorganisatsioonis Sea Surveillance Co-operation Baltic Sea (SUCBAS).

Tsiviilkoostöö

Merevägi teeb aktiivselt koostööd kohalike omavalitsustega – laevadel on sõlmitud sõpruslepingud erinevate valdade ja linnadega. Mereväe laevade meeskonnad püüavad vähemalt korra aastas külastada oma sõpruslinnu ja võimaldada sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvuda.

Koostöös meremuuseumiga on läbi viidud mereväeteemalisi näitusi. Koos avati ka Miiniladu – erinevate meremiinide püsiekspositsioon. Lennusadamas on võimalik tutvuda mitme taasloodud Eesti mereväes teenistuses olnud sõjalaevaga. Eesti Sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tähistatakse Briti eskaadri Vabadussõja ajal Tallinna reidile saabumise aastapäeva.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.