Kaitsevägi » Muud üksused » Kaplaniteenistus » Ajalugu ja sümboolika  

Uuendatud: 05.09.2017, kell 10:53

Ajalugu ja sümboolika

Sümboolika

Kaplaniteenistuse märk

Kaplaniteenistuse märk on violetne Malta rist, millel Eesti väike riigivapp ning mille taga on ristatud mõõgad ja roheline tammepärg. See märk on kasutusel kaplanite kursuse rinnamärgina ning on tikitud ka kaplanite stoolale.
 
Kaplaniteenistuse moto on: In veritate et caritate – tões ja armastuses. Moto väljendab kaplanite ustavust tõele ja armastust kui peamist põhimõtet kaitseväelaste teenimisel.

 

Ajalugu

Kapelaanide ehk kaplanite tegevusest Eestimaal võib leida viiteid Läti Hendriku kroonikast. Keskajast saati on kaplanid üksusi teenimas nii Põhjasõja ajal rootsi maakaitseüksustes kui ka hiljem tsaariarmees. 

Eesti kaitseväe kaplaniteenistus loodi 22.02.1919, mil ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käskkirjaga nr 76 pandi alus väliõpetajate ja -preestrite institutsioonile. Tollal tegutses nii õigeusklik- kui luterlik kaplanaadi haru.

Kaplaniteenistus taasloodi 5.07.1995 oikumeenilisena, st kaplaniteenistuses on ametis Eesti peamiste kirikute ja koguduste liitude poolt läkitatud preestrid ja pastorid, kes on saanud kaplani erialase väljaõppe.

Põhjalikuma ülevaate kaitseväe kaplaniteenistusest Eestis saab endise peakaplani kolonel Tõnis Nõmmiku doktoritöö põhjal valminud KVÜÕA-s 2005. aastal avaldatud raamatust „Vaimulikud kaitsejõududes – Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu”.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.