Kaitseväe tööpakkumised

Vaata Kaitseväe erinevaid tööpakkumisi SIIT

Kaitsevägi » Õhuvägi  

Uuendatud: 24.04.2017, kell 12:52

Õhuvägi


Kolonel Jaak Tarien

                                                                                                                                                                                                                                                                                                            


Õhuväe ülem on kolonel Jaak Tarien

tel 717 3600
faks 717 3608
e-post air[at]mil.ee  


Eesti õhuvägi – liitlaste väevõime maaletooja

Kindral Laidoner ütles 1939. aasta septembris prohvetlikud sõnad: „Ma ei tea, kes selles sõjas võitjaks tuleb, aga
kindlasti see pool, kes saavutab ülekaalu õhus.”Õhuväe logo

Alates Teisest maailmasõjast ei ole maa peal võidetud ühtegi lahingut, kui vastane kontrollib õhuruumi. Selline on karm,
ajalooline tõde, mis seab Eesti-suguse piiratud ressurssidega väikeriigi väga keerulisse olukorda – kuidas tagada agressiooni korral meie õhuruumi kontroll?

On mõttetu arutleda teemal, kui palju maksab üks hävitaja. Tõepoolest – me võime mõnelt sõbralikult riigilt saada annetusena paar moraalselt vananenud elektroonikaga lennukit, mis suudavad paraadist üle lennates lastele rõõmu pakkuda. Kuid kaitseeksperdid hoiatavad – tänapäeva relvasüsteemide soetushind moodustab tehnika elutsükli lõpphinnast alla 20%. Lihtsamalt öelduna – kui me ka saaksime lahingulennukid kingitustena, siis nende kütus, varuosad ja vajalikud perioodilised uuendused viiksid meid oma hinnasiltidega kiiresti pankrotti. Lõpuks oleks meil vaid väheses koguses vananenud tehnikat, mis vastast ei heiduta ja sõjas olulist rolli ei mängi. Tuleb ausalt tunnistada, et tänapäeva õhusõja pidamise lahingutehnika on 1,3 miljoni elanikuga väikeriigile kättesaamatult kallis.

Õnneks kuulub utopistlik mõttelaad, mille järgi Eesti peaks end kogu maailma ohtude eest iseseisvalt ja ihuüksi kaitsta suutma, möödunud aastatuhandesse. Tänapäevane Eesti kaitseplaneerimine lähtub vääramatust tõsiasjast: Eesti kuulub maailmaajaloo kõige kindlamasse sõjalisse liitu. Mitte ühtegi NATO liiget ei ole alliansi 65-aastase ajaloo jooksul rünnanud ükski teine riik. Eesti riigikaitse toetub kahele põhisambale – esmane iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse koos liitlastega. Õhuväe tegevuste põhieesmärk on luua vajalikud tingimused ja koostöövõime, et liitlased saaksid meie kaitseks rakendada kogu nende kasutuses olevat tänapäevase õhusõja pidamise relvastust ja doktriini. Täpsemalt öeldes peab Eesti õhuvägi tagama tõhusa eelhoiatusvõime, situatsiooniteadlikkuse meie õhuruumis toimuvast, õhulahingu juhtimise ja võime võtta vastu ning tehniliselt toetada liitlaste lennuvahendeid Ämari lennubaasis. Juba Eesti õhuväe taasloomisest saadik on meie tegevuse eesmärk olnud koostöö liitlastega ja tulevikku vaadates on meil kaks peamist ülesannet.

Esiteks – meie radaritest, juhtimiskeskusest ja sideseadmetest koosnev õhuseirevõime on osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist (NATINAMDS – NATO Integrated Air and Missile Defence System) ning toodab ja edastab katkematult (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas) situatsioonipilti meie piirkonna õhuruumist. Meie insenerid hoiavad radareid ja sideseadmeid pidevalt töös. Meie spetsialistid töötlevad radariinfo nõuetele vastavaks situatsioonipildiks ja meie sihitajad juhivad NATO õhuturbehävitajaid tuvastamist vajavate sihtmärkideni. Igal ajal, öösel ja päeval, ka näiteks jõuluööl, on hulk õhuväelasi tööl ja tagavad koos liitlastega, et olukord taevas oleks meie kontrolli all.

Teiseks – me arendame välja ja mehitame Ämari lennubaasi selliselt, et liitlased saaksid kriisi korral tuua siia kiiresti juurde lahinguvõimet, mille kohalolek sunniks võimaliku agressori juba enne konflikti algust ümber mõtlema ja rünnakuplaanidest loobuma. Eesti julgeolekule on kõige ohtlikum, kui me ise käitume üksiku, liitlasi mitteusaldava väikeriigina. Just selline on agressiivse suurriigi ideaalvastane. Mida rohkem koostööd me liitlastega teeme, seda selgem on potentsiaalsele agressorile, et Eestit rünnates ründab ta kogu NATO-t ja kindlasti kaotab selle sõja. Liitlaste lennuvahendite sagedased külastused Ämari lennubaasi ja harjutused Eesti õhuruumis saadavad kogu maailmale selge signaali – Eesti on NATO lahutamatu osa.

Eesti õhuväe lennundusel on tähtis roll eelmainitud eesmärkide saavutamisel ning Eesti Kaitseväe teiste väeliikide väljaõppe toetamisel. Meie pilootide opereeritavad lennuvahendid L-39, An-2 ja Robinson R-44 ei viska küll ühtegi pommi ega tulista välja rakette, kuid ilma nendeta ei saaks me koolitada NATO õhuturvet toetavaid sihitajaid, ei suudaks pädevana hoida meie lennuvälja käitavat meeskonda ning ka välimissioonidele siirduvad maaväe üksused ei saaks missioonile kaasa õhuväe tuletoetusjuhte ja peaksid õppima Afganistanis üliolulist koostööd õhuvahenditega kuskil mujal kui Eestis Sirgala harjutusalal. Meie lennuvahendid on oma käitamiskuludelt odavaimate seas maailmas ning nad täidavad oma toetusülesandeid väga tõhusalt. Kuigi kinnitatud riigikaitse arengukava ei näe ette uute lennuvahendite hanget, ei välista see võimalust meie lennuvahendite parki uuendada. Kui peaks avanema soodne võimalus liisida lennuvahendeid, mis tehnilistelt võimalustelt lubavad täita meie praeguseid ülesandeid efektiivsemalt, siis jäädes plaanidega kehtestatud käitamiskulude piiridesse kaalub õhuvägi kindlasti seda.

kolonel Jaak Tarien
õhuväe ülem

Õhuväe struktuur

Õhuväe struktuur

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.