Jäta menüü vahele

Õhuvägi

Õhuväe peamine ülesanne on õhuruumi seire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse.

Struktuur

Õhuväge juhib õhuväe ülem, kellele alluvad:

  • õhuväe staap
  • õhuseiredivisjon
  • lennubaas
  • kaitselennunduse järelevalveteenistus

Rahvusvaheline- ja tsiviilkoostöö

NATO liikmena panustab õhuvägi erinevatesse rahvusvahelistesse õppustesse ja harjutustesse. Näiteks on õhuseiredivisjoni sihitajad korduvalt osalenud Islandi õhuturbemissioonil. Mitmed õhuväelased on töötanud või töötavad rahvusvahelistes staapides ja juhtimiskeskustes.

Õhuväelased on osalenud järgmistel rahvusvahelistel õppustel: Saber Strike, Ramstein Guard, Baltic Warrior, Udem Awakening, Rammstein Alloy, Baltic Bikini, Terminal Strike, Adriatic Strike, Ample Strike, Northern Strike jpt.

Õhuväel on pikaajalised koostöösuhted Lennuameti, EANS-i, Politsei- ja Piirivalveametiga ja Eesti Lennuakadeemiaga. Samuti tehakse tihedat koostööd Lääne-Harju valla ja erinevate kohalike koolide ja lasteaedadega.

Pressi- ja meediakontakt

Vanemseersant Siim Verner Teder

Õhuväe teavitusspetsialist

Juhtkond

Brigaadikindral Toomas Susi

Õhuväe ülem

Staabiveebel Andres Riisaar

Õhuväe veebel

Õhuväe staap toetab mõlema õhuväe üksuse – lennubaasi ja õhuseiredivisjoni tegevuste planeerimist ja elluviimist.

Õhuseiredivisjoni peamised ülesanded on meie õhuruumi puutumatuse tagamine osana NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist (NATINAMDS).

Lennubaas on NATO Balti õhuturbe ühe lennusalga baasiks. Baas korraldab kogu kaitseväe lennundustegevust.

Kaitselennunduse järelevalveteenistuse eesmärgiks on reguleeritud ja ohutu kaitselennundus.

Viimati uuendatud: 25. jaanuar 2024, 11:48

Keri üles