Kaitsevägi » Organisatsioon  

Uuendatud: 24.04.2017, kell 12:52

Organisatsioon

Kaitseväe struktuur

Kaitseväe struktuur

Reservarmee ja elukutselise Kaitseväe kombinatsioon

Eesti Kaitseväe operatiivstruktuuri moodustavad erineva valmidusastmega üksused, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja Kaitseliidu liikmetest. Ajateenistuse läbinutest komplekteeritakse reservüksused, nende seast värvatakse ka tulevasi kaadrikaitseväelasi alalises valmiduses olevate üksuste koosseisu.

Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainus riigipoolne kulutus on väljaõpe.

Reservarmee on kergesti mobiliseeritav, sest reservis on juba koos töötama harjunud allüksused, mis koondatakse kiirelt suuremateks üksusteks. Reservarmee eelis on tema tihe ühendatus kodanikega, sest sinna kuulub enamik meessoost kodanikke, kes on valmis vajadusel kodumaad rünnaku eest kaitsma.

Samas on Kaitseväe struktuuris ka täielikult elukutselistest kaitseväelastest koosnevaid üksusi ja nende kõrval selliseid, kus elukutseliste kaitseväelastega on täidetud vaid osa ametikohtadest. Suurim ainult elukutselistest kaitseväelastest moodustatud üksus on Scoutspataljon, vaid osaliselt kaadrikaitseväelastest koosnev üksus on näiteks 1. jalaväebrigaadi staap. Vajadusel saab aga brigaadi staabi kiiresti täielikult mehitada teistel ametikohtadel teenivate ja reservis olevate ohvitseride ja allohvitseridega.

Kollektiivne kaitsetegevus

Eesti eesmärk on olla NATO ja Euroopa Liidu aktiivne liige. Aktiivne osalus NATO ja Euroopa Liidu institutsioonide töös kooskõlas Eesti kaitsepoliitika põhimõtetega aitab kõige otstarbekamalt rakendada kollektiivse kaitse jõudusid ja kindlustada adekvaatse reageerimise sõjalise ohu tekkimisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on sõjaline rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu rünnak NATO kui terviku vastu. Eesti rakendab NATO liikmesriigina meetmeid selliste rünnakute vältimiseks ja vajadusel tagasilöömiseks.

Sõjaline tegevus Eesti vastu suunatud rünnaku tõrjumiseks on sisult kollektiivse kaitse operatsioon. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivse kaitse mehhanismi käivitamist.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.