Kaitsevägi » Riigikaitse arengukava  

Uuendatud: 11.06.2015, kell 08:26

Riigikaitse arengukava

Riigikaitse arengukava käsitleb aastaid 2013‒2022 ning see asendab seni kehtinud sõjalise kaitse arengukava 2009‒2018.

Eeloleva kümnendi jooksul kasvab Eesti sõjaline kaitsevõime oluliselt. Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri hakkab eelmises arengukavas ettenähtud 18 000 asemel kuuluma üle 21 000 inimese, nende seas praeguse 3100 asemel ka 3600 tegevväelast. Eesti põhivalmidus- ja täiendreservi arvatakse kõik Kaitseväes ajateenistuse käigus välja õpetatud reservväelased ning sinna kuulub kokku 60 000 inimest. 2022. aastaks kasvab põhivalmidus- ja täiendreserv 90 000-ni. Luuakse kaks täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud jalaväebrigaadi, millel on kiirreageerimisvõime.

Maavägi

1. jalaväebrigaad areneb löögijõuliseks mehhaniseeritud brigaadiks. 1. jalaväebrigaad varustatakse ja relvastatakse täielikult ning selles arendatakse välja soomusmanöövervõime. 1. jalaväebrigaad saab omale ühe jalaväe lahingumasinatel pataljoni, kaks soomustransportööridel pataljoni, iseliikuvate suurtükkide pataljoni ning kõik vajalikud toetusüksused. Brigaadi koosseisus olev elukutseline Scoutspataljon saab moodsad jalaväe lahingumasinad, ülejäänud brigaadi manööverpataljonid varustatakse soomukitega.

2022. aastaks luuakse ja arendatakse täielikult välja ka 2. jalaväebrigaad staabiga Võrus, mis tõstab oluliselt Kaitseväe tulejõudu ning kiirreageerimisvõimet. Tegu on motoriseeritud brigaadiga, millel on täielikult mehitatud ja varustatud üksused.

Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks hangitakse Kaitseväele 155 mm liikursuurtükid. Lisaks eelnimetatuile näeb arengukava ette ka vajaduse raskesoomusmanöövervõime ehk tankide ning keskmaaõhutõrjevõime järele.

Kaitseväe tankitõrjevõime tõuseb uue tasemeni. Kaitsevägi arendab ja moderniseerib olemasolevaid kõikide tasandite tankitõrjesüsteeme alates ühekordsetest tankitõrjelaskudest lõpetades tankitõrjeraketikompleksidega Milan. Täiendavalt hangitakse Kaitseväele 3. põlvkonna tankitõrjesüsteeme, et tagada Kaitseväe võime edukalt võidelda soomustatud üksustega.

Valmistume tulevikus arendama tankide ja keskmaaõhutõrjet. Ressursipiirangute tõttu saame 2022. aastaks alustada nende võimete arendamist, kuid selleks ajaks pole need täiel määral valmis. Tankipataljoni ja keskmaa õhutõrjepataljoni väljaarendamine selgub selle kümnendi jooksul.

Õhuvägi

Õhuoperatsioonide osas näeb arengukava ette suurendada Eesti õhukaitsevõimet ning välja arendada Ämari lennubaas. Õhuvägi on täielikult integreeritud NATO õhu- ja raketikaitsesüsteemi ning tagab katkematu õhuseireinfo Eestile ja kogu NATO-le.

Õhuväele hangitakse täiendavad keskmaa-õhuseireradarid ning moderniseeritakse olemasolevaid.

Arendatakse välja õhuoperatsioonide juhtimiskeskus, mis on suuteline osana NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist juhtima õhukaitseoperatsioone.

Ämari lennubaas saavutab võime võõrustada liitlaste lennuvahendeid, sealhulgas hiljemalt 2015. aastal ka ühte NATO õhuturbe rotatsiooni.

Õhuväes liidetakse ühtseks staabiks õhuväe staap, lennubaasi ja õhuseiredivisjoni staap.

Merevägi

Merevägi keskendub jätkuvalt miinisõjale. Mereväes jätkatakse miinisõjavõime arendamist, mereväe koosseisu jääb kolm Sandown-klassi miinijahtijat, tuukrigrupp ja üks toetuslaev.

Merevägi osaleb jätkuvalt rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides ja NATO miinitõrjegrupis, kindlustades sellega grupi kohaloleku Läänemeres.

Ajateenistus

Võrreldes eelmises arengukavas ettenähtuga on ajateenijate arv veerandi võrra suurem – aastas võetakse varem plaanitud 2500 asemel teenistusse 3200 ajateenijat.

Praegune ajateenistuse mudel säilib ning ajateenistus jääb reservüksuste väljaõpetamise ja elukutseliste üksuste mehitamise peamiseks baasiks. Alates 2013. aastast saavad vabatahtliku kaitseväekohustuse võtta ka naised.

2014. aasta lõpuks tagatakse kõigile ajateenijatele nüüdisaegsed olmetingimused. Selleks suurendatakse laienemisvõimalustega linnakuid Tallinnas (Miinisadam), Tapal, Jõhvis, Võrus ja Ämaris. Kulude kokkuhoiu eesmärgil suletakse perspektiivitud ning täielikult amortiseerunud linnakud Marja tänaval ja Rahumäe teel Tallinnas ning Meegomäel. Ämaris, Jõhvis ja Tallinnas valmivad neli uut kasarmut, millesse kolivad teistes linnakutes paiknevad üksused. Ühtlasi renoveeritakse neli ajateenijate kasarmut Tapal ja Jõhvis. Lisaks rajatakse Võrru uus elu- ja õppehoone, mida hakkab kasutama Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukool.

Kaitseliit

Kaitseliit on kogu Eestit kattev turvavaip, mis on juba praegu kohal kõikides Eesti piirkondades. Seetõttu võtab territoriaalkaitses keskse rolli Kaitseliit, kelle koosseisu lähevad ka kaitseringkonnad/maakaitseringkonnad.

Kaitseringkonnad reorganiseeritakse ning territoriaalkaitse antakse tervikuna Kaitseliidu pädevusse. Sõjaaja maakaitsestruktuuris luuakse lisaks maakaitse staabile viis territoriaalse vastutusalaga maakaitseringkonda, neist üks vastutab nn Suur-Tallinna ala eest. Rahu ajal on maakaitseringkondade staabid Kaitseliidu peastaabi või Kaitseliidu malevate staapide koosseisus.

Senisest enam hakkavad Kaitseliit ja Kaitsevägi koosseisusid omavahel roteerima.

Toetatakse vabatahtlikkust riigikaitses ning eesmärgiks võetakse suurendada Kaitseliidu liikmeskonda praeguselt 22 250-lt kümne aastaga 30 000-le.

Juhtimine ja side

Kaitseväe peastaap juhib Kaitseväge nii rahu kui ka sõja ajal, peastaap kujuneb operatsioonilis-strateegilise taseme staabiks.

Kaitseväge juhitakse ühest operatsioonide ja strateegilise tasandi staabist, maaväe staap ja Kaitseväe peastaap liidetakse. Samuti liidetakse õhuväes õhuväe staap, õhuväeseiredivisjoni ja lennubaasi staabid ühtseks staabiks. Mereväes olevad kolm praegust staapi (mereväe staap, miinilaevadivisjoni staap ja mereväebaasi staap) ühendatakse samuti üheks keskseks mereväe staabiks.

Kaitseväe koosseisus luuakse valitsemisala ühine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus- ja halduskeskus, kuhu koondatakse valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise arenduse ja toetuse funktsioonid.

Erioperatsioonid

Kaitsevägi suudab kriisidele kiiremini reageerida. Tänapäevastes kiiresti arenevates konfliktides on oluline olla võimeline tekkivatele kriisidele kiiresti reageerima.

Kaitsevägi saavutab võime viia lühikese etteteatamisega kogu riigi territooriumil läbi erioperatsioone. Alates 2012. aastast panustab erioperatsioonide üksus Eesti liitlaskohuste täitmisele välisoperatsioonides.

Luure ja eelhoiatus on ka uue arengukavaga prioriteetsed. Viimase nelja aasta jooksul on valdkonda jõuliselt arendatud, kuid keerulisemaks muutuv julgeolekusituatsioon ning potentsiaalselt aina kiiremini arenevad julgeolekuohud tingivad vajaduse olla arengutest alati vähemalt sammu võrra ees.

Toetus ja mobilisatsioon

Mobilisatsiooni ja toetuse ülesanded, tugiteenistused ja õppeasutused koondatakse loodavasse toetuse väejuhatusse. Toetuse väejuhatuse põhilised ülesanded on juhtida mobilisatsiooni ja formeerimise, logistilise toetuse ning vastuvõtva riigi toetuse alaseid valdkondi ning koordineerida sõjalise hariduse valdkonda. See väejuhatus hakkab vastutama reservi arvestuse ja väljaõppe, logistika, meditsiini, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, tugiteenuste eest. Seeläbi vabastatakse Kaitseväe juhataja liiga suurest arvust otsealluvatest.

Kaitseministeeriumi valitsemisala logistikasüsteem korraldatakse ümber ning luuakse ühisasutus, mis tagab efektiivse, tsentraliseeritud ja läbipaistva varustuse ning taristu elutsükli haldamise nii rahu kui ka sõja ajal.

Riigikaitse taristu saab 2020. aastaks suures osas valmis. Eesmärk on aastakümne lõpuks valmis ehitada kõik vajalikud linnakud, laod, harjutusväljad, lasketiirud ja staabihooned.

Seejärel langeb taristukulude osakaal kaitse-eelarves praeguselt enam kui 10%-lt umbes 5%-ni, mis kulub peamiselt olemasoleva taristu käigushoidmisele. Seeläbi jääb tulevikus rohkem raha nüüdisaegse relvastuse ja varustuse hankimiseks.

Veteranide toetusteenuse paremaks juhtimiseks koondatakse veteranide toetusteenused ühtsesse, Kaitseväe koosseisus loodavasse toetusteenuste keskusesse, mis juhib ja administreerib veteranide toetusteenuseid kogu Kaitseministeeriumi haldusalas.

Väljaõppealad

Väljaõppealade arendamisel on peamine prioriteet Kaitseväe keskpolügoon, mis peab võimaldama jalaväepataljoni lahingulaskmisi ja õhk-maa pommitamist. Välja arendatakse Nursipalu, Sirgala ja Männiku harjutusväljad ning Tapa, Jõhvi, Uniküla, Männiku ja Klooga lasketiirud. Lisaks rajatakse Kaitseliidu malevate väljaõppe toetamiseks 7‒10 täiendavat välilasketiiru Kaitseliidu valitud asukohtadesse.

Kaitsevägi panustab edaspidigi NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse, et Eesti julgeolekupoliitilisi eesmärke saavutada.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.