Kaitsevägi » Riigikaitse arengukava  

Uuendatud: 12.04.2019, kell 12:43

Riigikaitse arengukava

Riigikaitse arengukava käsitleb aastaid 2017‒2026 ning see asendab seni kehtinud Riigikaitse arengukava 2013‒2022.

Arengukava eesmärk on arendada kaitseväge, mis on võimeline kriisidele reageerima kiiresti ja tõhusalt. Arengukava tugineb Eesti majanduse tulevikuväljavaate ja sellest lähtuvale kaitse-eelarve prognoosile järgnevaks kümneks aastaks.

Saadaoleva ressursi planeerimisel on arvestatud ka loodavate uute võimete ülalpidamiskuludega. Eesmärk on hoida taristukulude osakaalu kaitse-eelarves keskmiselt alla viie protsendi. See võimaldab kasutada rohkem raha kaasaegse relvastuse ja varustuse hangeteks ning väljaõppe läbiviimiseks.

1. jalaväebrigaad

1. jalaväebrigaad on 2026. aastal löögijõuline mehhaniseeritud jalaväebrigaad. Võetakse kasutusele jalaväe lahingumasinad CV90 ja toetussoomukid, uue põlvkonna tankitõrjesüsteemid ja liikursuurtükid. Kaks jalaväepataljoni kasutavad soomustransportööre. 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutseb 2017. aasta kevadest ka NATO liitlaste raske soomuspataljon.

2. jalaväebrigaad

2026. aastaks on valmis täiemahuline tugeva võitlusvõimega motoriseeritud kergjalaväebrigaad. 2. jalaväebrigaad saab endale lisaks jalaväepataljoni ja suurtükiväepataljoni, samuti hangime täiendavalt varustust ja laskemoona. 

Õhuvägi

Õhuväe peamiseks ülesandeks jääb Eesti õhuruumi seire radaritega. Ämari lennubaas on ööpäeva- ja aastaringselt võimeline võtma vastu liitlaste hävitajaid, ründe- ja transpordilennukeid. 

Merevägi

Miinitõrjevõime arendamiseks moderniseeritakse mereväe koosseisus olevad kolm Sandown-klassi miinijahtijat.

Luure ja eelhoiatus

Luurevõime arendamine tagab Eesti ja NATO mobiliseerimiseks vajaliku eelhoiatuse. Eelhoiatus võimaldab käivitada olulised protsessid nii Eestis kui ka NATO-s, et konflikti ennetada ja ellu jääda. Seetõttu näeb uus arengukava ette kaitseväe luure- ja seirevõime arendamist vajaliku tehnika ja inimestega.

Küberkaitseväejuhatus

Luuakse küberväejuhatus. Küberväejuhatus saavutab küber- ja infooperatsioonide läbiviimise võime küber- ja inforuumis. Lisaks alustab Eestis küberharjutusväljaku baasil tööd NATO Cyber Range, pakkudes NATO-le ja liitlastele küberkaitse õppuseid, väljaõpet ja IT-süsteemide testimist.

Taristu

Taristu kaasajastamist jätkatakse püsivas tempos, perioodil kavandatud investeeringute kogumaht on enam kui 250 miljonit eurot. Lisaks ajateenijate olme- ja väljaõppetingimuste kaasajastamisele tehakse olulised investeeringud küberväejuhatuse, sõjaväepolitsei, mereväe, toetusväejuhatuse ning sõja- ja katastroofi-meditsiinikeskuse taristu väljaehitamiseks. Ulatuslikult investeeritakse ka liitlaste kohalolekut võimaldavasse taristusse ning harjutusväljadesse.

Maakaitse

Jätkub maakaitse arendamine. Kaitseliidu liikmeskond on viimaste aastate jooksul jõudsalt kasvanud ning Kaitseliidu poolt ettevalmistatavad maakaitseüksused on muutunud sõjaliselt kaalukaks osaks kiirreageerimisstuktuurist. Käesoleva arengukavaga nähakse ette kümne täiendava maakaitse kergejalaväekompanii loomine. Maakaitse struktuur kasvab: neli maakaitse pataljoni saavad lisanduse rohkem kui kümne kergejalaväekompanii ja tuhande võitleja võrra. Jätkame Kaitseliidu taristu uuendamisega tagamaks vabatahtlike väljaõppe kõrget taset ja arendame väärtuskasvatust, viies sealhulgas läbi isamaalise hariduse programmi.

Relvastus ja laskemoon

Soomusmanöövervõime tugevdamiseks võetakse kasutusele liikursuurtükid. Rõhku pannakse ka luure ja eelhoiatuse arendamisele, mille toetuseks võtab kaitsevägi kasutusele droonid. Kevadel 2017 alustas koostöös 1. jalaväebrigaadiga tegutsemist ka NATO liitlasvägede raske soomuspataljon. 

  • Üle 20 aasta kaitseväe ja kaitseväe maakaitsestruktuuri kasutuses olnud automaadid Galil ja AK4 ning muud käsi-tulirelvad ja kergekuulipildujad vahetatakse välja kergemate, täpsemate ja tõhusamate mudelite vastu. 
  • Kaitseväe tankitõrjevõime tugevdamiseks varustatakse mõlemad jalaväebrigaadid 3. põlvkonna tankitõrjeraketikompleksidega Javelin. „Lase ja unusta” juhtimissüsteemiga varustatud Javelini efektiivne laskekaugus on üle 4 kilomeetri. Arengukava perioodil täiendatakse ka uue põlvkonna tankitõrje võimet.
  • 2. jalaväebrigaadi juurde luuakse täiendav suurtükipataljon, mis saab oma kasutusse 122 mm relvasüsteemi (laskekaugus 15 km, erilaskemoonaga 22 km) ja vajalikud toetusmasinad.
  • Eesti kaitsevägi hangib Lõuna-Korealt vähemalt 12 liikursuurtükki K9 Kõu, mis viib kaitseväe lahinguvõime uuele tasemele. Suurtükiväe tule avamise kiirus ja manöövervõime kasvavad hüppeliselt. K9 on aastatuhande vahetusel relvastusse võetud moodne suure läbimisvõimega liikursuurtükk, mis on hea soomuskaitsega ja tugeva tulejõuga (laskekaugus 40 km, erilaskemoonaga 50 km) ning suudab sammu pidada nii tankide kui ka jalaväe lahingumasinatega.
  • Soomusmanöövervõime tõstmiseks hangiti kaitseväele 44 jalaväe lahingumasinat CV9035NL ja tankide Leopard I baasil ehitatud toetusmasinaid. Uued lahingumasinad on varustatud 35-millimeetrise kahuriga (efektiivne laskeulatus 4 km, kiirus 200 lasku minutis), kuulipilduja ning kild- ja suitsugranaadi laskekanalitega.
  • 1. brigaadi Kalevi ja Viru manööverpataljonid varustatakse soomustransportööridega.
  • Õhuväe radaritest, juhtimiskeskusest ja sideseadmetest koosnev õhuseirevõime on osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist NATINAMDS ja see toodab ja edastab ööpäevaringselt katkematult situatsioonipilti meie piirkonna õhuruumist. Lisaks passiivseiresüsteemile VERA-E ning nüüdisegsetele Kellavere ja Ämari radaripostidele töötavad Tõikamäe ja Muhu radaripostidel tipptasemel mobiilsed eelhoiatusradarid Ground Master 403.
  • Luure ja eelhoiatuse toetuseks võtab kaitsevägi kasutusele droonid. Nii tagatakse brigaadide situatsiooniteadlikkus ja suurendatakse otsuste tegemise kiirust.
  • 1. jalaväebrigaadi juures on tegevust alustanud NATO liitlaste raske soomuspataljon. Tapal paikneva Ühendkuningriigi juhitava NATO lahingugrupi koosseisu kuuluvad ka tankid, mille ülesanne on tugevdada Eesti soomusmanöövervõimet. Lisaks Briti tankidele viibivad Eestis regulaarselt rotatsioonide ja õppuste raames ka teiste liitlasriikide tankid ja soomusmasinad.
  • Plaanitust suuremas mahus väljaarendatud Ämari lennubaas on võimeline aastaringselt võõrustama NATO õhuturbemissioone. Ämari lennubaasis baseeruvad korraga vähemalt neli NATO Balti õhuturbemissiooni hävitajat. Enamik liitlastest kasutavad õhuturbemissioonil hävituslennukeid F-16 või Eurofighter Typhoon. Lisaks õhuturbehävitajatele harjutavad Eesti õhuruumis regulaarselt mitmed liitlaste eri tüüpi lennumasinad.

Vaata ka: 

Riigikaitse arengukava 2017-2026

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.