Kaitsevägi » Toetuse väejuhatus » Toetuse väejuhatuse ajalugu  

Uuendatud: 04.08.2017, kell 10:21

Toetuse väejuhatuse ajalugu

Toetuse väejuhatus peab oma eelkäijaks 21. novembril 1918 loodud varustusvalitsust. Varustusvalitsuse ajalugu algab tegelikult juba aastast 1917. Nimelt formeeriti 1917. aasta detsembris 1. eesti diviis ja sellega koos moodustati selle varustamiseks ka diviisi intendantuur. See paiknes Tallinnas Nunne ja Kloostri tänava nurgal Knieb & Werneri kontori ruumides. Et intendantuur keeldus veebruaris 1918 enamlastega koostööst, siis saadeti see laiali.
 

Varustusvalitsuse esimene ülem kindralmajor Rudolf Reimann

24. veebruaril 1918 moodustati Eesti Vägede Intendantuur. Ametikohtadele määrati jaoskondade, ladude ja töökodade administratsioon. Algselt paikneti Tallinnas Vismari 7, hiljem Patarei tänav 10. Kuid juba aprillis 1918 saatsid Saksa okupatsiooniväed Eesti Vägede Intendantuuri koos teiste Eesti sõjaväeüksustega laiali.
 
21. novembril 1918 loodi varustusvalitsus. See allus esialgu peastaabi ülemale ning alates 23. detsembrist 1918 sõjavägede ülemjuhatajale. Varustusvalitsus asus Tallinnas Pagari tänav 1.
 
Vabadussõjas kujunes varustusvalitsusest rahvaväe varustamise keskus. Varustusvalitsuse esimene ülesanne oli üle võtta Saksa okupatsioonivõimudelt varustuselaod ning muud ruumid koos sisustusega. Rahvaväel oli puudu kõigest: toidust, riietest, relvadest ja laskemoonast. Näiteks toitlustusprobleemi püüti lahendada koguni sellega, et mobiliseeritavatel kästi kohale ilmuda koos nädala toidumoonaga ning oma magamiskoti, padja, teki ja linadega. Vaatamata raskustele tuli varustusvalitsus rahvaväe varustamisega rahuldavalt toime ning seda tänu oma personali ennastsalgavale tööle, suurele initsiatiivile ja leidlikkusele.
 
Pärast Vabadussõda sai varustusvalitsuse rahuaegseks ülesandeks „sõjaväe materiaalsete ja kultuursete tarvete igakülgne rahuldamine ning relvastatud jõudude majanduslik ettevalmistus sõjaks”. Varustusvalitsuse tegevusspekter kattis kõike seda, mille eest on tänapäeval vastutav ka Kaitseväe logistikakeskus. Nii parendati sõduri toitlustamist, riietust ning varustust. Vastavalt sõjaväe vajadustele tegeleti arendustööga: konstrueeriti eesti tüüpi väliköök ning ratsa- ja veorakmed. Kokkuhoiu eesmärgil loodi sõjaväe leivatehas ning jahu- ja tanguveski. Tehti suuri pingutusi relvastuse, laskemoona ja sidetehnika ühtlustamiseks ning varustuse ja relvastuse remondi- ja hooldustingimuste loomiseks.
 
Et endised Vene tsaariarmee hooned olid rüüstatud ja lagunenud, asus varustusvalitsus remontima nii kasarmuid kui ka laoruume ning püstitas jõudumööda uusi ehitisi. Samuti muretseti väeosadele nõuetele vastavad laagriplatsid, polügoonid, lennuväljad, õppeväljakud ja laskerajad. Lisaks tegeles varustusvalitsus mitmesuguste erialakursuste korraldamisega. Näiteks koolitati relvureid, veterinaarvelskreid ja hobuserautajaid.
 
1934. aastast töötas Kõrgema Sõjakooli juures nn sõjamajanduse haru, kus valmistati ette kõrgema haridusega sõjamajanduse ohvitsere. 1936. aastal loodi Sõjaväe Tehnikakool, kus valmistati ette tehnilise eriharidusega ohvitsere.
 

Varustusvalitsus

Sõjandusajakiri Sõdur on kirjutanud varustusvalitsuse loomise 10. ja 20. aastapäeval: „Varustamise organite töö, mis eeldab ettenägelikkust, algatust ja korraldusvõimet, järjekindlust ning riigi huvide kindlat taotlemist, toimub enamikus tagasihoidlikult, väliste efektideta ja sageli väärilist tunnustust leidmata. Kuid seda suurem on tööpinge ja materiaalne ja moraalne vastutus, mis lasub tähendatud organite ja sel alal töötavate ametiisikute õlgadel. [...] Varustusvalitsus on püüdnud maksimaalse energiaga varustada Eesti vaprat kaitseväge nii vabadusvõitluses kui ka pärast seda, lähtudes põhimõttest, et mitte sõjavägi pole varustusvalitsuse jaoks, vaid varustusvalitsus on sõjaväe jaoks.” Varustusvalitsuse loomulik areng katkestati 1940. aastal.

Toetuse väejuhatus tähistab varustusvalitsuse järglasena oma taasloomise aastapäeva iga aasta 22. mail, sest just Vabariigi Valitsuse 22. mai 2002 määruse nr 172 „Kaitseväe struktuur ja paiknemine” paragrahvis 3 öeldi, et Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe logistikakeskus, mille staap paikneb Tallinnas.

Vabariigi Valitsuse 24. mai 2002 korralduse 341-k punkt 8 tehti kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale ülesandeks korraldada 20. juulist 2002 Kaitseväe Tagalakeskuse ja Kaitseväe Tervisekeskuse formeerimine Kaitseväe Logistikakeskuseks. Kaitseväe Tervisekeskus ise oli moodustatud 1. jaanuaril 2001 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000 korraldusega nr 1030-k. Selle sama korraldusega nr 1030-k formeeriti 1. jaanuarist 2001 tagalapataljon ja Kaitseväe kesklaod Kaitseväe tagalakeskuseks.

Kaitseväe juhataja moodustas oma 17. juuni 2002 käskkirjaga nr 239 üheksaliikmelise töögrupi, mis pidi välja töötama Kaitseväe logistikakeskuse põhimääruse ja koosseisutabeli ning lahendama personaliküsimused. Töögruppi juhtis Kaitsejõudude peastaabi tagalaosakonna ülem major Raivo Tamm. Töögruppi kuulus ka tulevane Kaitseväe logistikakeskuse esimene ülem leitnant Raivo Ott.

Oma esimese põhimääruse sai toetuse väejuhatus 22. juulil 2002. Teine, täiendatud ja parandatud põhimäärus kinnitati 12. oktoobril 2007. Kolmas põhimäärus kinnitati kaitseministri 22. detsembri 2008 määrusega nr 36. Neljas põhimäärus, mis jõustus 1. septembril 2010, võeti vastu kaitseministri 24. augusti 2010 määrusega nr 17. Viies põhimäärus, mis jõustus 15. aprillil 2012, võeti vastu kaitseministri 5. aprilli 2012 määrusega nr 4. Kuues põhimäärus, mis jõustus 8. märtsil 2014, võeti vastu kaitseministri 28. veebruari 2014 määrusega nr 13. Seitsmenda põhimääruse kinnitas kaitseväe juhataja 18. juunil käskkirjaga nr 174.

Seega on praegu toetuse väejuhatuse põhiülesanded fikseeritud Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2013 määrusega nr 52 kinnitatud „Kaitseväe põhimääruses”, kaitseväe juhataja 18. juunil 2014 käskkirjaga nr 174 kinnitatud „Toetuse väejuhatuse põhimääruses” ning Kaitseväe logistikakeskuse ülema 31. juuli 2014 käskkirjaga nr 1032 kinnitatud toetuse väejuhatuse allüksuste põhimäärustes.

Praegu töötab toetuse väejuhatuses ca 800 teenistujat. Neist ca 90 on ohvitserid, ca 230 allohvitserid ja sõdurid, ca 470 ametnikud ja töölepinguga töötajad.

 

Varustusvalitsuse ülemad läbi aegade:

 1918–1920 kolonel Rudolf Reimann
 1920–1938 kindralmajor Tõnis Rotberg
 1938–1940 kolonel Johannes Martins
 

Toetuse väejuhatuse ülemad läbi aegade:

2002–2004 leitnant Raivo Ott
2004–2005 leitnant Ilmar Lepik
2005–2007 major Paul Vaha
2007–2009 kapten Rudolf Jeeser
2009–2012 kolonel German Kesa
2012–2016 kolonelleitnant Kalev Koidumäe 
2016–2017 kaptenleitnant Roman Lukas
alates 2017 kolonelleitnant Toomas Susi

Toetuse väejuhatuse staabiülemad läbi aegade:

2003–2005 kapten Mirko Arroküll__thumb_-2-raamatu_kaas.jpg
2005–2006 major Urmas Nigul
2006–2009 kapten Indrek Lilleorg
2009–2012 kolonelleitnant Kalev Koidumäe
2012-2014 kolonelleitnant Gunnar Havi
2014–2016 kaptenleitnant Roman Lukas 
alates 2016 kolonelleitnant Kaido Vaher 

Esmased teadmised meie sõjaväelogistika ajaloost ja arengust leiad raamatust „Varustusvalitsusest Kaitseväe Logistikakeskuseni 1918–2012” (Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2012)

Traditsioonid

  • 24. veebruaril tähistatakse piduliku rivistusega iseseisvuspäeva
  • 9. aprillil tähistatakse piduliku rivistuse ja lahtiste uste päevaga toetuse väejuhatuse logistikapataljoni loomise aastapäeva
  • 22. mail tähistatakse piduliku aastakonverentsiga oetuse väejuhatuse taasasutamise aastapäeva
  • 24. juunil tähistatakse piduliku rivistusega võidupüha
  • 21. novembril tähistatakse toetuse väejuhatuse loomise aastapäeva

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.