Tervisekeskus

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse ülem on kolonelleitnant Oleg Novikov

tel 717 4900 
e-post kv.tvj.tervisekeskus[at]mil.ee

Postiaadress:
Tervisekeskus
Toetuse väejuhatus
Järve 34a
11316 Tallinn

Eriarsti/KAK külastuse aadress:
Tammsaare 25
11316 Tallinn

Ülesanded

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse põhiülesanded on Kaitseväele meditsiiniteenuse osutamise korraldamine ja meditsiinivarustuse ning ravimite tagamine Kaitseväe struktuuriüksustele.

Tervisekeskuse ülesanded lisaks põhiülesandele:

• Kaitseväele hambaraviteenuse tagamine
• Kaitseväe arstliku komisjoni teenuse tagamine
• Kaitseväe meditsiinivarustuse ja ravimite kasutusse võtmine, hoiustamine, kasutaja määramine, väljastamine ja materjalide üle tsentraalse arvestuse pidamine
• Kaitseväe meditsiinivarustuse hooldamise, remondi, ringluse teostamise ja utiliseerimise korraldamine
• Kaitseväe meditsiinivarustuse ja ravimite mobilisatsioonivaru käitlemine vastavalt sõjalise valmisoleku astmele
• Kaitseväe meditsiinialase väljaõppe korraldamine
• tervisekeskuse reservüksuste ettevalmistamine ja lahinguvalmiduse alalhoidmine
• teenistuskohustuste täitmisel vigastatute või haigestunute ravi ja taastusravi korraldamine

Allüksused

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse struktuuri kuuluvad:

• eriarstikeskus
• hambaravikabinet
• keskapteek
• meditsiiniväljaõppekeskus
• taastusravikeskus

Vaata tutvustavat videot

Ajalugu

21. novembril 1918. aastal määrati peastaabi ülema päevakäsuga nr 2 dr Mihkel Ostrov arstivalitsuse ülemaks. Seda päeva peetakse Kaitseväe tervishoiuvalitsuse ja kogu Kaitseväe sanitaarorganisatsiooni tegevuse alguseks.
 
Kaitseväe tervisekeskus loodi 2000. aastal Kaitseväe juhataja käskkirjaga kui iseseisev keskalluvusega üksus. 
Kolmest struktuuriüksusest koosnev (s.o kesklaatsaret, keskapteek ja meditsiiniväljaõppekeskus) tervisekeskus alustas oma tööd Rahumäe tee 4a asuvates ruumides.

2002. aastal viidi tervisekeskus sama aasta maikuus loodud Kaitseväe logistikakeskuse koosseisu.
 
2004. aastal sai tervisekeskuse väljaõppekeskus endale esimesed tööruumid ja õppeklassid sealsamas Rahumäe tee 4a asuvas üksik-vahipataljoni kasarmukompleksis.

Tervisekeskuse ülemad:
 
2001-2002 kapten Merike Johanson (ülema kohusetäitja)
2002-2012 kolonelleitnant Merike Johanson
2013-2014 kolonelleitnant Hillar Tint
alates 2014 major Lauri Bender 

Sümboolika

Vapikilbi sinine värvus sümboliseerib usku ja lootust Eesti Vabariigi ja Kaitseväe arengusse ja tulevikku.

Embleemi keskset elementi – mõõka, madu ja väikest riigivappi – ümbritsev pärg sümboliseerib tervisekeskuse isikkoosseisu ühtset peret, selle koosnemine tammelehtedest aga mainitud pere töökust ja püüdlikkust.

Sirge kaheteraline mõõk embleemil on Kaitseväe sümbol. Madu on vastavalt rahvusvahelisele tavale meditsiiniteenistuse sümbol.

Embleemi põhikomponentide – mõõga, mao ja tammepärja – hõbedane värv väljendab tervisekeskuse kaitseväelaste hingelist puhtust ja töö õilsust ning nende haritust ja kannatlikkust oma igapäevatöös.

Õppimisvõimalused

Meditsiiniväljaõppekeskus ootab oma kursustele neid kutsealuseid, kellel on huvi sõjaväemeditsiini eriala vastu või kellel on eelnevad teadmised ja töökogemus meditsiini valdkonnas.
 

Otsuse kaitseväeteenistusse saabunud kutsealuse sõjaväemeediku erialale määramiseks teeb ajateenija nn koduväeosa. Tõenäosus saada sõjaväemeedikuks on suurem, kui kohe kaitseväeteenistusse tulles esitatakse oma väeosa ülema nimele motiveeritud avaldus, milles põhjendatakse soovi õppida sõjaväemeediku eriala. MedVÕK-i õppuriks saamise eeldusena peab kandidaadil olema keskharidus, ta peab olema edukalt läbinud nooremallohvitseri baaskursuse (NAK), sooritama positiivsetele tulemustele üldfüüsilise testi, valdama hästi riigikeelt ning oskama ujuda.

Rühmaparameediku erialakursus (RPEK) kestab 11 nädalat (442 õppetundi). Kursus sisaldab üldmeditsiinilisi distsipliine (anatoomia-füsioloogia, haige-kannatanu uurimine, esmaabi traumade ja haigestumiste korral, farmakoloogia alused jne) ja sõjaväemeditsiini erinevaid alasid (välihügieen, ABK-kaitse, kriisipsühholoogia, katastroofimeditsiin, Kaitseväe meditsiiniüksused ja nende organisatsioon-varustus, meditsiiniteenistuse taktika, välimeditsiin, päästekoolitus). Jätkub üldsõjaline väljaõpe. Olulise osa väljaõppes moodustab sõjaväepedagoogika. Kursuse osaks on ka praktika tsiviilkiirabis. Kursus lõpeb mitmeosalise eksamiga võimalikult reaalsuselähedastes tingimustes.
 
Kompaniiparameediku erialakursus (KPEK) kestab 4 nädalat (160 õppetundi). Kursusele pääsemise eeldus on läbida edukalt RPEK ja nn koduväeosa kooskõlastus. Viimane sõltub omakorda sellest, kui palju kompaniiparameedikuid tuleb tal konkreetsel aastal reservüksuste tarvis ette valmistada. Kursus sisaldab RPEK-l õpitu süvendatud omandamist ja rõhuasetust kompanii taseme meditsiiniteenistuse nüanssidele (meditsiinitaktilised situatsioonid, iseseisev meditsiiniallüksuse juhtimine jne). Ligi poole õppeajast moodustab praktika, sh ka tsiviilkiirabis. Jätkub üldsõjaline väljaõpe. Kursus lõpeb mitmeosalise eksamiga võimalikult reaalsuselähedastes tingimustes.
 
Vanemparameediku erialakursus (VPEK) kestab 4 nädalat (160 õppetundi). Kursusele pääsemise eeldus on läbida edukalt KPEK ja nn koduväeosa kooskõlastus. Viimane sõltub omakorda sellest, kui palju vanemparameedikuid tuleb tal konkreetsel aastal reservüksuste tarvis ette valmistada. Kursus sisaldab eelnevatel RPEK-l ja KPEK-l õpitu kinnistamist. Põhirõhk on üksuse (pataljon, meditsiinikompanii) tasemel meditsiinilisel tegevusel. Kursuse osaks on ka praktika tsiviilkiirabis. Kursus lõpeb mitmeosalise eksamiga võimalikult reaalsuselähedastes tingimustes.
 
Huvi korral küsige palun lisainformatsiooni telefonil 717 4900 või e-postil tervisekeskus[at]mil.ee