Ülesanded
Toetuse väejuhatus allub vahetult Kaitseväe juhatajale. Erinevate allüksuste abil korraldatakse kaitseväelaste väljaõpe ja mobilisatsioon, tagatakse kaitseväele varustus ja logistika, samuti meditsiinivarustus, -väljaõpe ja -materjalid.
Kontaktid
-
Toetuse väejuhatus
Rae põik 1
Paldiski
Lääne-Harju vald
76806, Harjumaa - 717 4000
- kv.tvj@mil.ee
- facebook.com/toetusevaejuhatus
Pressi- ja meediakontakt
Juhtkond
Kolonelleitnant Valdo Veski
Toetuse väejuhatuse ülem
Staabiveebel Gunnar Matsu
Toetuse väejuhatuse veebel
Toetuse väejuhatuse staap aitab toetuse väejuhatuse ülemat talle pandud ülesannete elluviimisel.
Toetuse väejuhatuse logistikakooli põhiülesanne on logistika taseme-, funktsiooni- ja täiendusõppe korraldamine ning kaitseväe logistikavaldkonna arendamine.
Liikumis- ja veoteenistuse põhiülesanne on kaitseväe ning vastuvõtva riigi toetuse raames liitlasüksuste liikumiste ja vedude korraldamine.
Varustuspataljoni peamiseks ülesandeks on kaitseväe alatise lahinguvalmiduse hoidmine läbi materiaalse jätkusuutlikkuse tagamise.
Toetusteenuste keskuse põhiülesanne on kaitseväe sotsiaal- ja psühholoogiaalase toetuse ning usulise tegevuse korraldamine.
Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse põhiülesanded on kaitseväele meditsiiniteenuse osutamise korraldamine ja meditsiinivarustuse ning ravimite tagamine.
Toetuse väejuhatus peab oma eelkäijaks 21. novembril 1918 loodud varustusvalitsust. Varustusvalitsuse ajalugu algab tegelikult juba aastast 1917. Nimelt formeeriti 1917. aasta detsembris 1. eesti diviis ja sellega koos moodustati selle varustamiseks ka diviisi intendantuur. See paiknes Tallinnas Nunne ja Kloostri tänava nurgal Knieb & Werneri kontori ruumides. Et intendantuur keeldus veebruaris 1918 enamlastega koostööst, siis saadeti see laiali.
24. veebruaril 1918 moodustati Eesti Vägede Intendantuur. Ametikohtadele määrati jaoskondade, ladude ja töökodade administratsioon. Algselt paikneti Tallinnas Wismari 7, hiljem Patarei tänav 10. Kuid juba aprillis 1918 saatsid Saksa okupatsiooniväed Eesti Vägede Intendantuuri koos teiste Eesti sõjaväeüksustega laiali.
21. novembril 1918 loodi varustusvalitsus. See allus esialgu peastaabi ülemale ning alates 23. detsembrist 1918 sõjavägede ülemjuhatajale. Varustusvalitsus asus Tallinnas Pagari tänav 1.
Vabadussõjas kujunes varustusvalitsusest rahvaväe varustamise keskus. Varustusvalitsuse esimene ülesanne oli üle võtta Saksa okupatsioonivõimudelt varustuselaod ning muud ruumid koos sisustusega. Rahvaväel oli puudu kõigest: toidust, riietest, relvadest ja laskemoonast. Näiteks toitlustusprobleemi püüti lahendada koguni sellega, et mobiliseeritavatel kästi kohale ilmuda koos nädala toidumoonaga ning oma magamiskoti, padja, teki ja linadega. Vaatamata raskustele tuli varustusvalitsus rahvaväe varustamisega rahuldavalt toime ning seda tänu oma personali ennastsalgavale tööle, suurele initsiatiivile ja leidlikkusele.
Pärast Vabadussõda sai varustusvalitsuse rahuaegseks ülesandeks „sõjaväe materiaalsete ja kultuursete tarvete igakülgne rahuldamine ning relvastatud jõudude majanduslik ettevalmistus sõjaks”. Varustusvalitsuse tegevusspekter kattis kõike seda, mille eest on tänapäeval vastutav ka Kaitseväe logistikakeskus. Nii parendati sõduri toitlustamist, riietust ning varustust. Vastavalt sõjaväe vajadustele tegeleti arendustööga: konstrueeriti eesti tüüpi väliköök ning ratsa- ja veorakmed. Kokkuhoiu eesmärgil loodi sõjaväe leivatehas ning jahu- ja tanguveski. Tehti suuri pingutusi relvastuse, laskemoona ja sidetehnika ühtlustamiseks ning varustuse ja relvastuse remondi- ja hooldustingimuste loomiseks.
Et endised Vene tsaariarmee hooned olid rüüstatud ja lagunenud, asus varustusvalitsus remontima nii kasarmuid kui ka laoruume ning püstitas jõudumööda uusi ehitisi. Samuti muretseti väeosadele nõuetele vastavad laagriplatsid, polügoonid, lennuväljad, õppeväljakud ja laskerajad. Lisaks tegeles varustusvalitsus mitmesuguste erialakursuste korraldamisega. Näiteks koolitati relvureid, veterinaarvelskreid ja hobuserautajaid.
1934. aastast töötas Kõrgema Sõjakooli juures nn sõjamajanduse haru, kus valmistati ette kõrgema haridusega sõjamajanduse ohvitsere. 1936. aastal loodi Sõjaväe Tehnikakool, kus valmistati ette tehnilise eriharidusega ohvitsere.
Sõjandusajakiri Sõdur on kirjutanud varustusvalitsuse loomise 10. ja 20. aastapäeval: „Varustamise organite töö, mis eeldab ettenägelikkust, algatust ja korraldusvõimet, järjekindlust ning riigi huvide kindlat taotlemist, toimub enamikus tagasihoidlikult, väliste efektideta ja sageli väärilist tunnustust leidmata. Kuid seda suurem on tööpinge ja materiaalne ja moraalne vastutus, mis lasub tähendatud organite ja sel alal töötavate ametiisikute õlgadel. […] Varustusvalitsus on püüdnud maksimaalse energiaga varustada Eesti vaprat kaitseväge nii vabadusvõitluses kui ka pärast seda, lähtudes põhimõttest, et mitte sõjavägi pole varustusvalitsuse jaoks, vaid varustusvalitsus on sõjaväe jaoks.” Varustusvalitsuse loomulik areng katkestati 1940. aastal.
Taasasutamine
Toetuse väejuhatus tähistab varustusvalitsuse järglasena oma taasloomise aastapäeva iga aasta 22. mail, sest just Vabariigi Valitsuse 22. mai 2002 määruse nr 172 „Kaitseväe struktuur ja paiknemine” paragrahvis 3 öeldi, et Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe logistikakeskus, mille staap paikneb Tallinnas.
Varustusvalitsuse ülemad läbi aegade
1918-1920 kolonel Rudolf Reimann
1920-1938 kindralmajor Tõnis Rotberg
1938-1940 kolonel Johannes Martins
Toetuse väejuhatuse ülemad läbi aegade
2002-2004 leitnant Raivo Ott
2004-2005 leitnant Ilmar Lepik
2005-2007 major Paul Vaha
2007-2009 kapten Rudolf Jeeser
2009-2012 kolonel German Kesa
2012-2016 kolonelleitnant Kalev Koidumäe
2016-2017 kaptenleitnant Roman Lukas
2017-2022 kolonel Toomas Susi
2022-2023 kolonel Taivo Rõkk
2023 – kol-ltn Valdo Veski
Toetuse väejuhatuse staabiülemad läbi aegade
2003-2005 kapten Mirko Arroküll
2005-2006 major Urmas Nigul
2006-2009 kapten Indrek Lilleorg
2009-2012 kolonelleitnant Kalev Koidumäe
2012-2014 kolonelleitnant Gunnar Havi
2014-2016 kaptenleitnant Roman Lukas
2016-2018 kolonelleitnant Kaido Vaher
2018-2019 kolonelleitnant Marek Laanisto staabiülema ülesannetes
2018-2021 mereväekapten Indrek Hanson
2021-2023 kolonelleitnant Valdo Veski
2023 – major Martin Mäepere staabiülema ülesannetes
Traditsioonid
- 24. veebruaril tähistatakse piduliku rivistusega iseseisvuspäeva
- juunis tähistatakse piduliku rivistusega toetuse väejuhatuse taasasutamise aastapäeva ja võidupüha
- 21. novembril tähistatakse toetuse väejuhatuse loomise aastapäeva
Lisalugemist
Esmased teadmised meie sõjaväelogistika ajaloost ja arengust leiad raamatust „Varustusvalitsusest Kaitseväe Logistikakeskuseni 1918-2012” (Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2012)
Toetuse väejuhatuse lipp
Toetuse väejuhatuse lipul on toetuse väejuhatuse embleem. Daatum 21.11.1918 tähistab toetuse väejuhatuse eelkäija, varustusvalitsuse, loomise kuupäeva. Daatum 22.05.2002 tähistab toetuse väejuhatuse taasloomise kuupäeva. Seda, et väejuhatus taasloodi algselt Kaitseväe Logistikakeskuse nime all, tähistab nimi „Kaitseväe Logistikakeskus”. Deviis „Meist sõltub!” ladina keeles sümboliseerib sõjaväelogistikute teadlikkust neile pandud vastutusest.
Toetuse väejuhatuse ja sõjaväelogistikute marss
22. veebruaril 2011 annetas Politsei- ja Piirivalveameti orkestri peadirigent Arvi Miido toetuse väejuhatusele ja sõjaväelogistikutele marsi „Ex nobis dependet!”.
„Otsustasin teha selle kingituse, kuna Eesti Kaitseväe kontekstis on 93-aastane üksus juba piisavalt vana ja väärikas üksus, et olla oma marsi omanik. Sõjaväelogistikutest sõltus rahvaväe võitlusvõime Vabadussõjas ning neist sõltub praegu Eesti sõduri käekäik kodumaal, Afganistani sõjakoldes, aga ka Eesti kaitsevõime tervikuna,” ütles Arvi Miido.
Marsil „Ex nobis dependet!” on kaks versiooni: kontsert- ja paraadversioon. Kontsertversiooni eristab paraadversioonist minoorne osa, mis sümboliseerib raskusi, mida varustusevalitsus elas üle Vabadussõja alguses, kui sõjaolukorras tuli praktiliselt mitte millestki üles ehitada toimiv sõjaväelogistika. Samuti mälestatakse minoorse osaga läbi aegade langenud Eesti sõjaväelogistikuid. Mõlemas marsi versioonis kõlab Vabadussõja-aegse populaarse ja meeleoluka sõdurilaulu meloodia, mis on vihje sellele, et sõjaväelogistikud on teinud ja peavad tegema Eesti sõduri heaoluks kõik nendest sõltuva.
Kuula YouTube’is marsi „Ex nobis dependet!” kontsertversiooni ja paraadversiooni.
Toetuse väejuhatuse rinnamärk ja teenetemärk
Toetuse väejuhatuse rinnamärk ja teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja 8. augusti 2002 käskkirjaga nr 302 ning eesmärgiga süvendada tollases Kaitseväe logistikakeskuses teenivate kaitseväelaste ja avalike teenistujate ühistunnet. Rinnamärgi ja teenetemärgi annetamise korda uuendati ja muudeti senisest märksa rangemaks Kaitseväe juhataja 03.11.2009 käskkirjaga nr 422.
Toetuse väejuhatuse rinnamärk antakse väejuhatuse tegevväelasele või avalikule teenistujale, keda väejuhatuse põhiväärtuste kandjana saab tema laitmatu, kohusetundliku ja pühendunud teenistuskohustuste täitmise eest tõsta eeskujuks teistele väejuhatuse teenistujatele. Teenistuja peab olema teeninud väejuhatuses vähemalt kaks aastat, väejuhatuse ülem peab olema teda ergutanud vähemalt kahel korral ja kaitseväe juhataja vähemalt ühel korral, teenistuja viimase kahe aasta jooksul tehtud atesteerimised ja arenguvestlused on positiivsed ning teda ei ole viimase kahe aasta jooksul distsiplinaarkorras karistatud.
Toetuse väejuhatuse teenetemärk antakse väejuhatuse teenistujale, kes on silma paistnud väejuhatuses edukalt ellu rakendatud uuenduse algatajana. Väejuhatuse teenistuja peab olema teeninud väejuhatuses vähemalt kolm aastat, teda on ergutatud toetuse väejuhatuse rinnamärgiga, teenistuja viimase kolme aasta jooksul tehtud atesteerimised ja arenguvestlused on positiivsed ning teda ei ole viimase kolme aasta jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Teenetemärgi puhul nimetatakse käskkirjas, millise teenistuja algatatud ja edukalt ellu rakendatud uuenduse eest väejuhatuses või sõjaväelogistikas teenetemärk välja anti. Samuti teatatakse teenetemärgi pidulikul üleandmisel kõigile kohalolijatele, millise teenistuja algatatud ja logistikakeskuses edukalt ellu rakendatud uuenduse eest teenetemärk välja anti.
Rinnamärki ja teenetemärki eristab märgi metallkant: rinnamärgil on see hõbedane ja teenetemärgil kuldne.
Rinnamärk „Kümme aastat teenistust Toetuse väejuhatuses”
Rinnamärk „Kümme aastat teenistust toetuse väejuhatuses” on asutatud Kaitseväe juhataja 6. detsembri 2011. aasta käskkirjaga nr 347, et tunnustada sõjaväelogistikuid pikaajalise ja lojaalse teenistuse eest. Algselt asutati rinnamärk nime all „Kümme aastat teenistust Kaitseväe logistikakeskuses”. Seda rinnamärki antakse teenistujatele, kes on teeninud toetuse väejuhatuses kümme aastat. Teenistuseks toetuse väejuhatuses loetakse ka teenimist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel sõjaväelogistiku ametikohal. Toetuse väejuhatuse tunnust ümbritsev tammepärg sümboliseerib väejuhatuse teenistujate ühtsust, tugevust, vastupidavust ja lojaalsust oma organisatsioonile ning pika teenistusaja jooksul saavutatud võite.
Tallinnas Suur-Sõjamäe riviplatsil toimuvad toetuse väejuhatuse kõige olulisemad tseremooniad nagu näiteks iseseisvuspäeva ja võidupüha tähistamine. Seda riviplatsi kaunistavad kaks 105 mm haubitsat ja Maia nime kandev soomuk BRDM-2.
Vabadussõja päevil tagas varustusvalitsus meie rahvaväe võitlusvõime, andes tema käsutusse sageli ka Saksa ja Vene vägedelt üle võetud ning sõjaväelogistikute korda tehtud relvastust ja varustust. 1918. aasta lõpus sai varustusvalitsus Soomest paarkümmend Vene suurtükki, millega pandi alus Eesti suurtükiväele.
1998. aastal aitas Soome Vabariik taas Eesti Vabariiki meie relvajõudude ülesehitamisel 105 mm haubitsate kinkimisega. Maia nime kandev soomuk BRDM-2 tähistab mälestust, et ka praegune Eesti Kaitsevägi pidi oma loomise alguse päevil, nagu ka 1918. aastal, leppima infrastruktuuri, relvastuse ja varustusega, mis oli teise riigi armeelt üle võetud või nende lahkumisel maha jäänud.
Relvaekspositsioon sümboliseerib seda, et Eesti sõjaväelogistikud on ka kõige raskemates olukordades suutnud tagada Eesti sõduri võitlusvõime tänu oma tegutsemisvalmidusele, professionaalsusele ja leidlikkusele. Ühtlasi on relvaekspositsioon lugupidamisavaldus kõigile liitlastele, kes on meid keerulistel aegadel aidanud väljaõppe, varustuse, moona ja relvastusega.
Niisamuti sümboliseerivad haubitsad ja soomuk, et sõjaväelogistikud on hankinud, hooldanud, remontinud ja hoiustanud Eesti kaitseväes aastatel 1918-1940 kasutusel olnud ja alates 1991. aastast ning hiljem kasutusele võetud varustust ja relvastust.
