Kaitseväe tööpakkumised

Vaata Kaitseväe erinevaid tööpakkumisi SIIT

Kaitsevägi » Vahipataljon  

Uuendatud: 24.04.2017, kell 12:52

Vahipataljon

Vahipataljoni ülem on major Martin Kukk
Vahipataljoni veebel on vanemveebel Gert KillingVahipataljoni embleem

tel 717 2800
e-post vahipat[at]mil.ee

Postiaadress:
Vahipataljon
Tööstuse 54 
10402 Tallinn

Ajateenijaid on võimalik külastada
pühapäeviti kell 9.00–12.15 ja 13.30–17.45

Väeosa spetsiifika

Vahipataljon

Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine.

Väeosa üheks spetsiifikaks on riikliku esindusfunktsiooni täitmine, milles pataljoni ajateenijad mehitavad Vabariigi Presidendi ametiruume auvahtkonnaga. Lisaks sellele osalevad vahipataljoni ajateenijad erinevatel tseremooniatel, seistes aukompanii rivis kõrgete külaliste riiki saabumisel ja sealt lahkumisel, osaledes riiklikel ja kaitseväelaslikel matustel, mälestustseremooniatel või suursaadikute volikirjade üleandmistel. Sellega seoses erineb vahipataljoni ajateenijate sõduri baasõpe teiste väeosadega võrreldes, kuna vahipataljoni sõduritel tuleb läbida ka aukompanii erialakursus.

Vahipataljon

Vahipataljoni sõdurid alustavad ajateenistust jaanuaris ning juulis. Ajateenistuse pikkus vahipataljonis on kõigile 11 kuud. Peale sõduri baaskursuse lõppu valitakse välja ajateenijad, kes alustavad õpinguid nooremallohvitseride kursusel. Ajateenistuse teises pooles omandatakse teadmised sõjaväepolitsei erialal. Sõjaväepolitseiüksuste olulisemate ülesannete hulka kuuluvad sõjavangide valve, massirahutuste mahasurumine, isikute ja kolonnide eskort, liikluse reguleerimine, teeluure ning liiklusjärelevalve.

Olmetingimused, vaba aeg ja sport

Vahipataljon

Vahipataljon asub Miinisadama territooriumil, kus tegutsevad veel ka mereväebaas ning mereväe laevastik. Ajateenijad elavad tsaariaegses hoones, mis on renoveeritud kasarmuks. Hoone tubadest avaneb vaade Tallinna lahele. Kasarmu ise on multifunktsionaalne ehk lisaks sõdurite majutusruumidele asuvad samas hoones ka pataljoni staap, õppeklassid ja laod.

Pärast väljaõpet saavad ajateenijad kasutada kasarmus olevaid saunaruume. Vabal ajal saavad ajateenijad külastada Miinisadama raamatukogu ja sõdurikodu. Kasarmus saab suurelt ekraanilt vaadata telekanaleid, kasutada isiklikke arvuteid või arendada mõttetegevust lauamänge mängides. Aeg-ajalt külastatakse teatrit, spordivõistlusi või muuseume, mis on ajateenijatele tasuta. Miinisadama territooriumil on ajateenijate kasutada jõusaal, välikorvpalli- ja võrkpalliplats ning jalgpalliväljak. Väljaspool Miinisadama territooriumi saab tihti kasutada spordisaale ning käia jooksmas.

Kus võib väeosa isikkoosseisu kohata

Vahipataljon

Vahipataljoni ajateenijaid ja kaaderkoosseisu võib kohata peamiselt ametikohustuste täitmisel:

  • presidendi kantselei ametiruumide vahtkonnas
  • riigijuhtide kohtumisel ja diplomaatiliste volikirjade üleandmistel
  • Vabariigi Presidendi ametlikel vastuvõttudel
  • paraadidel
  • pärgade asetamistseremooniatel
  • matusetseremooniatel
  • mälestusüritustel
  • maastikul väljaõpet saamas

Ajalugu

Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. a Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniateks. Ka Kadrioru lossi vahtkonna pani välja üksik-vahipataljon, mis oli tunduvalt suurem kui tänapäeval. Tolleaegne vahiteenistus oli erakordselt raske: ööpäevaseks toimkonnaks pidi pataljon välja panema 564 meest. Sõduritel oli 24 tundi teenistust ja 24 vaba.

1. juunil 1920 nimetati vahipataljon iseseisvaks väeosaks – Tallinna üksik-vahipataljoniks.

Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga loetakse 1939. aasta 20. maist vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuar 1928.

Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940 lubati vahipataljonil vastu võtta Eesti Panga annetatud lipp ja kinnitati selle üksikasjalik kirjeldus.

Kui Nõukogude Liit 17. juunil 1940 Eesti okupeeris, oli vahipataljon sunnitud oma kasarmutest välja kolima ja augusti lõpuks formeeriti selle isikkoosseis ümber peamiselt 21. laskurpolku.

Üksik-vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 1993 määrusega nr 20 sisekaitse valverügemendi baasil 1. veebruaril 1993. Rügement tegeles okupatsioonivägedelt üle võetud vanglates korra hoidmisega. Seoses endise Nõukogude Liidu sõjaväe viibimisega vastloodud Eesti vabariigi pinnal loodi üksik-vahipataljonis sõjaväepolitsei kiirreageerimisrühm, mille ülesanne oli toimetada korda rikkunud nii Eesti kui ka Vene sõjaväelased arestimajja.

1. mail 2003 nimetati väeosa üksik-vahipataljoni jalaväe väljaõppekeskuseks.

Alates 2009. aasta 1. jaanuarist kannab pataljon vahipataljoni nime.

Väeosa sümboolika

VahipataljonEmbleem

Tavavormi embleem on musta vapi kujuline (välivormil khakivärvi), mille keskel asetseb stiliseeritud laialisirutatud tiibadega kaheteralist mõõka küünte vahel hoidev ja paremale vaatav kotkas, kelle rinna ees on Harjumaa väike vapp.

Vapi kuju pärineb ajaloost, Eesti kaitsejõudude loomise ajast. Kotkas kujutab sümboolselt pataljoni üksmeelt ja valvel olekut, kes igal ajal on valmis kaitsma isamaad (mõõk). Vapp kotkal näitab pataljoni tegevus- ja asukohta.

Lipp

Vahipataljoni lipp

Lipu esikülg: lipu põhi on sinine, selle keskel laialisirutatud tiibadega, avatud nokaga, paremale vaatav pruun kotkas, kes hoiab oma küünte vahel kaheteralist mõõka. Kotka all on kujutatud pruuni Toompea lossi, mille Pika Hermanni tornis lehvib Eesti trikoloor. Lossi tagant tõuseb päike, mille seitse ülalt laienevat kiirt laotuvad üle lipu. Lossi alla on asetatud ristamisi kaks rohelist tammeoksa, mõlemal oksal kaks tammetõru. Vasakul pool kotkast on lipu asutamiskuupäev 11.I ja paremal aastaarv 1928. Kotka pea kohale on suurte kuldsete tähtedega kirjutatud „vahipataljon”.

Lipu teine pool on kujundatud Eesti riigilipuna. Selle keskele on paigutatud kuldne Eesti riigivapp, mille peal kolm sinist lõvi. Vapi kohale on kirjutatud kuldsete tähtedega „Eesti kodu kaitseks”. Vappi ümbritsevad kuni selle ülemise ääreni kaks kuldset tammeoksa. 

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.