Lennubaas tähistas möödunud nädalal toimunud piduliku vastuvõtuga lennubaasi 100. aastapäeva, mis asutati Vabadussõja esimestel päevadel, kui Eesti õhuväelased võtsid üle varem vene ja saksa vägede kasutuses olnud Lasnamäe lennuvälja.
Lennubaasi ülem kolonelleitnant Mark Trubok õnnitles reedesel pidulikul vastuvõtul Maarjamäe lossis, kus aastatel 1937–1940 asus Eesti Vabariigi sõjaväe lennukool, lennubaasi koosseisu ja reservväelasi, tänas külalisi ja koostööpartnereid toetuse eest ning andis silmapaistvamatele teenistujatele üle ergutused.
Kolonelleitnant Trubok meenutas, et 1997. aastal, mil alustati tänase Ämari lennubaasi ehitamist, kuulus selle koosseisu 15 inimest – tänaseks töötab aga lennubaasis igapäevaselt paarsada inimest. „Sada on aukartust äratav number, mida on raske saavutada. On oluline ära märkida, et maailma lennundus on samuti umbes saja-aastane. See tähendab, et meie lennubaas on pea sama vana kui enamik õhuväe üksuseid üle maailma,” ütles kolonelleitnant Trubok.
1919. aastal alguse saanud ja lennubaasi funktsioone täitnud allüksus kandis esialgu erinevaid nimesid ning sai iseseisvaks üksuseks alles 1930. aastal. Kuna oli raske määratleda, millal täpselt lennubaas Lasnamäele tekkis, siis otsustati 1931. aastal kaitseministri käskkirjaga lennubaasi asutamise päevaks 1. september 1919.
Ämaris paikneva lennubaasi koosseisu kuuluvad baasi operatsioonide keskus, lennugrupp, lennuväljagrupp, õhuväe toetusgrupp, õhuväe väljaõppekeskus ning baasikaitse operatsioonide keskus.
Lennubaasi peamisteks ülesanneteks on võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal, toetada siin tegutsevat NATO õhuturbe lennusalka ning korraldada kogu Kaitseväe lennundustegevust. Nende ülesannete täitmiseks on lennubaasil olemas moodne tehnika ning väljaarendatud struktuur.