Reserv » Reservväelane  

Uuendatud: 09.02.2017, kell 10:58

Reservväelane

Reservteenistus on kaitseväekohustuse täitmine õppekogunemisel. Reservteenistuseks loetakse ka lisaõppekogunemisel osalemine.

Reservväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks ning on nimetatud sõjaaja ametikohtadele või on üldreservis.

Reservis olev isik on kaitseväekohuslane, kes ei ole kutsealune ega teeni asendus- või kaitseväeteenistuses. Reservis ollakse kuni 60-aastaseks saamiseni.

Reservis olev isik on kohustatud ilmuma õppekogunemisele kutsel märgitud ajal ja kohas ning lisaõppekogunemisele, lisaõppekogunemise kutses edastatud ajal ja kohas.

Enda kuulumist Kaitseväe reservi saab kontrollida riigiportaali eesti.ee vahendusel kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikust registrist www.eesti.ee

Reservis oleva isiku kohustused:

  • teavitama Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest:
  • teavitama Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma raskest haigusest, puudest ja teistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja esitama terviseseisundit kajastavad dokumendid;
  • esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel tema kohta haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid;
  • ilmuma Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta vajalike toimingute tegemiseks;
  • osalema määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ja arstliku komisjoni suunamisel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama nõutavad terviseseisundit tõendavad dokumendid.

Reservväelane tunneb:

  • käsitulirelvi
  • ohutustehnika nõudeid käsitulirelvade kasutamisel ja laskmisel
  • käsigranaatide ehitust ja kasutamise põhimõtteid
  • laskeharjutuste täitmise viise
  • tänapäeva lahingu aluseid
  • moondamisvõtteid
  • kohavaliku põhimõtteid lahinguväljal
  • leppemärkide ja signaalide tähendusi
  • lahinguväljal liikumise viise
  • kaitselahingu põhimõtteid
  • rünnakupõhimõtteid
  • rännakumooduseid ja aluseid
  • oletatava vastase relvajõudude struktuure, relvi ja soomustehnikat
  • rühma sidevahendeid
  • topograafilisi tingmärke
  • välitingimustes majutamise aluseid
  • vahiteenistuse aluseid
  • hügieeninõudeid

Reservväelane teab:

  • mis on sõjaõigus
  • kuidas ära hoida keskkonnareostusi ja -kahjustusi

Reservväelane oskab:

  • kasutada lasketehnikat (hingamine, sihtimine, päästmine)
  • moondada ennast ja varustust
  • valida kohta lahinguväljal ja kiirelt seda muuta
  • edastada leppemärke ja signaale
  • liikuda lahinguväljal päeval ja öösel
  • kaitselahinguks valmistuda ja seal tegutseda
  • valmistuda rünnakuks ja seal tegutseda
  • valmistuda rännakuks ja seal tegutseda
  • eristada oletatava vastase lahingurelvade ja lahingutehnika tüüpe
  • vastu võtta ja edastada teateid sidevahendeil
  • lugeda kaarti ja määrata oma asukohta
  • orienteeruda maastikul
  • kasutada binoklit
  • tegutseda välitingimustes tunnimehena
  • jao koosseisus telki üles panna
  • täita hügieeninõudeid
  • hoida ja hooldada oma varustust

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.