Isikuandmete töötlemine

Isikuandmete töötlemise põhimõtetega kaitseväes saate tutvuda siin >>

Uudised  

Uuendatud: 12.12.2017, kell 17:27

12.12.2017 16:30

Kaitseväe kalmistul mälestati Vabadussõjas langenud Briti mereväelasi

Kaitseväe kalmistul mälestati Vabadussõjas langenud Briti mereväelasi Kaitseväe kalmistul mälestati Vabadussõjas langenud Briti mereväelasi

Täna peeti kaitseväe kalmistul Vabadussõjas osalenud Briti eskaadri Eestisse saabumise 99. aastapäeva auks mälestustseremoonia.

Eesti vabaduse eest võideldes langenud Briti mereväelaste auks asetasid kalmistul pärjad Suurbritannia suursaatkonna esindajad, Eestis paiknevad Suurbritanniast pärit liitlased ning Eesti kaitseväe, kaitseliidu, Laevastiku Ohvitseride Klubi ja Eesti Eruohvitseride Kogu esindajad.

Mälestuspalvuse pidas Eesti mereväe kaplan nooremleitnant Mikk Leedjärv. Tseremooniaks pani sõjaväepolitsei vahipataljon välja auvahtkonna, muusikaga toetas kaitseväe orkester.

1918. aasta 12. detsembril Tallinna saabunud Briti kergeristlejate eskaader kaitses pealinna mere poolt Balti laevastiku eest. Lisaks toetati admiral E. A. Sinclairi juhtimisel eestlasi relvade, laskemoona ja muu varustusega. Juba 21. detsembril suundusid Suurbritannia ristlejad tagasi merele, rünnates Punaarmee positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas. 23. detsembril toetasid Briti alused Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla.

Briti laevade osalus oli tähtis ka 1918. aasta 26. ja 27. detsembril toimunud operatsioonis, kus võeti vaenlaselt ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas otsustavalt meie laevastiku võimekust iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks.

Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse.

Briti sõjalaevastik avaldas oma panusega tugevat mõju Vabadussõja käigule - osutatud abi oli sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile oluline nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. 

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.