Sel nädalal algas mereväekoolis mereväelase baaskursus, mille peavad läbima kõik mereväe laevadele teenima asuvad kaitseväelased.
Kolmenädalase kursusel osalevad ajateenijad ja kaadrikaitseväelased saavad nii teoreetilised teadmised kui praktilised kogemused tööst laevameeskonnas ning merekeskkonnas tegutsemisest. Lisaks õpetatakse neile tegutsemist häireolukorras ning kuidas hakkama saada üle laevaparda sattudes, samuti meresõjanduse ajalugu ja teooriat.
Kursuse kõige raskemaks, aga tagasiside põhjal ka kõige põnevamaks peetavaks harjutuseks on enesepääste õppus, kus osalejatel tuleb veeta ööpäev merel päästeparves ning lõpetuseks lasta end helikopterile vintsida.
„Olenevalt ilmaoludest võib parves väga ebamugavaks minna. Pärast ööpäeva möödumist ja kopteri saabumisel on selline tunne, et sind tullaksegi reaalselt päästma. Kõik igapäevamured on selleks hetkeks unustatud,“ ütles mereväelase baaskursuse ülem nooremleitnant Krister Sooväli.
Enne parveharjutust õpitakse öistel basseiniharjutustel veelpüsimist, uppuja päästmist, sukeldumist ning vettehüppeid.
Pärast kursuse läbimist saavad edukalt lõpetanud õiguse teenida Eesti mereväe laevadel ja võimaluse asuda erialakursusele. Ajateenijate erialavalikusse kuuluvad sidemadruse, tekimadruse, relvastusmadruse ja koka erialad.
Mereväelaste baaskursusel osaleb 25 ajateenijat ning 5 kaadrikaitseväelast. Ajateenijad on äsja lõpetanud sõduri baaskursuse Vahipataljonis, mis alates selle aasta märtsist asub Miinisadamas vastselt renoveeritud kasarmus.
Mereväelase baaskursused toimuvad mereväekoolis kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Mereväe laevastiku kooseisu kuuluv mereväekool annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet, meresidealast väljaõpet ning viib läbi täiendus- ja ümberõpet. Mereväekool tegeleb ka uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes. Kool töötab välja õppekavu, juhendeid ning valmistab ka õppevahendeid.