Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem osales nädala alguses nii Euroopa Liidu kui ka NATO sõjalise komiteede istungitel Brüsselis, kus kaitseväe juhatajad allkirjastasid NATO uue sõjalise strateegia, mis on osa alliansi kohanemisest julgeolekukeskkonnaga ning määratleb ära ohud ja loob alused edasiseks planeerimiseks.
„Siinjuures on äärmiselt oluline, et NATO riikide poolt panustatavad võimed ja üksused on reaalsed ning vajadusel kiiresti kasutatavad,“ ütles kindralmajor Martin Herem, kelle hinnangul kinnitab vastuvõetud sõjaline strateegia NATO liikmesriikidele ühist arusaama ohtudest ning nendele vastamise vajadustest kui võimalustest.
Teisipäevasel Euroopa Liidu sõjalise komitee kohtumisel oli läbivaks teemaks nii Euroopa Liidu kui NATO omavaheline koostöö, mille tegevuste konkretiseerimiseks lepiti juba 2016. aastal kokku seitsmes valdkonnas, kus koostöö tihendamine aitab edendada mõlema organisatsiooni eesmärke ning kasutada otstarbekalt mõlema vahendeid.
Kohtumisel rõhutati, et nii Euroopa Liidu kui NATO tegevused ei oleks sõjalistes küsimustes dubleeriva, vaid teineteist täiendava iseloomuga. Ühe eduloona toodi välja sõjaline mobiilsus, kus Euroopa Liidu liikmesriigid parandavad vajalikke protseduure ja arendavad infrastruktuuri, mis tõstab liikumisvabadust Euroopas. Teisalt parandab see ka sõjalist valmidust, mis on NATO olulisemaid eesmärke. Tänaseks on kõnealuseid regulatsioone juba paljudes riikides muudetud, kuid edasine visioon on muuta need euroopa-üleselt ühtseteks.
Teise aspektina toodi teisipäevasel kohtumisel esile hübriide, kus Euroopa liidul on suur roll kriiside ennetamisel ning paralleelselt läbi viia koordineeritult õppuseid. Siinkohal näevad nii NATO kui Euroopa Liit võimalust suuremaks koostööks just läbi õppuste, kus mõlemad organisatsioonid saavad olulisis õpitulemusi teineteise toetamiseks.
Antud küsimuses keskenduti suuresti just Euroopa Liidu sõjaliste missioonidele Aafrikas ning liidu püüetele lahendada sealseid probleeme kohapeal, kaasates selleks nii sõjalised- kui tsiviilvahendid.
Arvestades jätkuvat Venemaa agressiivset hoiakut ja soovi Euroopas valitsevat harmooniat lõhkuda, arutasid kaitseväe juhatajad ka NATO heidutus ja kaitsehoiakuga seotud küsimusi ning võimalusi, kuidas veelgi parendada NATO valmisolekut.