Tööpakkumised

Kaitseväe tööpakkumistega saab tutvuda SIIN

Uudised  

Uuendatud: 02.01.2014, kell 14:32

15.11.2012 19:30

Brigaadikindral Riho Terras: Kaitsevägi on meie oma Eesti riiki teeninud 20 aastat

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnavõtt kaitseväe 94. aastapäeva pidulikul tähistamisel Estonia kontserdisaalis 15. novembril 2012.

Lugupeetav härra Vabariigi president,

austatud president Rüütel,

härra peaminister ja valitsuse liikmed,

ekstsellentsid, kaitseväelased,

daamid ja härrad.

Mul on suur au ja heameel tervitada teid Eesti Kaitseväe 94. aastapäeva pidulikul tähistamisel.

Oleks keeruline leida sobivamat kohta tänase tähtpäeva tarbeks kui Estonia maja. Nimelt just täna 101 aastat tagasi peeti siin, eesti rahva jaoks nii olulises paigas, sarikapidu. Peo käigus tõmmati katuse kõrgeimasse tippu kahe vene lipu kõrvale sini-must-valge trikoloor. Et tsaarivõim pidas sellist käitumist lubamatuks, määrati linnajao pristavile lohakuse eest seitse päeva aresti.

Üks aasta pärast Estonia valmimist asus siin, selles saalis kirik ning kõrvaltiivas tegutses sõjaväehospidal. Oli alanud esimene maailmasõda. Vaatamata sellele, et tegu oli ulatuselt ja kurjuselt ennenägematu sõjaga, avas see sõda ka lootusi ja võimalusi. Selle sõja tuultes tekkinud ajalooliste võimaluste pinnalt asutati Eesti riik.

Eesti kaitseväe asutamise päevaks peetakse 16. novembrit 1918, mil Ajutine Valitsus otsustas riigi kaitseks kokku kutsuda vabatahtlikest koosneva rahvaväe.

Päevale, mida me täna teiega koos tähistame, eelnes suurte segaduste aasta. Enamlaste võimuvõtt ja niigi hapra majanduselu põhjalaskmine. Ka eesti sõjaväelased olid ajale iseloomulikult mitmesse leeri jagunenud ning politiseerunud.

1918. aasta jaanuaris korraldati siin samas majas Eesti sõjaväelaste II kongress, mis lagunes koost, sest ligi pooled sajast osalejast tundsid, et nende süda tuksub ühes rütmis Viktor Kingissepa ja tema seltsimeestega.

Nende segaduste taustal uskusid vaid vähesed võimalusse panna alus oma riigile. Selle meelsuseni, mille sütitasid koolipoisid ja üliõpilased ning mis päädis Vabadussõja võiduga, oli veel pikk tee minna. Reaali poiss Reaalkooli ees on mälestusmärk usule ja veendumusele.

 

Head pidulised,

 

oktoobrikuus 20 aastat tagasi andis nõukogude okupatsiooni järgne esimene kaitseminister Ülo Uluots ministriportfelli üle oma järeltulijale. Ta tegi seda viisil, mis täna tundub ehk pisut dramaatiline, kuid kahtlemata väga aus ja riigimehelik. Ta koondas oma mõtted riigikaitsest mõnele leheküljele ning nimetas selle poliitiliseks oma testamendiks.

Täna seda testamenti lugedes, saame aimu olukorrast, milles Eesti riigikaitse oli. „Käesoleva aja põhiline kaitsedoktriin on elu võimalikkuse loomine Eesti kaitseväes“, nii kõlas minister Uluotsa hinnang.

Kaitseväelaste elamistingimusi iseloomustas kasarmute, sööklate, toasooja, aga ka vee ja kanalisatsiooni puudumine.

Riigikaitse rahastamise seis oli nõnda kehv, et ministri hinnangul tuli rahaliste vahendite hankimiseks asuda kommertstegevusele: näiteks koguda ja müüa vanarauda.

Riietuse ja varustuse seis oli samuti nigel. Positiivse arenguna toob minister Uluots ära kokkuleppe Eesti Naisliiduga 800 kampsuni, soki- ja kindapaari kudumiseks. Lõnga muretses loomulikult kaitseministeerium.

Need on vaid mõned värvikamad näited. Sokid, kampsunid, vanaraud ja kanalisatsioon on tuttavad teemad nii mulle isiklikult kui ka mitmetele teie hulgast.

Miks ma teile seda kõike räägin?

Esiteks seetõttu, et hinnata seda arengut, mille Eesti kaitsevägi on läbi teinud. Me oleme kasvanud ja küpsenud koos Eesti riigiga. On selge, et elame ka täna piiratud vahendite ja võimaluste tingimustes. Riigikaitse vastutustundlik kavandamine ja rahastamine on siin võtmetähtsusega. Eestit on selles vallas teistele riikidele eeskujuks seatud.

Teiseks sellepärast, et tunnustada neid inimesi, kes viimase kahe kümnendi jooksul on Eesti riigi kaitsesse oma panuse andnud. Neid inimesi on palju ja see teeb rõõmu. See lubab mul kinnitada, et Eesti kaitsevägi on rahvavägi, oma rahva vägi.

 

Daamid ja härrad,

 

Kaitseväe ja kaitseliidu ülesanne on kaitsta Eesti riiki, koos liitlastega.

Liitlassuhted on meie jaoks olulised.

Viimasel ajal on rohkesti olnud juttu NATO tulevikust pärast 2014. aastat, mil lõppeb Alliansi ja partnerriikide sõjaline missioon Afganistanis.

Arutelusid NATO rollist ja kohast maailmas on peetud ka varem. Külma sõja järel on NATO korduvalt tegelenud eneseotsingutega, oma olemusega. Meie jaoks pole see just alati meeldiv olnud.

Mul on heameel tõdeda, et täna ei ole Eestil või meie Ida-Euroopa liitlastel tarvis pikalt seletada, milleks NATO on ellu kutsutud. Alliansi põhiülesandeks on ja peab jääma kollektiivne kaitse. Sellest on pärast 2008. aastal toimunud Venemaa kallaletungi Georgiale selgelt aru saadud.

Viimase kahe kümnendi jooksul on NATO liitlased aktiivselt osalenud mitmete konfliktide lahendamisel. NATO pole mitte kunagi nii hästi koos tegutsenud kui täna. Seda unikaalset olukorda tuleb hoida ja arendada. Teame ju, et kriisid, mured ja sõjad pole maailmast kadunud. Ootamatusteks tuleb valmis olla.

Parimaks sõjaliseks valmisolekuks on oluline kõrgel tasemel väljaõpe. Mul on hea meel, et tänavune aasta oli Eesti kaitseväelaste jaoks tõeline õppuste aasta. Lisaks kaitseväe enda õppustele toimusid Eestis mitmed rahvusvahelised ettevõtmised.

Keeruliste ja võõrapäraste nimedega suurõppuste taga peitub lihtne ja arusaadav tõde. Eesti riigi kaitseks tuleb valmis olla nüüd ja praegu. Aga ka homme ja kaugemas tulevikus. Selleks tuleb liitlastega koostööd teha ning vaim värske hoida.

Eesti on oma liitlaskohustusi täitnud ausalt ja eeskujulikult. Ma ei väsi kordamast – Eesti sõdur on maailma parim sõdur. Ma tahan esile tõsta kaitseväe allohvitsere, meie raudvara, kelle teadmised ja kogemused on ohvitseridele kindlaks toeks nii lahingus kui väljaõppel.

Nagu te kõik teate, pole me läbi saanud kaotusteta. Neid noori mehi, kes on andnud elu Eesti eest, tuleb meeles pidada. Me mäletame teid:

Ivar Brok, Agris Hutrof, Arre Illenzeer, Kristjan Jalakas, Raivis Kang, Jako Karuks, Marko Knaps, Aleksander Mjazin, Andres Nuiamäe, Allain Tikko, Kalle Torn, Eerik Salmus, Herdis Sikka, Aare Viirmaa.

 

Lugupeetavad,

 

Tänane Eesti kaitsevägi on meie oma Eesti riiki teeninud 20 aastat. Selle aja jooksul on palju neid, kes on käinud sõjalistel missioonidel väljaspool meie piire. On neid, kes on saanud vigastada nii välisoperatsioonidel kui oma kohust kodumaal täites. Ma pean silmas meie veterane. Mul on siiralt hea meel, et viimase aasta jooksul oleme pannud aluse veteranide teenistuse ja panuse hindamisele ja tunnustamisele. Lähiajal viime ellu Eesti veteranipoliitika, mis on üks väärt algatus. Ma luban, et teen kõik endast oleneva, et see poliitika muutuks reaalseteks tegudeks, tõeliseks toeks ja tunnustuseks meie veteranidele.

Täna on sobiv ja pidulik võimalus meil üksteise tööd ja tegusid tunnustada. On selgemast selgem, et kaitseväe kõige suurem ja olulisem vara on meie inimesed. Selle hinnalise vara innustamise ja hoidmise rindel on tarvis nii mõndagi olulist ette võtta. Ma kinnitan teile, et tööd on selle nimel tehtud, tehakse ka täna ja homme ning ega tulemused lase end kaua oodata.

Kaitseväe arendamine on kui keerukas võrrand meie ees seisvate probleemide ning meie kasutuses olevate vahendite, oskuste ja võimaluste vahel. Kõik muutused toovad kaasa küsimusi. Nende küsimuste lahendamisel tuleb säilitada rahulikku ja kindlat meelt.

Head kaitseväelased, me oleme tugevad siis kui töötame koos, oleme ausad, sõbralikud ja avatud. Oleme üksteisele eeskujuks oskuste ja vaprusega.

Õnnitlen teid kaitseväe 94. aastapäeva puhul. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja mõistust Eesti riigi kaitsel.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.