Tööpakkumised

Kaitseväe tööpakkumistega saab tutvuda SIIN

Uudised  

Uuendatud: 07.01.2014, kell 13:10

19.12.2012 13:09

Julgeolek ja kaitse Läänemere piirkonnas: mida oodata?

Brigaadikindral Riho Terras, kaitseväe juhataja

Avaldatud Turu ülikooli ajakirjas Baltic Rim Economies, Nr. 6, 19. Detsembril 2012

Esimese vahejuhtumi naaberriikide Eesti ja Soome vahel põhjustas hiiglasekasvu vägilane ja Eesti rahvuseepose peategelane Kalevipoeg. Ta oli aeglase mõtlemisega ja tänapäeva standardite kohaselt olid tema sotsiaalsed oskused kaheldava väärtusega. Kalevipoeg oli jälitamas oma ema röövijaid, kui kohtas Ilmarise-nimelist Soome seppa, kes tegi talle uue mõõga. Uue terariista tähistamise ajal tappis Kalevipoeg sepa poja.

Õnneks oli neil kaugetel aegadel riikluse idee mõnevõrra hägune, nii et sõja puhkemiseni see ei viinud. Soome käsitöölise kättemaks oli siiski väga isiklik, sest ta pani enda loodud mõõgale needuse ja Eesti vägilane kaotas lõpptulemusena oma jalad. Naabritevahelised suhted ei ole alati olnud nii head, nagu nüüdsel ajal paistab.

Euroopa Liidu ja NATO laienemise positiivsed mõjud

Kahel aastakümnel, mis jäävad Nõukogude impeeriumi ja Varssavi pakti lagunemise vahele, on oldud tunnistajaks Läänemere äärse julgeoleku ja kaitse sujuvale ning stabiilsele läänestumisele (ühe erandiga loomulikult). ELi ja NATO laienemisprotsesside positiivset mõju ei saa üle hinnata nii julgeoleku ja kaitse suurema sidususe kui ka majanduskasvu ja põimumise tugevama baasi loomise mõttes. Regiooni on sageli kirjeldatud kui ühe suurima kasvupotentsiaaliga piirkonda Euroopas ja selles ei ole mingit põhjust kahelda. Kuid kas see on kõik? Ei mingeid hõõrumisi, konfliktseid huvisid, ei mingeid (varjatud) ambitsioone? Vaatame fakte ja püüame teha mõned järeldused.

Kuriilidest Balti riikideni

Balti riigid on NATOs endiselt haruldane piirkond, kus Eesti puhul puudub tasakaal tavarelvastuses Narva jõel. Venemaa on oma piiridel nähtavalt ja murettekitavalt elavnenud. Balti naabrite piiridel paikneb üle kolmesaja sõjalise rajatise. Kas peaksime tundma ärevust või oleme lihtsalt tunnistajaks, kuidas Venemaa täidab lüngad, mis jäid 1990ndatel, kui oldi Lääne survel mõnevõrra organiseerimatult ja lohakalt sunnitud tagasi tõmbuma oma nõukogudeaegsetest piiridest. Venemaa on aegade jooksul olnud alati väga tundlik igasugustele muutustele ja jõuvahekordade muutumistele piirialadel ning on seega sageli kaitseseisundis. See ei tule üllatusena, et Vene poliitikute ja strateegide tegevuskava tipus on Kuriili saared idas ja Balti riigid läänes.

Regionaalne initsiatiiv

Kuidas peaks see mõjutama julgeolekupoliitikat Läänemere piirkonnas? Kõigepealt peaks regiooni vaatama laiemas kontekstis nii geopoliitiliselt kui ka majanduslike ja demograafiliste muutuste seisukohast, mis on pannud paljusid riike kahtlema julgeoleku ja kaitse vajalikkuses ning vähendama selleks ettenähtud rahalisi vahendeid ja inimressursse. Läänemere piirkond ei ole selles osas ainulaadne. Kui ligi kümme aastat tagasi hakati aru saama Aasia kasvavast rollist, on USA Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda keskendumise üle tuliselt vaielnud peamiselt eurooplased. Ameeriklased tunduvad selles küsimuses märksa pragmaatilisemad ja on olnud oma selgitustes vaoshoitud, eitades huvi järsku kadumist Euroopa vastu. USA huvi Läänemere piirkonna vastu on ülimalt tähtis. Kuidas seda hoida? Esmane valik on koostöö ja üksteisemõistmine regiooni riikide vahel. Mitmed piirkondlikud algatused (NORDEFCO, BALTEFCOL ja muud Läänemere sõjalised projektid) võivad olla head müügiargumendid. Kui sarnaselt mõtlevad riigid suudavad regioonis oma ressursid ühendada ja anda oma mõtestatud panuse seal, kus vaja, nähakse meid ehk ikkagi kui kedagi, kes suudab saavutada rohkem, kui arvata võiks. Peale selle võib Ühendkuningriigi algatus Northern Group lisada Läänemere piirkonna koostöösse veel ühe mõõtme. Aasta alguses Ühendkuningriigi ja Norra vahel allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum kaitsealase koostöö tõhustamise kohta on esimene samm sellel teel.

Balti kaitsekolledž kui regionaalne keskus

Ei ole saladus, et riigid nagu Soome ja Rootsi on andnud NATO juhitud operatsioonidesse Balkanitel ja hiljuti Afganistanis märkimisväärse panuse. See on tugev argument Läänemere piirkonna riikide tihedama koostöö poolt NATO/ELi- ja NATO-välistes sõjalistes operatsioonides. Soovimata kedagi tundlikuks muuta, on olemas suurem strateegiline huvi riikide vastu, kes võivad selge vajaduse korral moodustada nn vabatahtliku koalitsiooni.

Läänemere piirkonnal on potentsiaali huvi äratada. Tartus asuv Balti Kaitsekolledž on kindlasti üks näidetest, mis väärib suuremat tähelepanu. Kolledži asutasid kolm Balti riiki tihedas koostöös Taani, Rootsi, Soome ja Norraga ning sellest on saanud ainus moodne ingliskeelne paljurahvuseline sõjaline õppeasutus regioonis. Samuti on olemas soov laiendada tegevusvälja, et haridusest saaksid osa mitte ainult Balti riigid, vaid ka Põhjamaad ja muud regiooni riigid.

Lõpetuseks – ei ole võimalik arutada regiooni julgeoleku- ja kaitseolukorda ilma Poola väljapaistvat rolli rõhutamata. Läänemerest idas asuvate riikide jaoks on Poolast saanud reaalne ja usaldusväärne partner ja liitlane julgeolekuprobleemide kuuldavaks tegemisel ja selgitamisel. Sõnad ei ole ainsad, mis olulised – Poola on üks vähestest riikides Euroopas, kelle kaitsekulutused moodustavad ligi 2% SKTst ja kellel on reaalne sõjaline jõud. On eluliselt tähtis kaasata Poolat rohkem piirkondlikesse algatustesse, et muutuda rohkem nähtavaks ja usaldusväärseks. Numbrid räägivad enda eest – Põhjamaades ja Balti riikides on kokku 32 miljonit inimest, Poolas – 38,5 miljonit.

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.