Tööpakkumised

Kaitseväe tööpakkumistega saab tutvuda SIIN

Uudised  

Uuendatud: 26.02.2014, kell 08:49

24.02.2014 12:46

Terras: nutikad lahendused ja uudne mõtlemine on sama olulised kui traditsioonid ja väärtused

Terras: nutikad lahendused ja uudne mõtlemine on sama olulised kui traditsioonid ja väärtused Terras: nutikad lahendused ja uudne mõtlemine on sama olulised kui traditsioonid ja väärtused

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 96. aastapäeva paraadil Pärnus 24. veebruaril 2014.

Lugupeetav vabariigi president!

Austatav riigikogu esimees!

Härra peaminister!

Ekstsellentsid! Kaitseväelased ja kaitseliitlased!

Head kaasmaalased!

Üheksakümmend kuus aastat tagasi otsis Eesti oma võimalust. Sõna otseses mõttes oli meie rahvas kahe tule vahel. Enamlaste taganemise ning sakslaste pealetungi keerises püüti leida see õige aeg ja koht, et teha teoks üks unistus. See oli unistus vabast Eesti riigist.

Esimese maailmasõja kammitsate vahele surutud Eestis oli üks paik, kus kohalike inimeste kartmatus ning soodsamad asjaolud toetasid selle unistuse elluviimist. See koht oli Pärnu linn.

23. veebruaril Endla teatri rõdult etteloetud „Manifest Eestimaa rahvastele” vallandas pärnakate hulgas tõelise vaimustusetormi.

Vabariigi väljakuulutamiseks olid toimekad Pärnu koolitüdrukud saanud valmis sinimustvalged lindid, mida rahvale jagati ning uhkusega rinnas kanti. Uhkusega kanname neid värve ka praegu.

Nii nagu täna on Eesti vabariigi auks üles rivistatud kaitseväe, Kaitseliidu, sisekaitseakadeemia ning meie liitlaste üksused, peeti üheksakümmend kuus aastat tagasi 24. veebruaril siin Eesti vabariigi esimene sõjaväeparaad. Pärnu on meie riikliku iseseisvuse häll.

Nagu me kõik teame, tuli iseseisvuse kaitseks peagi, relv käes, sõtta astuda. Vabadussõja rinnetel karastus Eesti iseolemise jõud. Sealt sai tuld vaimsus, mis kandis meie rahva vabaduse leeki nii headel kui ka halbadel aegadel. Selles sõjas sündis, kasvas ja võitis koos eesti rahvaga Eesti kaitsevägi.

Alates Vabadussõja esimestest lahingutest on Eesti kaitsevägi olnud rahvavägi. Tõeline löögijõud ja võitlusind saavutati Vabadussõjas alles siis, kui kogu rahvas ühise eesmärgi järgi joondus. Koolipoisid ja üliõpilased olid need, kes oma noorusliku uljuse ning vaimustusega sütitasid sõdima ka teisi. Paljude ohvriks toodud elamata elude ja kannatuste pinnale rajati riik, mida me peame oma koduks.

Sama vaimsust, mida Vabadussõjas kandsid tudengid ning õpilased, on tarvis ka praegu. Hariduse ja tarkuse poole püüdlevate noorte osalemine riigielus on selge märk sellest, et Eesti on ka tulevikus kindlalt hoitud ja kaitstud.

Meie peredes ja kodudes, külades ja linnades, meie keskel on inimesed, kes hoiavad värskena sidet rahva ja riigikaitse vahel. Seda tehakse ajateenistuses ja reservis, Kaitseliidus ja elukutselistes üksustes, missioonipiirkondades ja staapides.

Ajateenistusele tuginev reservvägi on meie sõjalise riigikaitse peamine sammas. Sellele sambale tugineb meie iseseisev kaitsevõime, mis koos liitlaste panusega moodustab raudse terviku.

Reservväe tugevuse ning võitlusvõime vundament valatakse ajateenistuses. Sestap on oluline, et see aeg, mis väljaõppele on mõeldud, oleks võimalikult targalt sisustatud.

Eesti kaitseväe ja riigi ülesanne on luua parimad võimalused ning tingimused selleks, et lisaks kõrgel tasemel sõjalisele väljaõppele saaksid noored ellu kaasa isamaa-armastuse, õiged väärtushinnangud ning püsiva relvavendluse.

Reservarmee vankumatult seisev müür laotakse õppekogunemistel, kus teadmisi ja oskusi värskendatakse ja proovile pannakse. Samm-sammult oleme liikunud selles suunas, et reservõppused kaasaksid üha rohkem jõudu. Nii saame parema ja täpsema pildi oma riigi kaitsevõimest.

Meie reservväe tugevus sõltub ka meie rahvast – seega toetagem lähedasi, sõpru ja kaastöötajaid, kes lisaks oma igapäevatööle ja pereelule annavad oma panuse meie kõigi julgeolekusse.

On siiras heameel sellest, et üha enam tööandjaid on näidanud üles mõistmist ning tuge. Nemad mõistavad, et ühest korralikust reservväelasest paremat töötajat ja kolleegi on raske leida.

Eesti riigikaitse ülesehituse siduv element on vaba tahe. Esmapilgul on kõrvalseisjal keeruline aru saada, miks ja kuidas meie inimesed omast vabast tahtest riigikaitsesse panustavad. Eestile on Kaitseliit aga loomulik osa oma kodu ja riigi kaitsmisest.

Kaitseliidu suurim väärtus on oma riigi kaitseks välja õppinud ja kokku harjutanud inimesed, kes teavad ja tunnevad oma kodukoha metsi, soid ja heinamaid, aga ka tänavaid ja tagahoove. See paneb aluse tugevale maakaitsele, mis on Kaitseliidu peamine sõjaline ülesanne.

Eesti sõjaline riigikaitse tugineb kahele võrdselt olulisele alustalale – iseseisvale kaitsevõimele ning liitlassuhetel põhinevale kollektiivsele kaitsele.

Kuu aja pärast tähistame kümne aasta möödumist sellest päevast, mil Eesti võeti NATO täieõiguslikuks liikmeks. NATO on selle kümne aasta jooksul teinud läbi olulised muutused.

Esiteks on nüüdseks selgelt aru saadud, et külma sõja lõppemisega pole need ohud kuhugi kadunud, mille tõrjumiseks NATO loodi, ehk teisisõnu – alliansi põhiline ülesanne on ka tulevikus kollektiivne enesekaitse.

Teiseks on enam kui kümme aastat kestnud sõda Afganistanis lihvinud liitlaste relvajõudude koostöö sellisele tasemele, millest varem ei osatud unistadagi. See on väärtus, mida tuleb hoida. Selleks tuleb liitlastel regulaarselt mahukaid õppusi läbi viia, eriti aga neid, mis harjutavad kollektiivse kaitse rakendamist.

Näiteks viimasel NATO suurõppusel läinud sügisel harjutati Eesti kaitsmist NATO lepingu viienda artikli alusel. Kordan veelkord – see on vajalik! Meie idapiiri taga eelmisel aastal toimunud mastaapsed manöövrid kinnitavad seda tõdemust.

Meie sõjaline kohalolek Afganistanis hakkab praegusel kujul ümber saama. NATO koos paljude partneritega on teinud ära suure töö. Aeg on küps selleks, et afgaanid võtaksid vastutuse korra tagamise eest eneste õlule.

Ma tänan Eesti kaitseväelasi, allohvitsere ja ohvitsere, kelle teenistus Afganistanis on olnud silmapaistev. Mul on au ja hea meel juhtida kaitseväge, kus teenivad Eesti ja maailma parimad sõdurid!

On selge, et kriisid ja mured ei ole maailmast kadunud. Esiteks, Kesk-Aafrika vabariik – Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti otsustanud anda oma panuse selleks, et olukord seal rahuneks ning Aafrika Liidu rahuvalvajatel tekiks võimalus seal korda hoida. Eesti riigi otsus minna appi kodust kaugel näitab veelkord veenvalt, et oleme liitlased, kellega saab keerulistel aegadel arvestada.

Teiseks, ma ei tea, mis ootab ees kodusõjas vaevlevat Süüriat ning kas ja kuidas maailm seal toimuvale lõpuks reageerib. Ka Eesti piiridest mitte kaugel, Ukrainas, on olukord jätkuvalt murettekitav ning selge on, et sealsete sündmuste võimalik tumedam käik ei jäta mõjutamata tervet Euroopat.

Eesti on oma riigikaitset üles ehitades ning NATO ja Euroopa Liidu sõpradega koostööd tehes lähtunud ikka talupojatarkusest ning arusaamast, et oma kodu ja pere turvalise käekäigu eest tuleb hoolt kanda. See tähendab ka oma riigi kaitsesse tarka ja oskuslikku panustamist.

Nutikad lahendused ja uudne mõtlemine on Eesti riigaikaitse jaoks sama olulised kui meie traditsioonid ja väärtused. Üha tähtsamaks muutub selge suunataju ja terav nägemine kõbermaailmas, sest see maailm on väga selgelt põimunud meie tegelikkusega. See on osa meie igapäevaelust.

Koos oma liitlaste ning sõpradega oleme osa kindlusest, mille kaitsmine on meie kõigi ühine ülesanne, see kindlus on NATO. Selle kinnituseks on täna siin kaitseväe paraadil meiega sõbrad ja relvavennad Ühendkuningriigist, Ameerika ühendriikidest, Taanist, kellega koos Eesti sõdurid teenisid Helmandi provintsis Lõuna-Afganistanis. Samuti on täna siin head naabrid ja sõbrad Lätist ja Leedust. Me täname teid!

Eesti riigi julgeoleku ning hea käekäigu eest seismisel on esirinnas olnud meie veteranid, keda esmakordselt peeti üldrahvalikult meeles eelmise aasta aprillis, täpsemalt jüripäeval. Need mehed ja naised, kes meie riiki on teeninud Eestist eemal, väärivad tunnustust ja sügavat lugupidamist.

Selle lugupidamise ning toetuse väljendamiseks sai eelmisel aastal valitud sinilillemärk. Õige pea on teil kõigil põhjust silmi rohkem lahti hoida ja sinilille märgata, sest ka sel aastal tähistame jüripäeval veteranipäeva.

Head kaasmaalased, täna oleme koos samas paigas, kus peeti esimene kaitseväe paraad. Seda silmas pidades ja oma riigi sünnipäeva tähistades tuleb teha sügav kummardus kõigi nende ees, kes oma julguse ja pealehakkamisega meie riigile aluse panid; kes seda oma elu hinnaga kaitsesid, aga kindlasti ka nende ees, kes seda täna, nüüd ja praegu teevad.

Olgu meil selge see, et Eesti rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa mitte kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti vabariik!


Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.