Tööpakkumised

Kaitseväe tööpakkumistega saab tutvuda SIIN

Uudised  

Uuendatud: 30.05.2014, kell 10:19

28.04.2014 10:17

Ukrainas toimuv äratab NATO

Artikkel ilmus 28. aprillil 2014 Washington Postis
Autor: Jackson Diehl

Selle Balti riigi juhid on juba aastaid NATO kohtumistel Lääne-Euroopa imestusest silmipööritavaid saadikuid ärritanud, väites et Vladimir Putini Venemaa on kättemaksuhimuline jõud, mille huvideks on naaberriikide destabiliseerimine ja mõjutamine. Nüüd saavad nad sünge rahuloluga nentida, et varem paranoiana kõrvaleheidetust on lääneriikide jaoks saanud igapäevane tõde.

Kuid rahulolul on oma piirid. „Cassandraks olemisel on see häda, et tõe teadmine ei pruugi ilmtingimata tore olla,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves sel nädalavahetusel julgeolekukonverentsil, „sest kui te olete „Iliast“ lugenud, siis teate, et ta sureb.“

Eesti ja teised kaks Balti riiki, mille Nõukogude Liit 1940. aastal alla neelas, on hea näide sellest, kuidas Euroopas 20 aastat valitsenud „külma sõja järgne kord“ Ukraina kriisi mõjul muutub. Järsku ei ole Balti riigid enam konnatiigid, vaid taaskord Moskva ja demokraatliku lääne vastasseisust juhitud kontinendi „eesliinil".

Esmaspäeval lendavad Tallinnasse USA 173. õhudessantbrigaadi kompanii sõdurid, osa 600-st Balti riikidesse ja Poola lähetatavatest USA sõjaväelastest. Kolmapäeval jõuavad äsja NATO operatsioonideks kohandatud lennuväljale Taani F-16 tüüpi hävitajad. Brüsselis arutavad NATO esindajad, kas muuta sõjaväelaste ja lennukite lähetamine sellesse piirkonda püsivaks ning ühtlasi tühistada 1997. aastal Venemaale antud lubadus mitte paigutada vägesid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, kes liitusid alliansiga pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Varem väljamõeldiseks peetud oht näib siin liigagi reaalne. Nii nagu Ukrainas, on ka Eestis ja Lätis suur venekeelne kogukond, kes on peamiselt koondunud Vene piiri äärde. Moskva on mõlemat riiki süüdistanud venekeelse vähemuse väärkohtlemises. 2007. aastal, pärast Nõukogude monumendi eemaldamist Eesti valitsuse poolt, puhkesid venekeelse elanikkonna rahutused, millele järgnes tohutu, tõenäoliselt Moskva korraldatud küberrünnak.

Teoreetiliselt peaksid Balti riigid tänu NATO liikmelisusele Ukrainas toimuva ebatavalise, poolvarjatud sõja vastu kaitstud olema. Kuid siinsed pessimistid muretsevad, et NATO liikmelisus võib Balti riigid Putini jaoks ihaldusväärseks sihtmärgiks muuta, kui tal peaks õnnestuma Ukraina tükkideks lammutada. Kui Vene erivägede „väike roheline mehike“ peaks ilmuma näiteks Narva, piirilinna, kus 65 000 elanikust alla pooltel on Eesti kodakondsus, kas siis võtab NATO-l vastuse kokkuleppimine sama kaua aega kui praegu?

„NATO ei saa endale lubada Krimmi või ida-Ukraina stsenaariumi kordumist ühegi liikmesriigi üheski linnas või piiril,“ ütles mulle Eesti peaminister Taavi Rõivas. „See oleks NATO lõpp.“ Tõenäoliselt on sellele mõelnud ka Putin.

Kuidas peatada seda 21. sajandile omast agressioonimudelit, milles on kombineeritud propaganda, küberrünnakud ning piiri taha kogunenud eriväed ja sõjavägi? Eestlased ütlevad, et nad on Ukrainast ja omaenda ajaloost saanud mõnedki õppetunnid. Neist esimene on: ärge kartke vastu hakata.

„Kohe kui Narva ilmub esimene roheline mehike, teab valitsus täpselt, kuidas vastata,“ ütles kindralmajor Riho Terras Lennart Meri julgeolekukonverentsil. „Esimene roheline mehike tuleb maha lasta ja järgmist ei tule.“

Tegelikkuses see nii lihtne pole, tunnistab Terras kiiresti. Lisaks vene rahvusest kodanike rahutustele tuleb võidelda ka võimalike kaasnevate küberrünnakute ning kontsentreeritud propagandaga Vene televisioonikanalites. Eesti on alates 2007. aastast olnud NATO küberkaitse ekspert, kuid ei Eestis ega Lätis pole venekeelset telekanalit, kuigi neljandik Eesti ja kolmandik Läti rahvastikust räägib vene keelt.

Rääkides Vene sõdurite ohust piiri ääres. 2009. ja 2013. aastal korraldas Venemaa õppuseid, kus harjutati enam kui 20 000 sõduriga sissetungi Balti riikidesse. Seda on rohkem kui kõigi Balti riikide kaitseväed kokku, samuti pole neil tanke ega hävituslennukeid. „Ma olen täiesti kindel, et me vajame raskesoomustehnika võimekust. Venemaa mõistab rasket rauda ja jõudu. Jõud ei ole küber. Jõud on tankid,“ ütles Terras.

Eesti väljavaated sellise tõrjevahendi saamiseks pole ei iseseisvalt ega NATO toel eriti head. Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on Brüsselis nende valitsuste hulgas, kes on püsiva NATO väekontingendi Baltimaadesse paigutamise vastu. Pettunud Ida-Euroopa riigi saadik nimetas neid „valge lipu koalitsiooniks“. Obama administratsioon paigutas dessantväelased Baltimaadesse NATO-välise operatsiooni käigus ja ütles, et nad jäävad kohale vähemalt 2014. aasta lõpuni. „Liiga vara on veel öelda“, kas pikemaajaline kohalolek on vajalik, ütles USA suursaadik NATO juures Douglas Lute.

Nagu tavaliselt, on eestlased oma liitlastest mitu sammu ees. „Ukraina sündmused olid rahvusvahelise üldsuse jaoks võimas äratus,“ ütles kaitseminister Sven Mikser. „Aga Baltimaad ei vaja äratamist.“

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.