1. jalaväebrigaad alustas Tapal teenistust - Kaitsevägi

Isikuandmete töötlemine

Isikuandmete töötlemise põhimõtetega kaitseväes saate tutvuda siin >>

Uudised  

Uuendatud: 01.08.2014, kell 15:03

01.08.2014 14:56

1. jalaväebrigaad alustas Tapal teenistust

1. jalaväebrigaad alustas Tapal teenistust 1. jalaväebrigaad alustas Tapal teenistust

Kaitseväe 1. jalaväebrigaad alustas täna Tapa sõjaväelinnakus teenistust piduliku rivistusega, millega astusid brigaadi koosseisu seni Kirde kaitseringkonda kuulunud suurtükiväe-, õhutõrje- ja pioneeripataljon ning Viru jalaväepataljon. Samal rivistusel võttis Kaitseliit vastu Kirde kaitseringkonna lipu.

Täna kehtima hakanud kaitseväe uue struktuuri kohaselt on Eestil kaks peamist manööverüksust: 1. ja 2.jalaväebrigaad. Seniseid kaitseringkondade territoriaalkaitseülesandeid hakkab täitma Kaitseliit. Viimane nimetab igasse ringkonda juhtmaleva, mille põhjal moodustatakse tulevase maakaitseringkonna staap. Kaitseliidu peamisteks üksusteks jäävad lahingu- ja sisekaitsekompaniid ning võitlusgrupid. Samuti saab Kaitseliit enda käsutusse moodsad relvasüsteemid. Brigaadi allüksusest jätkavad Paldiskis Scoutspataljon ja Kalevi pataljon.

Reformi käigus sulgeb kaitsevägi amortiseerunud sõjaväelinnakud Tallinnas Marja tänaval ja Rahumäe teel ning koondab allüksused toimivatesse linnakutesse Mereväebaasis, Ämari lennubaasis ja teistes väeosades.

Tänaseks on juba kasutusele võetud Lahingukooli uus hoone Taara kasarmutes Võrus, mereväebaasis on renoveerimisel ajalooline kasarmuhoone, kuhu liiguvad Vahipataljoni üksused, parendamisel on teenistus- ja elutingimused Tapa sõjaväelinnakus ning Viru jalaväepataljonis.

Seoses kaitseväe reformiga on tänaseks maaväe staap ühendatud Kaitseväe Peastaabiga, samuti alustavad täna ametlikult tegevust logistikakeskuse baasil moodustatud Toetuse väejuhatus, Luurekeskus ning Erioperatsioonide väejuhatus. Mereväe ja õhuväe staabid on tänaseks ümber korraldatud ning juba tõestanud , et suudavad kiiresti ja tõhusalt kohaneda muutunud julgeolekuolukorraga ning täita lahingülesandeid

29. jaanuaril võttis Riigikogu suure häälteenamusega vastu kaitseväe korralduse seaduse muudatused, millega sai seaduse jõu 2013. aasta jaanuaris valitsuse poolt heaks kiidetud Riigikaitse arengukava. Kaitseväe ümberkorraldused jätkuvad uute kasramute ehituse ja allüksuste järk-järgulise kokku koondamise ja kolimisega, mis lõpeb eeldatavalt järgmise aasta lõpuks.

Lähiaastatesse kavandatud tankitõrjeraketisüsteemi Javelin ning moodsate lahingumasinate CV-90 hange on osa samast protsessist ning samm edasi Eesti esmase kaitsevõime kindlustamisel. Lahingumasinate hange on kavandatud läbi viia 2018. aastaks, tankitõrjeraketisüsteemi Javelin ost lähiaastatel.

Arengukava näeb ette kaitseväe peamised arengusuunad 2022. aastani, sealhulgas liikursuurtükkide hanke, kaitseväe isikkoosseisu suurendamise 3600 inimeseni ning Kaitseliidu ja tema allorganisatsioonide liikmeskonna suurendamise 30 000-ni.

Riigikaitse arengukava tugineb ohuhinnangule, sõjalise riigikaitse olukorrale ning koostöös liitlastega tehtud kollektiivkaitseplaanidele.  

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.