Eile kogunesid liitlasriikide esindajad Poolas asuvasse Kirdekorpusesse seminarile, et arutleda Balti regiooni ja NATO idatiiva julgeoleku tagamist ning Walesi tippkohtumise otsuste mõju siinsele julgeolekule.
Paneeldiskussiooni modereeris endine NATO sõjalise komitee esimees erukindral Harald Kujat, kes ütles, et meedias kõlanud väited, nagu võetaks Eesti, Läti, Leedu ja Poola pealinnad mõne päevaga, ei vasta tõele ja seda kindlasti ei juhtu. “Aga kui see peakski nii minema, siis jääb see neile üheotsa reisiks,” ütles kindral Kujat.
Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles Poolas, et Kirdekorpuse tähtsusest on aru saadud ja sellesse üksusesse panustavad riigid on lubanud sinna suunata rohkem ressursse, mis oluliselt mõjutab Eesti riigi julgeolekut. “Me oleme valmis ja võimelised end ise kaitsma ning seda teavad ka meie liitlased, kes näevad, et me ei istu käed rüpes ja seetõttu panustavad Eesti julgeoleku tagamisse ja tulevad meile vajadusel appi,” ütles kindralmajor Riho Terras.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras osales paneeldiskussioonis koos Tšehhi kaitseväe juhataja kindral Petr Paveliga, Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göransoniga ja Saksa maaväeülema asetäitja kindralleitnant Jörg Vollmeriga. Paneelil tõdeti kaitsekulutuste tõstmise olulisust nende liikmesriikide puhul, kellel jääb see alla kahe protsendi ja samuti peeti väga oluliseks sellest investeeringutele kuuluva osa tähtsust.
Kindralleitnant Vollmer ütles, et Kirdekorpuse edasine tugevdamine võimaldab tõsta selle reageerimise ja koostegutsemise võimet, mis omakorda tõstab Eesti, Läti ja Leedu julgeolekut. Samuti peab Kirdekorpus olema fokuseeritud kollektiivkaitse alase väljaõppe läbiviimisele. Tema sõnul panustab Saksamaa oluliselt inimeste, raha ja teiste vajaminevate ressurssidega.
Kirdekorpus on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO üksus, mis on valmis täitma artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel. Täna osaleb Kirdekorpuse tegevuses 12 riiki. Kirdekorpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal paiknev NATO korpus. Eesti kaitsevägi on saatnud NATO kirdekorpusesse ohvitsere ja allohvitsere alates 2002. aastast. Poolas peetud seminar oli pühendatud korpuse loomise 15. aastapäevale.