Täna lõpetas 48 Kalevi jalaväepataljoni tulevast nooremallohvitseri meeskonnatöö harjutuse, millel pandi proovile nende meeskonnatöö oskus ja pingetaluvus.
„Harjutuse mõte oli anda ajateenijatele võimalus end kontrollitud keskkonnas proovile panna ning samas välja selgitada meie jaoks õppurite individuaalsed tugevused ja nõrkused,“ ütles harjutust juhtinud Kalevi jalaväepataljoni lahingtoetuskompanii ülem leitnant Ivo Peets.
Peetsi sõnade kohaselt on harjutuse tulemuste analüüs heaks allikaks edasise väljaõppe planeerimisel. „Toimunu näitas väga selgelt, kes on kohati tormakas ja kes liiga häbelik, kellele meeldib käskida ja kellel on üle keskmise analüüsivõime. See info aitab meil edasist väljaõpet paremini korraldada ning koolitada brigaadile juuli- ja oktoobrikutse tarvis parimad võimalikud instruktorid,“ lisas Peets.
Harjutuse üllatusfaas algas eilse õppepäeva lõpus kell kuus, mil viimased kolm päeva jao kiirrünnakut harjutanud ja varahommikust üleval olnud ajateenijad linnakusse naastes varitsusele sattusid. Varitsuse tulemusena tekkis vastavalt korraldajate soovile ajateenijate allüksuses liivakottidest „haavatu“, kes tuli toimetada väeosa meditsiinipunkti. Peale kannatanu evakuatsiooni ja orienteerumist maastikul jõuti kasarmusse tagasi enne keskööd, mis andis kalevlastele võimaluse tunni magada.
Kell üks suundusid tulevased nooremallohvitserid häire korras taaskord rännakule, tagasi linnakusse jõuti viis tundi hiljem peale erinevate ülesannete täitmist ja õppuripagunite kättesaamist. Viimase pingutusena pidid ajateenijad täitma meeskonnatöö ülesandeid: lahendada geomeetriaülesandeid, transportida haavatut läbi miinivälja ning ületada meeskondlikult hoovile püstitatud takistusi. Kõiki ülesandeid ühendas põhimõte, et eduka lahenduse võti peitub meeskonnatöös, selgetes käskudes ning otsustusvõimelise juhi olemasolus.
1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.