Tööpakkumised

Kaitseväe tööpakkumistega saab tutvuda SIIN

Uudised  

Uuendatud: 24.02.2016, kell 12:10

24.02.2016 12:15

Kaitseväe juhataja: peame muutuvas maailmas jääma enesekindlaks

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 98. aastapäeva paraadil Tallinnas, Vabaduse väljakul 24. veebruaril 2016.

Täna, Eesti vabariigi aastapäeval, seisame koos Vabaduse väljakul. Siin samas toimus ka Eesti vabariigi esimese iseseisvuspäeva kaitseväe paraad. Peeti innustavaid kõnesid. Käis küll Vabadussõda, kuid uudised rindelt olid rõõmustavad. Vabariigi esimesel sünnipäeval teatas sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud.

Olgu ülemjuhataja telegrammis toodud rõõmusõnum ka täna ette loetud: „Eesti iseseisvuse aastapäevaks on minul au ajutisele valitsusele kõigi Eesti Vabariigi sõjavägede, meie noore laevastiku ja vahvate Soome vabatahtlikkude nimel teatada, et vaenlane on piirini aetud ja Eestimaa on vaenlasest vaba. Tema uued suured pealetungimised Volmari, Pihkva ja Narva sihil on meie vägede poolt tagasi löödud. Loodan, et meie vahvad väed ka edaspidi oma kodumaad, Eesti demokraatilist vabariiki, niisama kindlalt saavad kaitsema, kui nad seda senini on teinud.“

Samal päeval 97 aastat tagasi otsustas ajutine valitsus asutada tänini kõrgeima Eesti vabariigi autasu – Vabaduse risti. See oli noore riigi tänu oma sõduritele, ohvitseridele, riigitegelastele ja liitlastele. Selle tänu sümbolit näeme tänagi meie kohal üle väljaku kõrgumas.

Vabadussõja ajalugu on ennekõike inimeste lugu, kes vabal valikul, südame sunnil ja kõrgemat sihti silmas pidades riigi iseseisvuse eest sõtta läksid.

Vaba tahe ning aatelisus olid Eesti riigi sünni jaoks määrava tähtsusega. Ammu enne seda, kui saime rääkida omariikluse tõeks saamisest, olid ärksamad pead koondunud ning ajasid eesti asja seltsides ja koosolekutel. Praeguses mõistes oli see kodanikuliikumine või vabakondlus. Seda võib lugeda Eesti riigi nurgakiviks.

Sama moodi ja ilma kahtluseta on Eesti riigikaitse nurgakivi Kaitseliit. Kaitseliit sai karastuse just Vabadussõjas. Kaitseliidus oli enne sõda üle 40 000 liikme. See oli Eesti kõige suurem vabatahtlikke ühendav jõud.

Ka tänapäeval on Kaitseliit Eesti kõige suurem vabatahtlikke ühendav jõud. Kaitseliitu kuulub praegu üle 25 000 liikme. See tähistab märkimisväärset kasvu viimase aasta jooksul. Kaitseliit ühendab inimesi, kelle jaoks riigikaitse on loomulik osa elust. Nad on meie õed ja vennad, pojad ja tütred, isad ja emad. Nad elavad linnas ja maal, igas ilmakaares, ja neid on palju. Nad on kõige teadlikum ning kiiremini tegutsev jõud kohapeal – nemad on meie esimene kaitseliin.

Täna, vabariigi aastapäeval, tahan tõsta esile ühte paljudest tublidest kaitseliitlastest. Tema nimi on Aare Kabel Kaitseliidu Järva malevast ning ta valiti 2015. aastal aasta kaitseliitlaseks. Tema tublidusest, pühendumisest ja mitmekülgsusest räägib ka fakt, et 15 aastat tagasi valis Eesti Naisliit Aare aasta isaks. Ta on täna siin, Vabaduse väljakul koos meiega. Öelgem talle kõik mõttes aitäh!

Kaitseliidu kasvamine on peegeldus meid ümbritsevast julgeolekupildist. Inimesed, kes hoolivad oma riigi käekäigust ja soovivad seda kaitsta, ei lase pead norgu, vaid astuvad Kaitseliitu. Nad leiavad võimaluse oma vaba tahe, teadmised ja oskused riigikaitse teenistusse anda.

Head kaasmaalased!

Eesti kaitsevägi on tugevam ja targem kui aasta eest. Eelmise aasta kevadel toimus meie kaitseväe taastamise järgse ajaloo kõige suurem õppus. Sellele elas kaasa kogu Eesti rahvas. Suurõppus Siil näitas meile, et oleme valinud õige tee ning võime oma iseseisva kaitsevõime arendamisel julgelt toetuda reservväele. Nagu ütles õppuse lipukiri – „Iga okas loeb“. Ma tänan kõiki ohvitsere ja allohvitsere, ajateenijaid ja reservväelasi, kaitseliitlasi ja liitlaseid, kes koos andsid oma panuse selleks, et Eesti oleks kindlamini kaitstud.

On päevselge, et ka tulevikus tuleb sellises mahus õppusi ette võtta, sest see on parim viis saada kinnitust sõjalise riigikaitse toimimisele, et muuta seda veelgi paremaks.

Sarnaselt Kaitseliiduga on viimane aasta ka kaitseväele olnud kasvamise aasta. Oleme suuremad inimeste arvult ning kasvame ka uute ning reaalset sõjalist jõudu omavate võimete kaudu. Tänapäevane tankitõrjesüsteem ning Scoutspataljonile hangitud lahingumasinad muudavad Eesti kaitseväe veelgi tugevamaks ning liikuvamaks.

Eesti ajalugu on korduvalt näidanud, et oleme rasketest aegadest kindlamini üle saanud siis, kui meil on liitlaste tugi ning meid mõistetakse.

Praegu mõistetakse, kuulatakse ning toetatakse Eestit rohkem kui kunagi varem. Me kuulume maailma kõige tugevamasse liitu – NATOsse. NATO on väga kiirelt, otsustavalt ning asjakohaselt reageerinud julgeolekukliima muutustele.

Ämari lennubaasist teevad lahingulende liitlaste hävituslennukid ja Tapal teenivad õlg õla kõrval Eesti ning Ameerika Ühendriikide sõdurid. Koos harjutades ja üksteist paremini tundma õppides tekib jõud, mida ühelgi vastasel pole mõistlik proovile panna. Järgnevatel kuudel ootame Eestisse Saksamaa, Poola ja mitme teise NATO liitlase üksusi. See laiendab veelgi sõjalise heidutuse kandepinda.

On juba heaks tavaks saanud, et Eesti vabariigile kõige tähtsamal päeval marsivad koos Eesti üksustega ka meie sõbrad. Tervitan liitlasi Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Lätist, Leedust, Poolast ja Ühendkuningriigist.

Head Eesti inimesed!

Nii nagu meie liitlastele on tähtis meie julgeolek, on ka Eestile oluline olla mõtetes ja tegudes koos oma sõpradega. Me näeme ja tunnetame iga päev, et maailm ei ole muretu paik. Sõdu ja konflikte, mis neelavad üldsuse tähelepanu, on rohkesti. Jõujooned, mis kujundavad riikide ja rahvaste vahelisi suhteid, ei ole kivisse raiutud, vaid on pidevas muutumises.

Eesti ülesanne on selles muutuvas maailmas jääda kindlaks oma traditsioonidele, põhimõtetele ja väärtustele, olla vastutustundlik ning vajadusel anda oma panus ja ulatada abikäsi. Eesti kaitsevägi on viimase kahekümne aasta jooksul pannud oma oskused ja teadmised maksma maailma eri paigus. Peame ka tulevikus valmis olema sekkumiseks seal, kus rahvusvaheline üldsus näeb võimaliku olevat vägivalda tõkestada ning inimeste elu turvalisemaks muuta.

Omaenda riigikaitse arendamisel peame lähtuma põhimõttest, et kõik sõjalised võimed, kasutame me neid siis Lähis-Idas, Malis või Afganistanis, peavad olema täielikult valmis osalema Eesti riigi kaitsmisel, sest see on Eesti kaitseväe ning Kaitseliidu kõige olulisem ülesanne.

Lõpetuseks – meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti vabariik!

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.