Tööpakkumised

Kaitseväe tööpakkumistega saab tutvuda SIIN

Uudised  

Uuendatud: 21.07.2016, kell 17:48

20.06.2016 17:37

Eesti kindral: Venemaaga piirnevate riikide jaoks puudub tagatis

Artikkel ilmus 20. juuni 2016 Saksamaa ajakirjas Focus

Julian Rohrer Tapa, Eesti

M-777-A2 haubitsa tabamuste heli peale võpatavad isegi kogenumad sõdurid. Kauguses kerkivad sopafontäänid, helikopterid lendavad raginal üle paljude vaatlejate peade, lastakse kuulipildujatest - ligi kuu aega kestnud NATO Saber Strike õppus saavutab oma kulminatsiooni vaatemängulise harjutusega Eestis.

Ameerika Ühendriikide, Leedu, Eesti, Soome ja ka Saksamaa üksused harjutavad selle operatsiooniga Tapal hädaolukorraks: rünnatakse luuresalka ja tõmbutakse raskerelvastuse, Apache’ lahinghelikopterite ja A-10 ründelennukite toel tagasi. Stsenaariumi kohaselt jõuab üksus lahingualalt valju müra saatel välja. Sõdurid teevad koostööd, signaal on selge: ühiselt oleme NATO-na tugevad.

Õppepolügoonist eemal on üleval aga teine teema: Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier on hetkel käimasolevate NATO suurõppustega seoses rääkinud lääneriikide „relvade täristamisest". Mõistet, mida lähiminevikus on kasutatud pigem seoses Venemaa riigipea Vladimir Putiniga.

Oluline olevat vaenlasi heidutada, „kus iganes nad ka on"

Steinmeier viitas nii õppusele Saber Strike 16 kui ka hiljuti Poolas lõppenud Anakondale (25 000 osalejat 24 riigist) ja Balti riikides toimunud NATO mereväeõppusele Baltops (6 100 mere- ja maaväe ning õhujõudude esindajat 17 riigist). Kokkuvõetuna on need lääneriikide viimaste aastakümnete suurimad koostööõppused.

Tapal sõjaväeesindajad relvade täristamisest muidugi kõneleda ei taha. Pigem heidutamisest: Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles ajakirjanike ees, et selliste õppustega saab Euroopas tagada rahu, stabiilsust ja turvalisust. Oluline olevat vaenlasi heidutada, „kus iganes nad ka on". Küsimusele, milliseid vaenlasi siin täpselt silmas peetakse, ei soovinud ta esialgu vastust anda.

Kui viidati Saksamaa välisministri sõnadele, ei avaldanud need pikakasvulisele eestlasele muljet: kui NATO riikides viiakse läbi õppusi, ei nägevat tema selles Lääne agressiivset relvadega täristamist. Moskva jaoks oli ilmselt pigem provokatsiooniks asjaolu, et Ukrainas õppusi ei tehtud – „see viis invasioonini,“ ütleb Terras.

Seda heideti ka Steinmeierile ette: kuidas saavat võrrelda avalikult planeeritud õppust Venemaa agressiooniga Ukrainas ja Krimmi annekteerimisega? Just Eesti jaoks, kelle suhe Venemaaga on ajaloolistel põhjustel pingeline, kõlavad need sõnad peaaegu mõnitusena. Ühendriikidele avatud poliitika kohaselt tõmbab see maa selge piiri enda ja Moskva vahele.

Kas sellised õppused võivad põhjustada uue külma sõja?

NATO idatiiva kaitsmise püüdlustes on eeskätt just Balti riigid need, kes USA kõrval kutsuvad üles vägede kohalolekut suurendama. Hirmust, et nendega võiks juhtuda sama, mis juhtus Ukrainas. Hirmust, et vene rahvusest kodanikud, kelle osakaal mõnedes piirkondades ületab mitu korda eesti rahvusest kodanike oma, Ida-Ukraina näite kohaselt võiksid olla liiga Moskva-meelsed.

Alliansi enese definitsiooni kohaselt olevat signaal tihedast partnerlusest ja võimekusest aidata igal ajahetkel alliansipartnerit just see, mis aitab muuta kontinenti turvaliseks, ütles samuti Tapal viibiv Ühendriikide kindralmajor Timothy P. McGuire.

Euroopa välispoliitika määratlevad mitmeski mõttes mõlema pooluse – Moskva ja Washingtoni – omavahelised vahelduvad suhted. Alates 2016. aasta kevadest segunes diskussiooni vana ja tuttav mõiste: külm sõda. Kas sellised õppused, õhuruumi rikkumised ja vägede paigutamine sellele tiivale ei soodusta just uut külma sõda? Midagi, mida pideva eskaleerumise ohu tõttu on alati soovitud vältida?

Heidutus võib takistada ekspansioonipüüdlusi

Eesti kindral, kes muuhulgas on saanud väljaõppe ka Saksamaa Bundeswehri ülikoolis, vastab küsimusele selges saksa keeles: „Ma ei näe külma sõda, sellest oleme me kaugel.” Osapooled ei ole enam samad, argumenteerib ta. Venemaa ei ole Nõukogude Liit, „täna on see maa palju nõrgem,” ütleb Terras.

Sellest hoolimata ei saa eirata tõsiasja, et Venemaa rakendab oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks traditsioonilisi sõjalisi vahendeid. Sestap on kogenud sõduri jaoks täiesti selge: „Venemaaga piirnevate maade jaoks puudub tagatis." Ent heidutus saavat kaitsta kergemeelselt algatatud ekspansioonipüüdluste eest.

Sellal kui Eesti ja USA kindralid koos oma kaaskonnaga konvoi juurde siirduvad, püüab Eesti kaitseväe tuletõrjemeeskond kustutada võsas tulekahjusid. Need süttisid NATO vägede suurtükitule tagajärjel.

Originaaltekst:

http://www.focus.de/politik/ausland/nato-manoever-saber-strike-general-fuer-laender-mit-grenze-zu-russland-gibt-es-keine-sicherheit_id_5651807.html

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.