Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab täna oma 98. aastapäeva pärgade asetamisega leitnant Julius Kuperjanovi ja pataljoni loomisega seotud paikades Võrus Taara linnakus, Tartus Raadi kalmistul ning Puurmanni mõisakoolis.
„See päev on kõigi kuperjanovlaste jaoks oluline hetk, kus korraks peatuda ja mõtiskleda. Sel päeval tähistame tänapäevase Eesti suurima väeüksuse sündi, mis võitles kuulsusrikkalt Vabadussõjas ning kannab sellest ajast peale silmapaistva surmapõlglikkuse, kokkukuuluvuse ja taktikalise nutikuse traditsiooni,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõniste.
“Teisalt on aastapäev mälestushetk kõigi Vabadussõjas langenutele mõtlemiseks. Hetk mõistmiseks, et Eesti riigi ja rahva vabadus ei ole lihtsalt saavutatud seisund vaid selle kestmiseks tuleb näha vaeva ning olla valmis riigi kaitsmiseks ikka ja jälle panustama.“
Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlik sünnipäev on 23. detsember 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa moodustada väeosa. Kuperjanovi partisanide pataljoni sünnipäevaks oli pataljoni asutaja Julius Kuperjanov jõudnud koos temaga ühinenud väikese, 37-mehelise salgaga Vabadussõja keerises Puurmanni mõisani.
Kuperjanovil tekkis partisanide salga loomise mõte seoses üldise peataoleku ja korralagedusega, mis valitses 1918. aasta detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel.
Vabatahtlike rohkearvulise juurdevooluga Vabadussõjas muutus see salk peatselt iseseisvaks rügemendiks kõikide selle juurde kuuluvate komandodega ning oma suurtükiväe pataljoniga.