Tööpakkumised

Kaitseväe tööpakkumistega saab tutvuda SIIN

Uudised  

Uuendatud: 09.01.2017, kell 12:05

08.12.2016 11:54

Eesti mõjukaimad riigiteenrid - Riho Terras

Artikkel ilmus 8. detsembri 2016 Eesti Päevalehes

Otti Eylandt

Eesti Päevaleht paigutas iga-aastases Eesti Mõjukate edetabelis 2016. aastal kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase riigiteenrite seas teisele kohale.

Riho Terras: Iseseisvusdeklaratsioon oli kõigile Eestimaa rahvastele, sinna alguspunkti tulekski tagasi minna

● Terras saab südamerahuga öelda, et Eesti kaitsevõime ei ole eales olnud parem kui praegu.

● Kommunismi ja okupatsiooni tehtud kurja, mis on eestlaste kollektiivmällu jälje jätnud, on võimatu alahinnata.

● "Minu iganädalane intervjueerimine võib tekitada pinget ja tunnet, et äkki on midagi valesti."

Riigikaitse mõjukaim mees, kaitseväe juhataja Riho Terras tõdeb, et peaksime okupatsiooni tekitatud kurjusest lahti laskma ja tegema kõik selleks, et Eestis elavad inimesed tunneksid ennast Eesti inimestena.

Kui küsida kõrge ametikoha ja auastmega kindralleitnant Terraselt, kuidas ta ise tajub enda rolli riigi teenimisel, siis ennast ta kiitma ei kipu ja asjatult ei praali. „Olen riiki teeninud 1991. aastast peale ja püüdnud anda endast maksimumi igas ametis, kus ma olen olnud,” kõlab kaitseväe juhataja lühike, aga aumehelik vastus.

Ühtlasi möönab Terras, et viimasel ajal on riiki liiga palju sõimama hakatud – kõigis pahedes oleksid justkui süüdi riik ja ametnikud. „Riigiametnikud saavad kogu aeg täiesti ebaõiglaselt riielda. Ma usun, et enamik riigiametnikke teeb palehigis iga päev tööd riigi paremini toimimiseks. Nii hea või halb, kui see on, on see ikkagi meie oma ja me peaksime riiki rohkem hoidma,” nendib Terras.

Ajal, kui räägitakse muutunud julgeolekuolukorrast ja Eesti panustab riigikaitsesse aina rohkem raha, saab Terras südamerahuga öelda, et Eesti kaitsevõime ei ole eales olnud parem kui praegu. „Meil ei ole kunagi olnud nii palju tugevaid liitlasi, kui on praegu. Eesti ajalugu on näidanud, et ilma liitlasteta on olnud raske seda riiki hoida, aga koos liitlastega on see olnud võimalik.”

Teisalt on praegune aeg toonud rohkesti võimaliku sõja ennustusi. Välismaa ajakirjanikke, kes käivad Narvas Sõpruse sillal kohalikelt uurimas, kas kolmas maailmasõda võiks just sealt alguse saada, on juba rügemendi jagu.

Enne kui läheme neilt välisajakirjanikelt aru pärima, mis asja nad õigupoolest ajavad, tuleks Terrase arvates see dialoog isekeskis maha pidada. „Minu meelest me peame tegema kõik selleks, et Eestis elavad inimesed, sealhulgas vene keelt kõnelevad inimesed, oleksid meie inimesed ja tunneksid ennast ka Eesti inimestena. Mitte tingimata eestlastena, aga just Eesti inimestena. Et nad selle riigi nimel töötaksid ja oma rahvuse, oma arusaamiste, oma usulise eripäraga seda riiki armastaksid,” ütleb ta. Ja lisab, et selleks on vaja rohkem dialoogi ja selgitamist.

Sunniga sõbraks ei tee

Kaitsevägi on omalt poolt püüdnud ka üht-teist algatada. Üks näide on paraadi viimine Narva. „Nüüd panime ka Alutaguse maleva Narva instruktoriks kohaliku Narva poisi. Tema eesmärk on näidata kohalikele inimestele, et kaitseliit on osa ühiskonnast, osa ka Narvast ja Narva linna inimestest,” märgib Terras. „Dialoog on oluline, ega sunniga kedagi sõbraks ei tee.”

Ent kuidas seda teha, kui Eesti riigi narratiiv on suuresti just rahvuskeskne? Terras seda nõnda ei näe. „Eesti riigi juured on meie iseseisvuse esimestes päevades, Vabadus-sõjas ja sellist vastandumist seal ei olnud. Ma mäletan, kui ma lapsepõlves kirjutasin käsitsi ümber Eesti iseseisvusdeklaratsiooni, siis seal oli kirjas „deklaratsioon kõigile Eestimaa rahvastele”. Sinna alguspunkti tulekski tagasi minna ja mitte defineerida ennast meile väga olulise keele ja kultuuri järgi, vaid ka selle järgi, et Eestis on alati olnud palju erinevaid rahvuseid koos,” sõnab Terras.

Rahvuslikku kibestumust hoiab paratamatult üleval ka ajaloo taak. Kommunismi ja okupatsiooni tehtud kurja, mis on eestlaste kollektiivmällu jälje jätnud, on võimatu alahinnata. Terras leiab, et me peaksime sellest kurjusest lahti ütlema. „Eks need haavad hakkavad kokku kasvama, nende lahti rebimine pole mõistlik. Endale sisendada, et kõik on parem, kui ei ole konflikti, on kindlasti oluline,” ütleb Kohtla-Järvelt pärit Terras. Ida-Virumaal sündinu ja kasvanuna teab ta sealseid olusid mõistagi hästi.

Keeruline küsimus, millega paljud eestlased võivad kaitseväes kokku põrgata: kuidas selgitada vene emakeelega noortele, kes on vaenlane? Selle selgitamiseks meenutab Terras filmi „Detsembrikuumus”, kus sama arutelu käis ühe vene keelt kõneleva Eesti sõduri ja eestikeelse ohvitseri vahel. „Vaenlane on see, kes üritab meie demokraatlikku riigikorda kõigutada. See joon ei käi rahvuslikul pinnal, vaid ikka sellel pinnal, et kes üritab teha midagi sellist, et meie riigi iseseisvaid otsuseid kõigutada,” tõdeb ta.

Viimasel paaril aastal, kui Eestis on hakanud suurenema liitlaste kohalolek ning on pööratud rohkem tähelepanu õppustele ja elanikkonna kaitsele, on eakamad inimesed, kes sõda mäletavad, muretsema hakanud.

Kaitseväe juhataja märgib, et temal on hoopis vastupidine mure: inimesi, kes sõda mäletavad, on järjest vähem, eriti otsustajate hulgas. „Äärmusliikumised, mis Euroopas pead tõstavad, tekivad ka selle pinnalt, et inimestel hakkab meelest minema, kui hirmus oli Teine maailmasõda,” sõnab ta. „Mängitakse igasuguste rahvuslike mõtetega, vastandutakse üksteisele ja sealt võivad tekkida konfliktid”.

Terras mõistab, et kaitsevägi peab rahulikult rääkima sellest, mida ja kui palju nad teevad. „Me ei valmistu sõjaks, vaid rahu hoidmiseks. Me peame aru saama, et Venemaa kasutab iga võimalust ja kui talle peaks tunduma, et me ei ole koos liitlastega valmis selle riigi eest seisma, siis nad kasutavad seda võimalust.”

Mis valmistab kaitseväe juhatajale rõõmu?

„Eestit nähakse maailmas kui innovaatilist väikeriiki. Meie kuvand maailmas on parem, kui me ise seda näeme,” märgib Terras. „Sattusin ükskord ühe välisriigi suursaadiku loengule, kus ta ei teadnud, et ma olen saalis. Ta kiitis Eestit ülivõrretes ja võrdles meid oma väga suure kodukohariigiga. Me ei teadvusta endale, kui hästi me mingeid asju teeme. Võtame kasvõi IT valdkonna või meie maksude kogumise süsteemi.

Me võiksime seda ära kasutada ja Eesti inimestele kasumlikuks muuta – see on see samm, mis on meil veel puudu. Muidugi teeb ka rõõmu, et meie riik on EL-is ja NATO-s väga heas kirjas. Selle hoidmine on raske ja me peame selle nimel pingutama.”

Kaitseväe peastaap, 717 1900, mil[at]mil.ee, Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava

Lehekülg vastab WCAG 2.0 AA taseme soovitustele. Lehekülg vastab XHTML 1.0 standardile Lehekülg vastab CSS 2.0 standardile

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.