Scoutspataljon tähistas eilse piduliku õhtusöögi ja tänase rivistusega 98 aasta möödumist Vabadussõja Pikksaare lahingust, kus Scoutspataljoni võitlejad lõid taganema ligi kümnekordses ülekaalus olnud vastase.
„Pikksaare lahing, Scoutspataljoni kuulsaim, toimus ainult üks kuu pärast väeosa asutamist. Ülekaaluka punaväe vastu saadud võidust sündis legend, mida on alal hoitud juba ligi sada aastat ning iseloomustab skautide vaimu ka tänapäeval,“ ütles Scoutspataljoni ülem major Tarmo Kundla.
Rivistusel andis pataljoniülem väeosa teenetemärgid kolmeteistkümnele Scoutspataljoni teenistujale ja töötajale, kes on silma paistnud kohusetundlikkuse ning pikaajalise ja eeskujuliku teenistusega.
Eilsel pidulikul õhtusöögil tähistati lisaks Pikksaare lahingu aastapäevale NATO kiirreageerimisjõu NRF-16 koosseisu 2016. aastal kuulunud Balti pataljoni seekordse koostööformaadi lõppemist. 2014. aastal koostööd alustanud kolme Balti riigi ühine pataljon lõpetas õppuste- ja valmidusperioodi kokkuvõtva seminariga. Pidulikul õhtusöögil tänati Balti pataljoni panustanud liitlasallüksusi ning tunnustati parimaid. Õhtusöögil osalesid lisaks Scoutspataljoni võitlejatele ja Balti pataljoni esindajatele ka relvavennad Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist.
21. jaanuaril 1919 leidis aset Scoutspataljoni tähtsaim lahing Pikksaare raudteejaama pärast, kui 47-meheline üksus vallutas jaama, mida kaitses 524 punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võitudest, pataljoni lipule. Praeguste skautide jaoks on suuresti tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga.
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.