Õhuvägi rajas oma tegevuste planeerimiseks, koordineerimiseks, läbiviimiseks ja tulemuste hindamiseks Kevadtormil ööpäevaringselt töötava õhuväe juhtimiskeskuse.
Õhuväe staabiülema kolonelleitnant Toomas Susi sõnul on Kevadtormil õhuväe esmaseks ülesandeks toetada maaväe tegevust õhutõkestuse, -toetuse ja luure- või transpordilennukitega.
„Et kõiki vajadusi rahuldada, peab õhuväel olema toimiv juhtimissüsteem, mille keskseks osaks ongi õppuseks loodud juhtimiskeskus,“ ütles kolonelleitnant Susi. „Meie jaoks on oluline valitseda õhuruumi.“
Staabiülem lisas, et asendamatud on teisedki elemendid, nagu maaväe üksuse juures tegutsevaid õhuväe ja taktikalised tulejuhid, radaripostide võrgustik ja õhuoperatsioonide juhtimiskeskus, kus luuakse pilt kõigest, mis meie õhuruumis toimub. Samuti tuleb kolonelleitnant Susi sõnul mainida NATO Itaalias paikneva mobiilse õhuväe juhtimiskeskuse õppuseks Eestisse saabunud meeskonda, kes toetab eestlasi dünaamiliste õhk-maa operatsioonide läbiviimisel.
Kokku osaleb õppusel Kevadtorm 20 lennuvahendit, millest üle poole on kopterid. Lisaks lendab õhuruumis mitmeid erineva suurusega mehitamata õhusõidukeid. Õppuse intensiivsematel aegadel võib kooraga õhus olla üle poole neist vahenditest.
Lisaks lennuvahenditele ja õhuväe juhtimissüsteemile osaleb Kevadtormil veel terve Ämari lennubaas ning ajutine tugibaas Tapal. Õhuväe koosseisus tegutseb Tapal ka Poola õhutõrjerakettide üksus.