Eesti kaitseväe teenetemärgi statuut

Teenetemärgi otstarve

1. Teenetemärk on asutatud kaitseväe Juhataja poolt Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärgi kavalerideks võivad olla Eest Vabariigi kodanikud - kaitseväelased ja tsiviilisikud, aga samuti ka välismaalased. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest.

Teenetemärgi kirjeldus

2. Eesti kaitseväe teenetemärk on üheklassiline ja kaheliigiline. Teenetemärk jaguneb kaitsealaste teenete ja lahinguliste teenete liigiks.

3. Eesti kaitseväe teenetemärgi kaitsealaste teenete liigi märk on kahekorruseline oksüdeeritud stiliseeritud mõõgateradest moodustuv rist, mis on asetatud reljeefsele ellipsikujulisele 6 mm laiusele rõngale mõõtudega 44 x 29 mm. Risti vertikaalharud on veidi pikendatud ja risti mõõtmed on 46 x 35 mm. Mõõgaterade laius on 10 mm. Teenetemärgi keskel on gooti vapikilp mõõtmetes 28 x 22 mm, millel on kolm heraldilist leopardi, liikumas paremalt vasakule. Kilbi all on vertikaalasendis mõõk, pidemega ülespoole. Mõõgatera ots ulatub 1 mm võrra alumisest ristiharust üle. Märgi ülaosas on 4 mm pikkune känd, mida läbiva ronga abil ripub märk kolmevärvilisel muareesiidist lindil. Märgi tahaküljele (revers) on stantsitud märgi number. Lindi laius on 34 mm. Selle keskel on 8 mm laiune tumesinine triip (Pantone sinine 300-C) ning sellest kummalgi pool l mm laiune valge ja 12 mm laiune must triip. Märk valmistatakse hõbedast.

4. Eesti kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete liik erineb eelmisest selle poolest, et tema kannale on kinnitatud kaks ristatud mõõka, pidemetega allapoole. Mõõkade pikkus on a 32 mm.

5. Teenetemärgi sümbolid meenutavad Eesti riigi ja rahva vabadusvõitlust, sümboliseerides eriti rahvuslike relvajõudude osa iseseisvuse loomisel. Rist viitab eestlastele omasele kristlikule maailmavaatele ja vankumatule usule oma aadetesse.

Teenetemärgi kandmine

6. Eesti kaitseväe teenetemärgi mõlemaid liike kantakse vastavalt kaitseväe vormikandmise määrustele. Vormiriietusel kantakse:
lindil, vasaku rinnatasku kohal, vasakul pool riiklikke, kuid enne Eesti Kaitseliidu, Piirivalve, Politsei jt. poolriiklikke ning välismaiseid teenetemärke;
lavavormil kantakse mõlema liigi tähisena lindilõikeid, millel liikide erinevust tähistava lahinguliste teenete liigi lindilõikele asetatud ristatud mõõgad.
Märke võib kanda pidulikel juhtudel ka erariietuse juurde, samuti võib kanda vähendatud mõõtudega märke.

Teenetemärgiga autasustamine

7. Eesti kaitseväe teenetemärki annab Eesti kaitseväe juhataja Kaitsejõudude Peastaabi ülema, väeliikide, väeosade ja asutuste ülemate esildiste alusel. Autasustamisotsuste langetamisel nõustab kaitseväe juhatajat neljaliikmeline Teenetemärgi nõukogu, kuhu kuuluvad märgi kolm kõige väiksema numbriga autasustatud Eesti Vabariigi kodanikust kavaleri ning autasustatute registrit korraldav kaitseväe juhataja nõunik. Otsused langetatakse kaitseväe juhataja poolt, teenetemärgi diplomid kontrasigneerib üks teenetemärgi nõukogu liikmetest.
Teenetemärgiga autasustamine vormistatakse kaitseväe juhataja
käskkirjaga.

8. Eesti kaitseväe teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikele ja välismaalastele:
a) Eesti riikliku iseseisvuse eest peetud võitluses osutatud sõjaliste teenete või ülesnäidatud vapruse eest;
b) Eesti Kaitsejõudude taastamise eest üleminekuajajärgul ning alates 1991 .a. 20. augustist nii tsiviilelus kui ka relvastatud struktuurides osutatud riigikaitseliste teenete eest;
c) Eesti Kaitseväele märkimisväärset abi osutanud välismaistele nõunikele, siintegutsenud sõjaväeliste missioonide liikmetele ja tulemusrikkalt suhteid arendanud diplomaatidele, sealhulgas kaitseatasheedele;
d) isikliku vapruse eest teenistuses, iseäranis lahingolukorras, kaasa arvatud rahvusvaheliste ülesannete täitmisel;
e) mitmesuguste riigikaitseliste teenete eest seadusandluse arendamisel, riigikaitse tahte kasvatamisel, riigikaitseliste ettevõtmiste ainelisel toetamisel;
f) muudel kaitseväe juhataja poolt ette nähtud juhtudel.

Teenetemärgi hankimine ja väljaandmine

9. Eesti kaitseväe teenetemärgid valmistatakse ja antakse välja Kaitsejõudude Peastaabi kulul. Märke võib anda igal ajal, kuid Eesti Vabariigi kodanikele üksnes kaks korda aastas, 24. veebruaril - Vabariigi aastapäeval ja 23. juunil -Võidupühal. Märkide juurde kuulub diplom. Märgi saanute kohta peab registrit üks kaitseväe juhataja nõunikest.
Teenetemärgi kandmise õiguse kaotamine

10. Eesti kaitseväe teenetemärgi kandmise õiguse kaotavad kaitseväe juhataja otsusel ja käskkirja alusel:
a) isikud, kes kaotavad kohtuotsusega Eesti vabariigi kodakondsuse;
b) kaitseväelased, kes vabastatakse tegevteenistusest degradeerimise puhul;
c) Vabariigi Ohvitseride Kogude või Allohvitseride Kogude aukohtute ettepanekul nende liikme ebaväärika käitumise puhul.

Lõppsätted

1 1. Eesti kaitseväe teenetemärgi andmise lõpetamisel jätkub Kaitsejõudude Peastaabis teenetemärgi kavaleride registri pidamine nende eluajal, kuid kogu senine asjasse puutuv kirjavahetus antakse üle arhiivi. Teenetemärgi andmise korra, märgi klasside või liikide muutmise või täiendamise puhul või teenetemärgi nimetuse muutmisel antakse kõik asjassepuutuv kirjavahetus õigusjärgsele struktuurile.

Register