Pataljoniülem: major Maidu Allikas Sidesõlm: 717 5300 Korrapidaja: 717 5299 Teabeohvitser: nooremleitnant Pille Kaldaru Tel: 717 5275 GSM: 5069262 Faks: 717 5306 Email: Postiaadress Kose tee 3a, 65603, Võru

Väeosa spetsiifika

Õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksused vastavalt formeerimisülesandele. Vastavalt väljaõppeplaanile õppeaasta jooksul valmistada ajateenijatest sõjaaja allüksused: jalaväekompanii, miinipildujapatarei, jalaväepataljoni luurerühmad. Ajateenijate arv ja allüksuste koosseis kinnitatakse iga-aastase väljaõppeplaaniga. Vastavalt väljaõppe plaanile viia läbi õppekogunemised pataljoni baasil moodustatavate üksuste ja neid komplekteeritavate reservväelastega. Hoida ja hooldada pataljoni rahu- ja sõjaaja, samuti formeeritavate üksuste tehnikat, relvastust, laskemoona, riide- ja muud varustust. Korraldada sõjaväelinnaku haldamine ja valve.

Kus võib väeosa isikkoosseisu kohata

Olmetingimused

Olmetingimused on väeosal rahuldavad. Pataljonis on olemas raamatukogu, sõdurikodu, ohvitseride- ja üleajateenijate kogu ruum, jõusaalid.

Saun Pesemisruum

Tsiviilkoostöö

Ajalugu

Asutamine

Kuperjanovi partisanide pataljoni sünnipäevaks loetakse 23. detsembrit 1918. Selleks ajaks, Vabadussõja keerises, oli pataljoni asutaja Julius Kuperjanov koos temaga ühinenud väikese, 37 mehelise salgaga jõudnud Puurmanni mõisa.

Kuperjanovil tekkis partisanide salga loomise mõte seoses üldise peataoleku ja korralagedusega, mis valitses 1918. a. detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel.

Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt oma salga nimetusele sissisõda punastega.

Kuperjanovi pataljoni võitlejate hulk kasvas koos väeosa populaarsusega kiiresti. Lühikese ajaga suurenes võitlejate hulk 600-ni ja pataljonist kujunes üks Vabadussõja vapramaid väeosi. Oma jõudu tunnetades vabastati Tartu ja jätkati liikumist Valga suunas, eesmärgiga ka see linn vabastada.

Jõudes 30. jaanuaril 1919 Paju mõisa alla kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ning oli sunnitud peatuma. Ltn Kuperjanov ei tahtnud sellega leppida ja viis järgmisel hommikul pataljoni pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. a. Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.

Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Novembris formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks.

25. mail 1919. a., Landesveeri sõja kriitilisemal hetkel, paiskas pataljon tagasi sakslaste eduka läbimurde Läti Võnnu polgu positsioonidel Rauna jõel, millega algas Landesveeri taganemine.

Juuli esimestel päevadel jättis pataljon Riia ilma veeta protestiks selle vastu, et sinna ei lastud sisse marssida eestlaste vägedel, vaid eelnenud lahingus end mitte just paremast küljest näidanud lätlastel.
30.09.1919. a. võttis pataljon osa Krasnaja Gorka operatsioonist.

Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse. Kommunistide võimuletulekul tabas pataljoni teiste Vabadussõjas eriliselt väljapaistnud väeosade saatus: pataljon saadeti laiali, väeosa varad viidi Venemaale.
Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a., mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale.
Pärast pataljoni laialisaatmist majutati Võrus paiknevatesse Taara kasarmutesse Nõukogude sõjaväeosa.

Taasasutamine

Kasarmu

Alates 2009.a. 1. jaanuarist kannab pataljon nime "Kuperjanovi jalaväepataljon".

Väosa sümboolika