Kaitsevägi    Maavägi    Merevägi    Õhuvägi    Kaitseliit    Operatsioonid

Sisukaart

Staabi- ja sidepataljon

Maavägi
Maavägi
Kalevi jalaväepataljon
Scoutspataljon
Kirde Kaitseringkond
   - Viru JVP
   - Suurtükiväepataljon
   - Õhutõrjepataljon
   - Pioneeripataljon
   - KV Keskpolügoon
   - Tagalakeskus
Lääne Kaitseringkond
Lõuna Kaitseringkond
   - Kuperjanovi JP
Põhja Kaitseringkond
   - Vahipataljon
   - Kaitseväe Orkester
Õlakud
Meeste vorm
Naiste vorm
Väeosa ülem: major Veikko Kannel
Sidesõlm: 717 2000
Korrapidaja: 717 2099
Faks: 7172 200
Email:

Postiaadress
Filtri tee 12, 10132, Tallinn

Väeosa spetsiifika

Staabi- ja Sidepataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada üleriigiliselt Peastaabi ja väeosade ning Kaitseliidu vaheline side. Sõja ajal ei asu sidepataljon eesliinil, vaid tagab side olemasolu võitlevate üksuste ja Peastaabi vahel.
Sõdurivande andmine 2006

Väljaõppetegevus väeosas

Võimalused enesetäiendamiseks on head. Teadmisi jagavad noored, kuid maailma ja inimesi näinud ning mitmel pool täiendkoolitust saanud instruktorid.

Pataljoni territooriumil on takistusriba. Väliharjutusi viiakse läbi Männikul ning Soodlas, kus alade pikaajalisest militaarkasutuses olemisest hoolimata on säilinud kaunis loodus.

Esimesed 10 nädalat ajateenistusest moodustab sõduri baaskursus (SBK). Selle aja jooksul antakse äsja aega teenima tulnud noormeestele ettekujutus sellest, mida kujutab endast kaitsevägi ja mida tähendab olla kaitseväelane - oma kodumaa kaitsja.

Omandatakse üksikvõitleja põhiteadmised, mida hilisema ajateenistuse jooksul täiendatakse. SBK on ka aeg kohanemiseks sõdurielu ja distsipliiniga. Peale esimest kolme kuud algab erialaväljaõpe sidekompaniis, kus tegeletakse sidealase väljaõppega: õpitakse elektroonika ja elektrotehnika põhialuseid, raadio- ja traatsidet. Samuti õpitakse hooldama ja kasutama kõiki kaitseväes kasutusel olevaid raadiojaamu, telefoniaparaate ja kaableid.

Sidekompanii kaitse lahinguolukorras tagab staabi- ja tagalakompanii. Selle kompanii väljaõppe põhirõhk on suunatud lahinguks vajalike teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamisele. Põhiõppeained on laskeväljaõpe, lahinguõpe, tankitõrje, luure-, pioneeri- ja sõjaväepolitsei-õpe ning riigikaitse. Suurt tähelepanu pööratakse füüsilisele ettevalmistusele.

Staabi- ja Sidepataljoni baasil õpetatakse välja ka sideerialale spetsialiseerunud ajateenijaid- nooremallohvitsere, nn. sideseersante.

Sidekompanii väljaõppel.
Sõjaväepolitsei valvepostil.

Olmetingimused

Teenistusest vaba aega võib veeta sõdurikodus, kus on võimalik vaadata televiisorit ning videofilme. Sõdurikodus on ka puhvet.

Ajateenijad Hoia ja Keela saate lindistusel 2006.

Staabi- ja Sidepataljonil on väga hea tasemega raamatukogu, kust saab laenutada tänapäevast kirjandust ning samuti ka vabal ajal vaatamiseks filme.

On võimalik külastada muuseume ja näitusi, käia teatris või kinos. Kes soovi avaldab, saab minna ka kirikusse. Pataljonis on olemas tänapäevane arvutiklass ning võimalus suhelda kodustega ka traadita interneti kaudu.

Arstiabi on kohapeal, värskelt remonditud ambulantsis kaasaegsetes ruumides, kus on olemas ka laatsaret tõsisemate tõbiste tarvis. Laskeväljadel ja muudel õppustel on kvalifitseeritud meedik alati kaasas.

Tsiviilkoostöö ja kus võib isikkooseisu kohata

Väeosa isikkoosseisu võib kohata paraadidel, teatris, kinos, kunstinäitustel, ujulates ja paljudes muudes kohtades. Lisaks väljaõppele on pandud oluline rõhk ka noorte meeste kultuurilisele harimisele, et nad teaksid oma kodumaa ajalugu ning tuntud inimesi. Nii on teenistusest vaba aeg sisustatud kultuurilise tegevusega ja enese harimisega.

Staabi- ja Sidepataljon hoiab sidemeid 21. kooli, praeguse Raua tänava kooliga. Raua tänava lahingu aastapäeval, 21. juunil, pannakse pärg kooli juures asuvale mälestuskivile. Teine oluline tähtpäev on 21. november, pataljoni aastapäev. Kõiki tähtpäevi võetakse vastu piduliku rivistuse, lahtiste uste päeva ja muude pidupäeva-tegemistega.

Koostööd tehakse ka Liivamäe lasteaiaga, kus ajateenijad aitavad lastel erinevaid tegevusi läbi viia. Samuti tehakse koostööd mitmete kultuuriürituste korraldajatega.

Sport

Sportimisvõimalused on Staabi- ja Sidepataljonis heal tasemel. Igapäevaseks kasutamiseks on jõusaal, võrkpalli- ja tänavakorvpalliplats, on võimalik ujuda sisebasseinis või mängida korvpalli selleks Tallinna koolidelt renditud ruumides.

Tulemused on märgatavad: 1996. ja 2000. a. Kaitseväe spordimängude aastakokkuvõttes II koht; aastatel 1998-2001 oleme võitnud kõik Kaitseväe meistrivõistlused sõjaväelises mitmevõistluses; aastatel 1998-2000 oleme sõduripäevadel alati olnud esikolmikus.

Aktiivselt spordiga tegelejatel on võimalus iseseisvateks treeninguteks. Staabi- ja Sidepataljon on aega teeninud paljud tippsportlased, nende hulgas Indrek Sei, Raiko Pachel, Dmitri Budõlin, Ain-Alar Juhanson, Martin Padar, Andrus Värnik, Garol Pärn, Marko Kristal, Martin Kaalma, Raio Piiroja.
Peale sporditegemist on soovijate käsutuses saun.

Ajalugu

Asutamine: 21.11.1918
Taasasutamine: 29.10.1993

Ehitisi, mida me kasutame, nimetati eelmise iseseisvusperioodi ajal "mäekasarmuteks". Kasarmud on ehitatud enne Esimest maailmasõda ning siin asus Tsaari-Venemaa sõjaväe koosseisus Dvinski polk. Tsaaririik lagunes, võimu haarasid enamlased, eestlased tegid ühiskonda lagundavas punase revolutsiooni tingimustes katse luua rahvusväeosad.

1917. a. detsembrist kuni 05.04.1918. a. tegutses I Jalaväediviisi juures väikesekoosseisuline Insenerirood. Kui Eestisse saabusid keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed, demobiliseeriti eestlaste väeüksused. Sakslaste taandudes ning Punaarmee pealetungi oludes tuli taas asuda kaitsma Eestit ning 21.11.1918 loodi muude üksuste kõrval tollase Sõjaministeeriumi poolt "Tallinna Traadita Telegraafijaam", mida juhtis ülemleitnant F. Olbrei.
See päev on täna Staabi- ja Sidepataljoni asutamiskuupäevaks. Üksus muutis mitu korda oma nime, ent tema põhifunktsioon oli üks - tagada side tagala ning rinnete vahel. Eestlased võitlesid kätte iseseisvuse ning selles oli suur osa ka sideväelastel.

15.03.1924 liideti "raadioside ja traatüksused" Sidepataljoniks. Toonases väeosas olid olemas õppekompanii, töökompanii, raadiokompanii ning helgiheitjate ja telegraaf-telefonikompanii. Juhuks, kui tehnika alt vedas, olid olemas tuvipost ning sidekoerad kulleritööks ning kaabliveoks lahinguväljal.

01.12.1924 nurjati allohvitser veebel Artur Teer'i juhtimisel riigikukutajate katse hõivata väeosa relvastus ning tehniline park. 1940. aastal oli allohvitser Teer üks esimesi arreteerituid ning mõrvatuid.

24.05.1930 anti riigivanem O. Strandmann'i poolt Sidepataljoni ülemale kolonelleitnant F. Kapsi'le üle pataljoni lipp. Riigipöörde käigus lipp ei kadunud ega saanud hävitatud, vaid tänu leitnant Hindoala'le suudeti see päästa. 57 aastat peitis lippu oma kodus proua Lydia Mägi. Praegu eksponeeritakse originaallippu kindral J. Laidoner'i muuseumis ning pataljoni standardiks on selle lipu ligilähedane koopia.

1940. aastaks oli Sidepataljonist saanud kaasaegne, kõigile standarditele vastava tehnikaga väeosa. Riigipööre tõmbas tulevikule kriipsu peale.

Juuni keskel saadi korraldus anda "mäekasarmud" üle okupeerivale Punaarmeele. Vastumeelselt koliti Raua tänaval asuvasse koolimajja. Seal oli väeosa sunnitud 21. juunil loovutama oma relvastuse.

Kui kommunistid aga hakkasid konfiskeerima ka sõdurite isiklikke esemeid, saapaid ja kelli, löödi nad pataljoni ruumidest välja. Selleks ajaks kui riigikukutajad tagasi jõudsid, olid sõdurid leidnud mobilisatsioonivarud ning relvastunud uuesti. Tulevahetuses sai üks ajateenijatest raskelt haavata, ent kommunistid löödi taganema. Tagasi tulid nad juba koos punaarmeelastega ning kuue soomusmasinaga - nüüd asuti koolimaja ründama raskekuulipildujate tule toetusel.

Tulevahetus kestis paar tundi, sidepataljonlaste kaotused olid üks hukkunu ning 3 haavatut, punaväelaste ja mässajate kaotuste hulgas oli kümmekond hukkunut. Seega Eestit ei loovutatud vastupanuta või vabatahtlikult.

30.09-25.12.1940 formeeriti meie väeosast Üksik-sidepataljon, mis kuulus Punaarmee Eesti 22. territoriaalkorpuse koosseisu ning tegi kaasa 1941. a. ränga taandumise.

Taasmoodustati Eesti kaitsejõudude sideüksus Peastaabi Sidekompanii näol, mis asus Kosel ning kuhu kuulusid 22 ajateenijat. 29. oktoobril 1993 taasmoodustati Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega Üksik-sidepataljon. Väeosa ülemaks määrati kolonelleitnant E.Luhaväli. Samal ajal võeti üle "mäekasarmud" - nende olukord peale Nõukogude armee lahkumist oli pehmelt öeldes halb.

21.11.1994 annetas Vabariigi president Lennart Meri Üksik-sidepataljonile lipu ning väeosa sai jälle täieõiguslikuks pataljoniks.

Traditsioonid

Pataljoni sünnipäeva tähistatakse 21. novembril. Igal aastal, 21. juunil, viiakse pärg Raua tänava kooli juurde, et mälestada sõdureid, kes langesid seal 1940. aastal punaväelaste ja Sidepataljoni sõdurite vahel peetud lahingus. Vabariigi aastapäeval ja Võidupühal viiakse pärjad kindralite kalmudele Kaitseväe kalmistul.

Sümboolika

Embleem
Staabi- ja Sidepataljoni vapilinnu jalge ees paiknevad nooled sümboliseerivad elektrit, tähed pea kohal erinevaid side liike: telefon, telegraaf, raadio, signaalvahendid, postituvid ja sidekoerad.



Lipp

Kilbist vasakul on Paide linna vapp ja paremal Järva maakonna vapp.
Staabi- ja Sidepataljon on ainuke väeosa, millel on säilinud originaallipp. See asub praegusel hetkel Viimsis, Laidoneri muuseumis.
21. novembril 1994. aastal - pataljoni aastapäeval - annetas tolleaegne vabariigi president Lennart Meri Staabi- ja Sidepataljonile taas lipu, mis on ligilähedane originaali koopia.


Eesti Kaitseväe Peastaap, Teavitusosakond, 717 1190, , Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti.  RSS