Kaitsevägi - Suurtükiväepataljon

Suurtükiväepataljon on pataljonisuurune väeosa, mis koosneb patareidest. Patareid koosnevad rühmadest.
Suurtükiväe ülesandeks on toetada lahingüksuste tegevust kaudtulega. Väeosa rahuaegne põhitegevus on suurtükiväe alane väljaõpe.

Suurtükk on mürskudega tulistav relv kaliibriga 20 mm ja enam. Suurtükid jagunevad vastavalt otstarbele kahuriteks ja haubitsateks.

Väljaõppetegevus väeosas

Mõõdistajad tegevuses

Baasväljaõpe

Ajateenija sõduri baasväljaõpe toimub Eesti Kaitseväes ühtsetel alustel.

Erialaväljaõpe

Erialaõppe käigus antakse ajateenijatele esmalt suurtükiväeline üldettevalmistus. Seejärel jagatakse ajateenijad erinevate ametikohtade vahel ja antakse spetsiifiline erialakoolitus. Kuni pooled ajateenijatest saavad väljaõppe tegutsemiseks suurtükimeeskonnas. Ülejäänud ajateenijatele antakse ettevalmistus peamiselt tagala-, meteoroloogia-, juhtimis- või luuresüsteemide alal. Andekamad sõdurid ja allohvitserid koolitatakse topogeodeetilise mõõdistuse ning laskeandmete arvutamise erialadele.

Nooremallohvitseride baas- ja erialakoolitus toimub Suurtükiväepataljoni koosseisus olevas suurtükiväekoolis. Samas antakse suurtükiväe alast koolitust ka kaadrikaitseväelastele.

Allüksuse väljaõpe

155mm välihaubitsa FH-70 meeskond rännakul

Peale esmaste erialaste ülesannete omandamist jätkatakse koostöö õppimise ja harjutamisega rühma ning seejärel patarei koosseisus. Ajateenistuse lõpuosa koosneb suures osas väliharjutustest, kus ajateenijad tegutsevad kaadrikaitseväelaste kontrollimisel või juhtimisel oma sõjaaja ülesannetes. Toimuvad ka lahinglaskmised suurtükkidest.

Ajalugu

Asutamine: 16.01.1918
Taasasutamine: 20.03.1998

Asutamine
1917. aasta detsembris koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast Soomes, et sõita kodumaale. 13 (26)*. detsembril 1917. ilmus käskkiri 1-le Eesti jalaväe polgule nr. 251, milles on kirjas: "Kõik suurtükiväelased kõikidest Eesti polkudest ja Eesti tagavara pataljonist eraldada ja üleviia 1-sse Eesti jalaväe polku. 1. Eesti jalaväe polgu ülemal moodustada suurtükiväelastest eriline komando. Komando eesmärk - olla kaadriks Eesti suurtükiväe formeerimisel."
03. (16)* jaanuaril 1918 sai alampolkovnik Andres Larka Ülemkomiteelt ettekirjutise nr. 62, sõita Haapsallu, asuda seal 1. Eesti suurtükiväe brigaadi ülema kohustesse ja alustada brigaadi formeerimist.
1-se Eesti suurtükiväe brigaadi tegevus jagunes kaheks perioodiks:
13.12.1917 - 22.02.1918 ja 24.02.1918 - 05.03.1918.
Esimesel perioodil lõpetas üksuse tegevuse Eesti tööliste ja sõjaväelaste täidesaatev komitee, teisel Saksa okupatsioonivõimud 05.03.1918.
*- sulgudes olev kuupäev tähistab ajaarvamist gregoriuse kalendri järgi. 1. veebruarist 1918. läks Eesti julianuse kalendrilt üle gregoriuse kalendrile.

Tegevus Vabadussõjas:
21. novembril 1918 nimetas sõjaminister ajutiseks 1. Suurtükiväegrupi ülemaks kapten Hugo Kauleri ja andis käsu formeerida Suurtükipataljon. 1. Suurtükiväegrupi väljapatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suundades. Osaleti ka Landeswehri sõjakäigul. Enamik tuleülesandeid täideti Vabadussõjas siiski veel avatud tulepositsioonilt otsesihtimisega.
Suurtükiväelaste tegevust Vabadussõjas iseloomustab Narva Linnavalitsuse poolt üle antud tänuaadress, milles öeldakse:
Vaprad Suurtükiväelased!
Narva linn tänab Teid südamlikult mõjuva kõuetuse eest, mida Teie Narva tagasivõitmisel oma suurtükkidega sünnitasite ja mis selle kordamineku tähtsamaks teguriks oli.
Võtke vastu linna tervitus vabastuse aastapäeval.
Narva, 19.01.1920. a.
Linnapea R. Astrem, Linnanõunimud J. Kokk, J. Udrich, Sekretär F. Verberg

1920 - 1940
Peale rahu sõlmimist Venemaaga jäid 1. Suurtükiväegrupi koosseisu väljapatareid 1, 2, 3 ja 17. Hiljem formeeriti väeosa 1. Suurtükiväepolguks ja 1920. a juunis väeosaga liidetud "Kindluse suurtükiväe 1. grupp" nimetati 2. suurtükiväegrupiks. 1920. a juunis nimetati 1. suurtükiväe polk ümber “1. Välja Suurtükiväe Divisjoniks“, kuid 1. jaanuaril 1921 nimetati taas 1. suurtükiväe polguks. 1922. a. novembris sai suurtükiväepolk nime "1. Välja Suurtükiväe Rügement."
1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement ”1. Diviisi Suurtükiväeks”, mis koosnes 1. Suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. Suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 28. oktoobril 1928. a. annetas Tallinna Naisühing 1. Diviisi Suurtükiväele lipu.
1940. a üksus senisel kujul likvideeriti. Suurem osa varast ja relvastusest arvati Punaarmee koosseisu, kus see Loode-Venemaal 1941. a. lahingutegevuses hävines.

Eesti suurtükiväelasi 1920 - 1930ndatel.

Taasasutamine
1998. aastal kinkis Soome Vabariik Eestile 105mm haubitsad H61-37. Eesti Vabariigi valitsuse korraldusega 13. märtsil 1998 tehti Kaitseministeeriumile ülesandeks formeerida Põhja Üksik-jalaväepataljon 20. märtsist 1998 ümber Suurtükiväegrupiks Lääne-Viru maakonnas Tapa sõjaväelinnakus.
Esimesed ajateenijad võeti Suurtükiväepataljoni teenima 1998. aasta aprillis. 20. märtsil 2001 annetasid Tapa ja Narva Linnavalitsused Suurtükiväegrupile väeosa lipu. Kuni 2002. aastani viidi seoses kodumaise laskepolügooni puudumisega suurtükiväe kaudtulelaskmisi läbi Soome Vabariigis.
Jaanuarist 2001 kuni jaanuarini 2004. kuulus Suurtükiväegrupi koosseisu Pioneerikool, millest Tapa Väljaõppekeskuse moodustamise järel formeeriti Pioneeripataljon.
2003 – 2004 võeti Suurtükiväegrupi relvastusse 155mm haubitsad FH-70, mis saabusid koos juurdekuuluva varustuse ja tehnikaga riigihankega Saksamaalt.
Alates 1. jaanuarist 2004 kuulub väeosa Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu.

Alates 2009.a. 1. jaanuarist muudeti Suurtükiväegrupi nimetus Suurtükiväepataljoniks

Sümboolika

Embleem
Suurtükiväepataljoni embleem on stiliseeritud vapi kujuga. Vapi põhi on musta värvi ning kujunditeks vapil on kaks pronksivärvi ristatud ajaloolist kahuritoru ning nende kohal pronksivärvi kahurikuul, millest lahvatab välja tulipunane kolmeharuline leek. Vapi ülaservas on kiri "Suurtüjiväegrupp" ning kahurikuulil araabia number üks. Embleem on ääristatud pronksivärvi kandiga.
Välivormi embleemil vastab
kuldsele värvile - roheline
punasele värvile - tumeroheline
Kahurikuulile kirjutatud number üks tähistab Esimest Suurtükiväegruppi, mis on praeguse Suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija.

Lipp
Kahurikuulile kirjutatud number üks tähistab Esimest Suurtükiväegruppi, mis on praeguse Suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija.
Suurtükiväepataljoni lipu väeosa külje põhivärv on must.
Lipuvälja keskel on väeosa embleem - kaks pronksivärvi ristatud kahuritoru ning nende kohal pronksivärvi kahurikuul, millest lahvatab välja tulipunane kolmeharuline leek. Kahurikuulile on kirjutatud araabia number 1. Väeosa embleemist kõrgemal asetub kaarena, kumerusega ülespoole suurte ladina tähtedega väeosa nimetus "Suurtüjiväegrupp". Tähtede kõrgus kaarel on 70 mm. Kõik tähed ja numbrid on kullakarva, välja õmmeldud siidiga ja asetatud radiaalselt kumaruse keskpunktist. Embleemist vasakul, kahurite ülaservaga ühel joonel väeosa asutamise kuupäev "16.01", selle all taasasutamise kuupäev "20.03". Embleemist paremal samal kõrgusel on asutamise aastad "1918", selle all "1998". Lipu äärte narmad on kuldsest siidinöörist, pikkus 60 mm. Lipu suurus on 1100 x 1400 mm.
Punane värv sümboliseerib tuld ja sõda, aga ka ohtu, punane on vere ja elu värv.
Must värv sümboliseerib hävingut, samuti ka kartmatust.
Pronksivärvi kahurid - esimesed kahurid valati pronksist.