Kaitseväe uudisedhttp://www.mil.ee/www.mil.ee viimased uudisedetSat, 21 Jan 2017 04:08:08 +0200Sat, 21 Jan 2017 04:08:08 +0200Mereväe tuukrid leidsid Triigi sadama veealalt mürsuhttp://www.mil.ee/et/arhiiv/9565/merev%C3%A4e-tuukrid-leidsid-triigi-sadama-veealalt-m%C3%BCrsu<p>Mereväe tuukrid leidsid Saaremaal asuva Triigi sadama veealal teostatud otsingute käigus Teise maailmasõja aegse lõhkekeha.</p><p>„Vaatamata ebasoodsatele ilmastikuoludele avastasime kontrollide käigus kuus erinevat objekti, mille tuvastamisel osutus üks lõhkekehaks,“ ütles mereväe tuukrigrupi ülem leitnant Priit Kaasikmäe. Leidude seas oli ka erinevas suuruses metalltalasid, liipreid, palgijuppe, aga ka vana kaatrimootor. „Veealuse pinnase liikumine toob aeg-ajalt maailmasõjaaegseid mattunud lõhkekehasid välja. Kontrollisime veepõhjas nähtaval olnud objekte, et sealsetel töötajatel oleks ohutum oma töödega jätkata,“ ütles leitnant Kaasikmäe.</p> <p>Lõhkekeha anti mereväe tuukrite poolt üle Päästeameti demineerijatele. Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnumi sõnul oli tegemist ligi 25 sentimeetrise kildmürsu lasukomplektiga O-240. „Lõhkekeha käivitusmehhanism oli eraldatud, mis võimaldas lõhkekeha transportimist ohutule lõhkamisalale,“ ütles Sõnum.</p> <p>Viimati avastati Triigist lõhkekeha möödunud aasta novembrikuul väldanud kaevetöödel. Kohale kutsutud mereväe tuukrite eksperthinnangul oli tegemist Nõukogude Liidu päritolu sõjaaegse kahemeetrise lennukipommiga FAB-250, mille massist ligi pool moodustas lõhkeaine trinitrotolueen (tuntud ka kui trotüül või TNT). Tegemist oli ühe üldlevinuma lõhkekehaga 20. sajandil, mida kasutati maismaasihtmärkide ning taristuelementide hävitamisel. Avastatud lõhkekeha õhiti kontrollitud tingimustes.</p> <p>Mereväe tuukrijaam asub Tallinnas Miinisadamas. Mereväe tuukrid kasutavad modernset varustust, mis võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Alates mereväe taasloomisest 1994. aastal on erinevate operatsioonide käigus Eesti vetes kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha.</p>news_9565Fri, 20 Jan 2017 18:41:00 +02001. jalaväebrigaadi luurekompanii sõdurid õppisid virtuaalkeskkonnas tuld tellimahttp://www.mil.ee/et/arhiiv/9564/1.-jalav%C3%A4ebrigaadi-luurekompanii-s%C3%B5durid-%C3%B5ppisid-virtuaalkeskkonnas-tuld-tellima<p>1. jalaväebrigaadi luurekompanii ajateenijad harjutasid koostöös kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskusega ülesannete täitmist virtuaalkeskkonnas VBS3, kus neil tuli avastada vastane, tellida suurtükiväelastelt kaudtuld ning hinnata tuletäpsust.</p><p>„Paari tunniga on iga meeskond hävitanud vähemalt kolm vastaste üksust,“ ütles nooremseersant Kaarel Viljaste ning lisas, et kuigi esmapilgul võib tunduda, et sõdurid mängivad, vajab ülesannete täitmine pingutust. „Me asume soojas toas, ei kuule mürskude plahvatusi ning vastane ei saa meile liiga teha, kuid ülesandeid täidame nii, nagu oleksime seda päriselt teinud. Visuaalne tagasiside, mida arvuti meile annab,  õpetab ka ehk rohkem kui verbaalsed kommentaarid,“  ütles nooremseersant Viljaste ja lisas, et harjutusel osalenud sõdurid tegutsevad ka reaalses olukorras sujuvamalt ning kindlamalt.</p> <p>Virtuaalsel maastikul kehastusid ajateenijad tulejuhtideks ning kasutades kaarti, GPSi, kompassi ja erinevaid vaatlusseadmeid ning järgides protseduurireegleid, pidid suurtükiväelastelt kaudtuld tellima, et vastasele võimalikult suurt mõju avaldada.</p> <p>Simulatsioonisüsteemide õpetaja kapten Meelis Sõukandi sõnul teevad nad aastas ligi 20 koolitust väljaspool Tartus asuvat matkekeskust. „Virtuaalsimulatsioonidel harjutamine aitab kindlustada ning drillida sõdurile vajalikke oskusi ja anda nende tegevusele tagasisidet ning seda üsna odavalt,“ ütles kapten Sõukand, kelle hinnangul said luurekompanii ajateenijad ülesannetega üsna hästi hakkama.</p>news_9564Fri, 20 Jan 2017 16:30:00 +0200Scoutspataljoni tähtsaimast lahingust möödus 98 aastathttp://www.mil.ee/et/arhiiv/9563/scoutspataljoni-t%C3%A4htsaimast-lahingust-m%C3%B6%C3%B6dus-98-aastat<p>Scoutspataljon tähistas eilse piduliku õhtusöögi ja tänase rivistusega 98 aasta möödumist Vabadussõja Pikksaare lahingust, kus Scoutspataljoni võitlejad lõid taganema ligi kümnekordses ülekaalus olnud vastase.</p><p>„Pikksaare lahing, Scoutspataljoni kuulsaim, toimus ainult üks kuu pärast väeosa asutamist. Ülekaaluka punaväe vastu saadud võidust sündis legend, mida on alal hoitud juba ligi sada aastat ning iseloomustab skautide vaimu ka tänapäeval,“ ütles Scoutspataljoni ülem major Tarmo Kundla.</p> <p>Rivistusel andis pataljoniülem väeosa teenetemärgid kolmeteistkümnele Scoutspataljoni teenistujale ja töötajale, kes on silma paistnud kohusetundlikkuse ning pikaajalise ja eeskujuliku teenistusega.</p> <p>Eilsel pidulikul õhtusöögil tähistati lisaks Pikksaare lahingu aastapäevale NATO kiirreageerimisjõu NRF-16 koosseisu 2016. aastal kuulunud Balti pataljoni seekordse koostööformaadi lõppemist. 2014. aastal koostööd alustanud kolme Balti riigi ühine pataljon lõpetas õppuste- ja valmidusperioodi kokkuvõtva seminariga. Pidulikul õhtusöögil tänati Balti pataljoni panustanud liitlasallüksusi ning tunnustati parimaid. Õhtusöögil osalesid lisaks Scoutspataljoni võitlejatele ja Balti pataljoni esindajatele ka relvavennad Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist.</p> <p>21. jaanuaril 1919 leidis aset Scoutspataljoni  tähtsaim lahing Pikksaare raudteejaama pärast, kui 47-meheline üksus vallutas jaama, mida kaitses 524 punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võitudest, pataljoni lipule. Praeguste skautide jaoks on suuresti tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga.</p> <p>Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.</p>news_9563Fri, 20 Jan 2017 14:53:00 +0200Kaitseväe juhataja: NATO idatiival tuleb tõhustada mere- ja õhukaitsethttp://www.mil.ee/et/arhiiv/9562/kaitsev%C3%A4e-juhataja:-nato-idatiival-tuleb-t%C3%B5hustada-mere-ja-%C3%B5hukaitset<p>Kaitsev&auml;e juhataja kindralleitnant Riho Terras osaleb sel n&auml;dalal Br&uuml;sselis NATO s&otilde;jalise komitee istungil, mis keskendub kevadel aset leidva NATO tippkohtumise ettevalmistamisele.</p><p>&bdquo;L&uuml;hikese aja jooksul on NATO suutnud plaanidest vormida reaalse s&otilde;jalise kohaloleku idatiiva riikides. T&auml;na on oluline j&auml;tkata t&ouml;&ouml;d selle nimel, et NATO oleks valmis meie piirkonnas tegutsema ka &otilde;hus ja merel,&ldquo; &uuml;tles kindralleitnant Terras, kes t&auml;nas oma s&otilde;nav&otilde;tus &Uuml;hendkuningriiki, Prantsusmaad ja Taanit panuse eest Eestisse paigutatavasse pataljoni lahingugruppi.</p> <p>S&otilde;jaline komitee esitab oma ettepanekud veebruaris toimuvaks NATO kaitseministrite kohtumiseks alliansi s&otilde;jalise juhtimisstruktuuri kaasajastamise ja heidutus- ning kaitsehoiaku tugevdamise k&uuml;simustes. Lisaks on j&auml;tkuvalt olulise teemana k&otilde;ne all ka k&uuml;berkaitse k&uuml;simused.</p> <p>&bdquo;K&uuml;berdomeenist on saanud kaasaegse lahinguruumi lahutamatu osa. Seet&otilde;ttu oleme Eestis otsustanud ka eraldi k&uuml;berv&auml;ejuhatuse loomise. On selge, et ka NATO struktuuri kaasajastamisel tuleb k&uuml;bervaldkonna p&auml;evakajalisust arvesse v&otilde;tta,&ldquo; lisas Terras.</p> <p>Kahep&auml;evasel kokkusaamisel arutavad kaitsev&auml;e juhatajad ka Afganistanis k&auml;imasoleva toetusmissiooni &bdquo;Resolute Support&ldquo; arenguid, koost&ouml;&ouml;d NATO globaalsete partnerite Jaapani ja L&otilde;una-Koreaga ning alliansi tegevusi Ukraina ja Georgia suunal.</p> <p>NATO s&otilde;jaline komitee on NATO k&otilde;rgeim s&otilde;jaline juhtorgan, kuhu kuuluvad k&otilde;ikide liikmesriikide kaitsev&auml;e juhatajad. Komitee &uuml;lesanne on NATO s&otilde;jalise poliitika ja strateegia v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele v&auml;ejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride n&otilde;ustamine s&otilde;jalistes k&uuml;simustes.</p>news_9562Tue, 17 Jan 2017 15:23:00 +0200Suurtükiväelased tähistasid pataljoni 99. aastapäeva rännakugahttp://www.mil.ee/et/arhiiv/9561/suurt%C3%BCkiv%C3%A4elased-t%C3%A4histasid-pataljoni-99.-aastap%C3%A4eva-r%C3%A4nnakuga<p>Ligi kolmsada 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni kaitseväelast tähistasid täna üksuse 99. aastapäeva rännakuga Rakverest Rägavere lahingu mälestusmärgini.</p><p>Aastapäevale pühendatud ja pataljoni ajaloolist lahinguteed järgiv rännak algas Rakvere raudteejaamast, kus sõjaajaloolane Igor Kopõtin rääkis Vabadussõjast ning suurtükiväepataljoni eelkäija 1. suurtükiväebrigaadi formeerimisest.</p> <p>„Olge sama visad, kartmatud ning võidukad nagu need mehed, kes üheksakümmend üheksa aastat tagasi astusid siinsamas rongilt maha, vedasid haubitsad positsioonidele ning asusid lahingusse isamaa iseseisvuse nimel,“ ütles oma alluvatele suurtükiväepataljoni ülem major Arbo Probal.</p> <p>Ligi 15-kilomeetrilisel rännakul mälestati Vabadussõjas langenuid pärja panekuga Rakvere Vabadussõja võidusamba jalamile, samuti külastasid suurtükiväelaed Vabadussõja-aegse suurtükipatarei ülema kapten Jaan Tõnissoni hauda Rakvere Linnakalmistul.</p> <p>Suurtükiväepataljoni asutamiskuupäevaks loetakse 16. jaanuari 1918, mil Eesti sõjaväelaste ülemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurtükiväebrigaadi formeerimist.</p> <p> </p>news_9561Mon, 16 Jan 2017 16:38:00 +0200