Kaitseväe uudisedhttp://www.mil.ee/www.mil.ee viimased uudisedetTue, 18 Jun 2019 04:30:50 +0300Tue, 18 Jun 2019 04:30:50 +0300Värskas mälestati küüditatud ja hukatud Eesti ohvitserehttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10754/v%C3%A4rskas-m%C3%A4lestati-k%C3%BC%C3%BCditatud-ja-hukatud-eesti-ohvitsere<p>Värskas avaldati täna peetud mälestustseremoonial austust 1941. aastal nõukogude võimude poolt küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseridele, kes langesid vaba Eesti eest.</p><p>„Täna toimusid Kaitseväe Akadeemias lõpuaktused. Eesti riik sai juurde uue põlvkonna noori ohvitsere. Kaks vastandlikku sündmust, lein ja pidu käsikäes, on sümboolseks aktiks elu jätkumisest, meie tugevusest,“ ütles oma kõnes Kaitseväe Akadeemia ülem kolonel Enno Mõts.</p> <p>„Me mõistame hukka terrori ja vallutusagressiooni ja anname endast kõik Eesti maa ja rahva kaitseks,“ lisas kolonel Mõts ning tänas kõiki mälestustseremoonial osalejaid.</p> <p>Lisaks Kaitseväe Akadeemia ülemale võttis sõna ka Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esindaja, mälestusmõtte lausus Kaitseliidu Võru maleva kaplan Mait Mölder.</p> <p>Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemiakadetid ning peale tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.</p> <p>Nõukogude võim küüditas ja hukkas reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu majja kutsutud 646 Eesti ohvitseri. Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremooniat on alates 2011. aastast korraldanud Eesti Vabadusvõitlejate Liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist pea 10 000 inimest</p> <p>Fotod: <a href="https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59465" title="https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59465" target="_blank">https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59465</a></p>news_10754Fri, 14 Jun 2019 18:39:00 +0300President Kersti Kaljulaid andis Kaitseväe Akadeemia lõpetajaile üle auastmedhttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10753/president-kersti-kaljulaid-andis-kaitsev%C3%A4e-akadeemia-l%C3%B5petajaile-%C3%BCle-auastmed<p>Täna toimusid Tartus Kaitseväe Akadeemia põhi- ja keskastmekursuse lõpuaktused, mille lõpetanud noorem- ja vanemohvitseridele andis auastmed üle Vabariigi president Kersti Kaljulaid.</p><p>„Eestikeelne ohvitseriharidus tähistab tänavu oma 100. aastapäeva. Õigus on neil, kes ütlevad, et ilma emakeelse sõjalise hariduseta ei ole Eesti riiki. Selles mõttes on väga tähendusrikas, et Vabariigi Sõjakool alustas 100 aastat tagasi tegevust praktiliselt samal päeval, mil esmakordselt tuli kokku Eesti Asutav Kogu," ütles president Kersti Kaljulaid lõpetajatele peetud kõnes. </p> <p>„On muutunud Eesti kaitsevägi ning ka kaitseväe roll ühiskonnas. Kuid grammi võrragi pole muutunud ohvitseri peamine, või tegelikult ainus ülesanne – selleks on inimeste juhtimine lahingus," lisas president Kaljulaid.</p> <p>Kolmeaastase õppe lõpetasid 31 maaväe, üheksa õhuväe ja kaks mereväe põhikursuse lõpetajat ning magistrikraadi sõjateaduses ja -tehnoloogias said pärast kaheaastast õpet 11 vanemohvitseri. Vanemallohvitseride põhikursuse lõpetasid 41 õppurit. </p> <p>Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Tõnis Kask, kellele kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem andis üle ohvitseri mõõga.</p> <p>Magistrantuuris tunnistati parimaks õppuriks major Lauri Teppo, kes lõpetas kursuse <em>cum laude</em> ning keda tänati hinnalise kingitusega.</p> <p>Sel aastal andis Kaitseväe Akadeemia teist korda välja ka erukolonelleitnant Ülo Tamre ja proua Tamara Tamre loodud sihtfondi rahalise preemia põhikursuste parimate juhiomadustega lõpetajatele. Kaitseväe Akadeemia kõrgharidusastme põhikursuste õppuritest sai preemia nooremleitnant Robin Kinnunen ning kutseõppe tasemel tunnistati parimate juhiomadustega lõpetajaks nooremveebel Jens Johanson, kes tunnistati ka vanemallohvitseride põhikursuse parimaks lõpetajaks.</p> <p>Aktusel tunnustati ka 2019. aasta parima lõputöö autorit, kelleks osutus nooremleitnant Merili Varter. Tema kirjutatud lõpuöö teemal „Suurtükiväepataljoni ajateenijate ettekujutuse võrdlus tegeliku eestvedamisstiiliga ja nende seos motivatsiooniga"" pälvis ka rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu stipendiumi „Parim rakenduskõrgkooli lõputöö 2019". Lõputöö juhendaja oli kolonelleitnant Antek Kasemaa.</p> <p>Kaitseväe Akadeemia on ainuke riigikaitseline kõrgkool Eestis. Tänavu on huvilistel akadeemia maa-, mere- ja õhuväe põhikursustele võimalik sisseastumisdokumente esitada kuni 4. juulini.</p> <p>Video: <a href="https://www.youtube.com/watch?v=4ZY91Qqeles" title="https://www.youtube.com/watch?v=4ZY91Qqeles">https://www.youtube.com/watch?v=4ZY91Qqeles</a><br /> Fotod: <a href="https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59462" title="https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59462" target="_blank">https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59462</a></p>news_10753Fri, 14 Jun 2019 15:48:00 +0300Soome sõjaväelogistika kadetid tutvusid kaitseväe logistikakooli tegevusegahttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10752/soome-s%C3%B5jav%C3%A4elogistika-kadetid-tutvusid-kaitsev%C3%A4e-logistikakooli-tegevusega<p>T&auml;na l&otilde;ppes kolm p&auml;eva kestnud Soome kaitsev&auml;e s&otilde;jav&auml;elogistika kursuslaste &otilde;ppevisiit toetuse v&auml;ejuhatuse logistikakooli, kus tutvuti Eestis s&otilde;jav&auml;elogistika korralduse ja v&auml;lja&otilde;ppega.</p><p>Soome kaitsev&auml;e S&otilde;jakooli logistikaeriala kursuse k&uuml;mme kadetti k&uuml;lastasid visiidi k&auml;igus veel toetuse v&auml;ejuhatuse materjaliteenistust, merev&auml;ebaasi, Kaitsev&auml;e Akadeemiat ning 1. jalav&auml;ebrigaadi. Kaitsev&auml;gede vahelist koost&ouml;&ouml;d arendavad &otilde;ppe- ja tutvumisreise on korraldatud juba &uuml;le k&uuml;mne aasta.</p> <p>&bdquo;Koost&ouml;&ouml; Soome kaitsev&auml;e logistikakooliga v&otilde;imaldab meil vahetada omavahel erialaseid teadmisi ning seel&auml;bi loomulikult panustada m&otilde;lema riigi kaitsev&auml;gede logistikaeriala arengusse,&ldquo; &uuml;tles kaitsev&auml;e logistikakooli &uuml;lem major Riho Juurik. Ta lisas, et v&auml;het&auml;htis pole ka vennasrahvaga kogemuste vahetamisel saavutatud kokkut&ouml;&ouml;tamise efekt ning &uuml;hise keele leidmine, t&auml;nu millele on kahe riigi s&otilde;jav&auml;elogistikute omavaheline side ja vastastikune toetus m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt tugev.</p> <p>Kaitsev&auml;e toetuse v&auml;ejuhatuse logistikakooli p&otilde;hi&uuml;lesanne on logistika taseme-, funktsiooni-&nbsp; ja t&auml;iendus&otilde;ppe korraldamine ning kaitsev&auml;e logistikavaldkonna arendamine. Logistikakool loodi 2003. aastal tagalapataljoni koosseisu (praegune toetuse v&auml;ejuhatuse logistikapataljon), eesm&auml;rgiga arendada Eestis s&otilde;jav&auml;elogistikute koolitust. Logistikakool asub &Auml;mari lennubaasi territooriumil.</p>news_10752Fri, 14 Jun 2019 11:19:00 +0300Eesti kaitseväelased harjutavad NATO Põhjadiviisi õppusel Balti riikide kaitsmisthttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10751/eesti-kaitsev%C3%A4elased-harjutavad-nato-p%C3%B5hjadiviisi-%C3%B5ppusel-balti-riikide-kaitsmist<p>Eesti kaitsev&auml;e 1. ja 2. jalav&auml;ebrigaadi staabid ning all&uuml;ksuste esindajad osalevad sel ja j&auml;rgmisel n&auml;dalal Leedus toimuval ja NATO P&otilde;hjadiviisi poolt l&auml;biviidaval juhtimispunkti &otilde;ppusel Saber Knight 2019.&nbsp;</p><p>&bdquo;See &otilde;ppus n&auml;itab veenvalt NATO ja selle liikmesriikide p&uuml;hendumust toetada ja edendada stabiilsust ja rahu Balti regioonis omavahelise kaitsekoost&ouml;&ouml; kaudu,&ldquo; &uuml;tles NATO P&otilde;hjadiviisi &uuml;lem kindralmajor Flemming Mathiesen &otilde;ppuse avarivistusel. <br /><br />Juhtimispunkti &otilde;ppuse Saber Knight eesm&auml;rgiks on arendada osalevate &uuml;ksuste operatsioonilist v&otilde;imekust ning koost&ouml;&ouml;d, treenida ning integreerida NATO liitlas&uuml;ksused Balti riikide kaitsesse.<br /><br />&bdquo;Eile alanud &otilde;ppuse aktiivne faas testib meie s&otilde;jalist tarkust, vastupidavust ja oskust ette n&auml;ha ning reageerida vastase k&auml;ikudele. Samuti ka v&otilde;imekust teha koost&ouml;&ouml;d rahvusvahelise diviisi lipu all Balti riikide kaitseks v&auml;lja astunud &uuml;ksustega ning kohaliku elanikkonnaga,&ldquo; &uuml;tles 1. jalav&auml;ebrigaadi &uuml;lem kolonel Vahur Karus. <br /><br />Ta lisas, et &otilde;ppused annavad Balti riikide staapidele ainulaadse v&otilde;imaluse harjutada ning testida oma v&otilde;imekust suure diviisi koosseisus. &bdquo;Ole sa kui tahes tark ja tugev, s&otilde;jalises olukorras on eduv&otilde;tmeks koost&ouml;&ouml;, kogemus ning &otilde;lg-&otilde;la tunne,&ldquo; &uuml;tles kolonel Karus. <br /><br />&Otilde;ppus Saber Knight 2019 on osa NATO P&otilde;hjadiviisi v&auml;lja&otilde;ppets&uuml;klist, kus vastavalt &otilde;ppuse stsenaariumile harjutatakse s&otilde;jaliste operatsioonide planeerimist ja l&auml;biviimist Balti riikide kaitseks. &Otilde;ppusel osaleb pea 1000 kaitsev&auml;elast Eestist, L&auml;tist, Leedust, Taanist, Suurbritanniast, Kanadast ning Slovakkiast.</p>news_10751Fri, 14 Jun 2019 10:15:00 +0300Õppus Baltops tõi liitlased merelt Saaremaa randahttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10750/%C3%B5ppus-baltops-t%C3%B5i-liitlased-merelt-saaremaa-randa<p>T&auml;na toimus Saaremaal rahvusvahelise &otilde;ppuse Baltops maabumisharjutus, mille k&auml;igus maabusid Tagalahel Kallaste randa &otilde;ppusel osalevad Ameerika &Uuml;hendriikide, Poola, Rumeenia ja Hispaania kaitsev&auml;elased.</p><p>&bdquo;Maabumisharjutus Saaremaal andis osalenud riikidele hea v&otilde;imaluse koordineerida ja ka l&auml;bi viia &uuml;hist taktikalist harjutust, mis oli v&otilde;imalik l&auml;bi organiseerimise ja p&uuml;&uuml;dluse Eesti kaitsev&auml;elastelt ja kaitseliitlastelt, kes n&auml;itasid &uuml;les professionaalsust. Ka osalenud poolakad, rumeenlased ja hispaanlased ilmestavad meie &uuml;htsuse tugevust &ndash; &uuml;heskoos oleme tugevamad,&ldquo; &uuml;tles leitnant Cate Sheerin Ameerika &Uuml;hendriikide merev&auml;est.</p> <p>Tagalahe piirkonnas toimunud harjutusel oli t&auml;htis roll kanda Ameerika &Uuml;hendriikide maabumislaeval USS Fort McHenry ning Poola merev&auml;e miiniveeskaja-maabumislaeval ORP Gniezno, millelt maabusid koos tehnikaga USA, Poola, Rumeenia ja Hispaania kaitsev&auml;elased. Maabumisharjutuse &otilde;nnestumisse andsid panuse ka Kaitseliidu Saaremaa malev, Eesti kaitsev&auml;e staabi- ja toetuslaev Wambola ning politsei- ja piirivalveameti patrull-laev Valve.</p> <p>&bdquo;T&auml;na harjutati maabumist, kus viie riigi koost&ouml;&ouml;na Tagalahe juures &uuml;ksused randa j&otilde;udsid. Saaremaal toimuv on tegelikult v&auml;ike osa L&auml;&auml;nemerel aset leidvast Baltops &otilde;ppusest. Kuna tegemist on merelise keskkonnaga, siis saab nii potentsiaalne oht kui ka abi siia merelt tulla,&ldquo; &uuml;tles merev&auml;e &uuml;lem merev&auml;ekapten J&uuml;ri Saska.</p> <p>&Otilde;ppusel Baltops osaleb 2019. aastal ligi 8600 kaitsev&auml;elast 18-st riigist. L&auml;&auml;nemerel toimuvatest harjutustest v&otilde;tavad osa liitlas- ja partnerriikide allveelaevad, ligi 50 pealveelaeva ning 30 s&otilde;jalennukit.</p> <p>L&auml;&auml;nemerel 47. korda peetav Baltops ehk Baltic Operations on kaitsev&auml;gede koost&ouml;&ouml;&otilde;ppus, mis toimus esimest korda 1971. aastal. &Otilde;ppuse eesm&auml;rk on edendada riikidevahelist &uuml;ksteisem&otilde;istmist, usaldust ja kaitsev&auml;gede koost&ouml;&ouml;v&otilde;imet. L&auml;&auml;nemere piirkonnas harjutatakse &uuml;hiselt opereerimist nii merel, maal kui &otilde;hus.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Video: <a href=\"https://www.youtube.com/watch?v=-Fe3TXRvtmU\">https://www.youtube.com/watch?v=-Fe3TXRvtmU</a></p> <p>Fotod: <a href=\"https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59458\">https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59458</a></p>news_10750Wed, 12 Jun 2019 17:15:00 +0300