Kaitseväe uudisedhttp://www.mil.ee/www.mil.ee viimased uudisedetSun, 24 Jun 2018 07:52:41 +0300Sun, 24 Jun 2018 07:52:41 +0300Võidupühal peeti Tallinna lahel mereparaadhttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10306/v%C3%B5idup%C3%BChal-peeti-tallinna-lahel-mereparaad<p>Täna peeti Võidupüha puhul Pirita lähistel mereparaad, millel osalenud merealused võeti tseremooniaga vastu mereväe ülema poolt ning üritust külastas ka Kaitseliidu ülem.</p><p>„Mereväe juhtimisel peetav mereparaad sümboliseerib sajandi pikkust mereväe ja Kaitseliidu sidusust. Pikaaegse koostöö rajajaks on kontradmiral Johan Pitka kui mereväe esimene ülem ja Kaitseliidu asutaja,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska. „Mitmete riigiametite esindatus ilmestab, et oleme riigikaitses koos ja ühiskonna toetuses, mis on Eesti jaoks väga oluline.“</p> <p>Mereparaad algas täna hommikul kell 9, mil mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska alustas miinijahtijal Sakala olles laevade pidulikku vastuvõttu merel. Üritust külastas Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. Paraadi käigus möödusid signaalide saatel ning pidulikes vormides poordi rivistatuna laevade meeskonnad oma vastuvõtjast, suundudes seejärel määratud ankrualadele.</p> <p>Mereparaadil osalesid mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola (pardatähis A433) ja miinijahtijad Sakala (M314) ning Ugandi (M315). Politsei- ja piirivalveametist võtsid üritusest osa piirivalvelaev Pikker (PVL-103) ning kaater Pikne (K-027). Veeteede ametist oli kohal mitmeotstarbeline laev Eva (316) ja Kaitseliitu esindasid tuukrikaatril olnud noorkotkad.</p> <p>„Kaitseliidu ülema ja noorkotkaste osalus tänasel paraadil on kinnituseks sellele, et kaitseliitlased on samuti mere poole vaatamas ning et meil on ka järelkasvu,“ ütles mereväekapten Jüri Saska.</p> <p>Vanasadama ning Pirita tee alguse vahelisel merealal peetud tseremoonia leidis aset ligi 500 meetri kaugusel kaldast. Mereparaadil osalenud alused on toimumispaigas kella 15-ni ankrus, olles maismaalt elanikkonnale nägemisulatuses.</p> <p>Võidupühale pühendatud mereparaade on Eestis korraldatud alates 2006. aastast.</p>news_10306Sat, 23 Jun 2018 12:38:00 +0300Pea 100 Eestimaa küla sai kaitseväelt kingitusehttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10305/pea-100-eestimaa-k%C3%BCla-sai-kaitsev%C3%A4elt-kingituse<p>Eesti vabariigi 100. aastapäeva puhul tegi kaitsevägi kingituse Eestimaa küladele ja kogukondadele panustades lõkkematerjaliga pea sajasse jaanilõkkesse üle riigi. </p><p>Idee panustada kogukondlikesse jaanituledesse sündis 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus, sest lähiharjutusala korrastamise ja väljaehitamise käigus oli tekkinud suur kogus puitmaterjali, mida oli vaja kasutada. Lõuna-Eestis toetas algatust 2. jalaväebrigaad.</p> <p>„Meil olid arutlusel erinevad variandid, kuid suure ülekaaluga võitis idee kinkida jaanipäeva lõkkeid meie kogukondadele. Numbriks sai valitud tänavusele aastale kohaselt „sada“ ning algas logistiliselt üpris keeruline töö,“ ütles projekti „Sajale külale jaanituli“ eestvedaja 1. jalaväebrigaadi tsiviil-militaarkoostöö ohvitser nooremleitnant Marrieliisa Rullinkoff. Ta lisas, et lõkete geograafiline valik tehti koos „EV100 igas külas“ koordinaatoritega. Nii viidi Tapalt ning Valgast lõkkematerjali pea igasse Eesti maakonda. Pea pooled jaanituled said püstitatud liitlaste lahingugrupis teenivate Ühendkuningriigi ning Taani kaitseväelaste abiga.   </p> <p>„Kaitseväe algatus oli väga ilus ning sama ilus on ka lõpptulemus: osad külad on juba saanud ümber kaitseväe kingitud lõkkeid jaanipäeva pidada, teised teevad seda täna-homme,“ ütles ühiskingituse „EV100 igas külas“ üldkoordinaator Merle Jantson.</p> <p>Tsiviil-militaarkoostöö projekti „Sajale külale jaanituli“ viisid ellu riigi kaitseinvesteeringute keskus, 1. jalaväebrigaadi staap, pioneeripataljon, tagalapataljon, liitlaste lahingugrupp ning 2. jalaväebrigaad. </p>news_10305Fri, 22 Jun 2018 13:56:00 +0300Täna toimus Balti Kaitsekolledži lõpuaktushttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10304/t%C3%A4na-toimus-balti-kaitsekolled%C5%BEi-l%C3%B5puaktus<p><span>T&auml;na toimus Eesti Rahva Muuseumis Balti Kaitsekolledži l&otilde;puaktus, mille k&auml;igus said l&otilde;pudiplomi 74 ohvitseri 17 riigist.</span></p><p>Balti Kaitsekolledži &uuml;lem kindralmajor Andis Dilāns t&otilde;stis oma k&otilde;nes esile juhtimisoskust kui ohvitseride ja tsiviilteenistujate k&otilde;ige olulisemat omadust. Samuti r&otilde;hutas kindralmajor Dilāns kontaktv&otilde;rgustiku osat&auml;htsust:&nbsp;\"&Otilde;pingute k&auml;igus loodud s&otilde;prussuhted ja sidemed on teie tulevases karj&auml;&auml;ris hindamatu v&auml;&auml;rtusega. Pidage seda alati meeles ning hinnake kui k&otilde;ige kallimat aaret, \" &uuml;tles Dilāns.</p> <p>L&otilde;petajaid oli tervitama tulnud Leedu kaitseminister Mr Raimundas Karoblis, Eesti kaitsev&auml;e juhataja kindral Riho Terras ja L&auml;ti kaitseministeeriumi riigisekret&auml;r Mr Jānis Garisons, lisaks mitmed suursaadikud, kaitseata&scaron;eed ning k&otilde;rged riigiametnikud.</p> <p>K&otilde;rgema juhtimiskursuse (Higher Command Studies Course) l&otilde;petas t&auml;navu 21 &otilde;ppurit, vanemstaabiohvitseride kursuse kursuse (Joint Command and General Staff Course) 53 &otilde;ppurit, kokku 74 ohvitseri Balti-, NATO ja partnerriikidest.</p> <p>Balti Kaitsekolledži on alates selle asutamisaastast 1999 l&otilde;petanud 1364 ohvitseri 39 riigist.</p> <p>Pilte l&otilde;puaktusest saab n&auml;ha kolledži kodulehel&nbsp;<a href=\"http://www.baltdefcol.org/?id=1229\" target=\"_blank\">http://www.baltdefcol.org/?id=1229</a>.</p> <p>Balti Kaitsekolledž on Tartus paiknev Balti riikide poolt asutatud k&otilde;rgem s&otilde;jaline &otilde;ppeasutus, mille eesm&auml;rgiks on professionaalse s&otilde;jalise hariduse pakkumine operatiivsel ja strateegilisel tasemel. Kolledži haridusprogrammi kuuluvad neli kursust (strateegiliste juhtide kursus (Senior Leaders\' Course), k&otilde;rgem juhtimiskursus (Higher Command Studies Course), vanemstaabiohvitseride kursus (Joint Command and General Staff Course) ning tsiviilteenistujate kursus (Civil Servants\' Course)). Lisaks korraldab Balti Kaitsekolledž ka iga-aastaseid Venemaa ja Balti S&otilde;jaajaloo teemalisi konverentse. Kolledž keskendub &otilde;ppet&ouml;&ouml;s n&uuml;&uuml;disaegsete s&otilde;jaliste konfliktide anal&uuml;&uuml;sile, &uuml;hisoperatsioonide planeerimisele ning tulevikutrendide prognoosimisele olles seejuures orienteeritud v&auml;ikeriikide kaitse ja julgeoleku spetsiifikale</p>news_10304Thu, 21 Jun 2018 16:06:00 +0300Kaitseväge abistanud endised Soome kaitseväelased külastasid peastaapi ja Tapa linnakuthttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10303/kaitsev%C3%A4ge-abistanud-endised-soome-kaitsev%C3%A4elased-k%C3%BClastasid-peastaapi-ja-tapa-linnakut<p>Eile külastasid kaitseväe peastaapi ning 1. jalaväebrigaadi ligi 20 Soome eruohvitseri ja -allohvitseri, kes 1990. aastatel aitasid kaasa Eesti kaitseväelaste väljaõppele. </p><p>Viro-projektis osalenud Soome eruohvitseride ja -allohvitseride tänuüritusel tutvustati külalistele 1. jalaväebrigaadi tegevust ja Tapa linnakut ning tunnustati soomlasi Eesti kaitseväele avaldatud toetuse eest. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras tänas kõiki tehtud töö eest ning kinkis neile raamatud „Kaitsevägi 100“. <br /><br />„Nad olid väga liigutatud, et neid meeles peeti ja selline üritus korraldati. Tapa linnakus nähtu ja kaitseväe senine areng avaldas neile muljet,“ ütles ürituse korraldaja kolonel Vitali Lokk. <br /><br />Esimene lend Eesti ohvitsere lõpetas Soome Santahaminas asuva Kadetikooli 1994. aasta suvel. Mitmed Soome kaitseväe instruktorid külastasid Eesti väeosasid ning tegutsesid siin instruktorite ja nõustajatena. Tihe koostöö Eesti ja Soome kaitsevägede vahel jätkub erinevates valdkondades tänaseni. <br /><br />Fotod: <br />http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58826 <br />http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58825</p>news_10303Thu, 21 Jun 2018 11:09:00 +0300Venemaa Föderatsiooni lennuk rikkus Eesti õhupiirihttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10302/venemaa-f%C3%B6deratsiooni-lennuk-rikkus-eesti-%C3%B5hupiiri<p>Täna lõunal sisenes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumile kuuluv lennuk TU154M.</p><p>Lennuk viibis Eesti õhuruumis ligi minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud, kuid lennuplaani ei olnud esitatud. Lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.</p> <p>Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu teine Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt.</p>news_10302Wed, 20 Jun 2018 18:03:00 +03001. jalaväebrigaad sõelus vanemallohvitseride põhikursuse kandidaatehttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10301/1.-jalav%C3%A4ebrigaad-s%C3%B5elus-vanemallohvitseride-p%C3%B5hikursuse-kandidaate<p>Sel nädalal teeb 1. jalaväebrigaad valiku, kes praegustest nooremallohvitseridest on sobiv jätkamaks teenistust kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli vanemallohvitseri põhikursusel.</p><p>„Valikute kehtestamise eesmärgiks 1. jalaväebrigaadis oli luua ja rakendada süsteem, mille alusel toimub allohvitseride eesmärgistatud, korrapärane ja pidev ning kindlaid põhimõtteid järgiv teenistusalane ettevalmistamine sõja- ja rahuaja ülesannete täitmiseks,“ ütles 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane lisades, et valikute kehtestamine on hea tööriist, mis aitab valida välja parimad kandidaadid Lahingukooli kursustele, kuid läbi nende ka arendada ja hinnata allohvitseride vajalikke isikuomadusi, kontrollida allohvitseride sõjaväelise väljaõppe tasemeid, võtmepädevusi ja nõudeid, tagada allohvitseridele selge ülevaade tema arengu- ja karjäärivõimalustest ning suurendada allohvitseriide isiklikku vastutust oma karjääri kujundamisel</p> <p>1. jalaväebrigaadi allohvitseride hariduse ning sõjaväelise väljaõppe planeerimise ja läbiviimise puhul on oluline keskenduda esmase kaitsevõime säilitamisele ja suurendamisele ning koostöövõime arendamisele, seda nii oma kui liitlasüksustega. Selle tagamiseks on vajalik pidevalt kontrollida ja arendada  allohvitseride kvalifikatsioonile ja pädevusele esitatavaid nõudeid, mis loovad eelduse läbipaistvaks karjääriplaneerimiseks ning toetavad organisatsiooni kui terviku arengut.</p> <p>Komisjoni ette astuvad kõik 1. jalaväebrigaadi allohvitserid, kes soovivad alustada õpinguid  KVÜÕA poolt korraldavatel kursustel. Sellel aastal korraldatakse valikkatsed esmakordselt vanemallohvitseride põhikursusele, kuhu kandideerib 1. jalaväebrigaadist 43 nooremallohvitseri.</p> <p>Komisjon hindab valikute tegemisel kandidaadi juures eneseväljendusoskust, isikuomadusi, suhtumist, kandideerimisnõuetele vastavust, sõjaväelise väljaõppe nõudeid, teenistuskäiku, allohvitseride profiili, ülemate soovituskirju ja hindamisvestluste otsuseid.</p> <p>Valikute komisjoni kuuluvad 1. jalaväebrigaadi väeüksuste veeblid ja seda juhib brigaadi veebel.</p>news_10301Wed, 20 Jun 2018 14:51:00 +0300