Kaitseväe uudisedhttp://www.mil.ee/www.mil.ee viimased uudisedetThu, 30 Mar 2017 03:39:22 +0300Thu, 30 Mar 2017 03:39:22 +0300Prantsuse tankid jõudsid Tapalehttp://www.mil.ee/et/arhiiv/9669/prantsuse-tankid-j%C3%B5udsid-tapale<p>Täna jõudis kaitseväe Tapa linnakusse NATO lahingugruppi panustava Prantsuse kaitseväe tehnikapargi viimane osa, ligi kolmekümne militaarsõiduki hulgas olid ka tankid Leclerc.</p><p>Prantsusmaa panustab Eestisse paigutatavasse NATO lahingugruppi 300 kaitseväelase ja erineva lahingutehnikaga. Lisaks tankidele on Prantsuse kaitseväelased varustatud jalaväelahingumasinatega VBCI ja soomukitega VAB. Hetkel viibib Eestis 50 Prantsuse kaitseväelast, ülejäänud isikkooseis saabub aprilli esimeses pooles. Prantslased teenivad Tapal järgnevad kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele.</p> <p>Eesti kaitseväelastel on prantslastega varasem koostöökogemus nii operatsioonilt Kesk-Aafrika Vabariigis kui ka piraatlusvastaselt operatsioonilt Atalanta. </p> <p>Lahingugruppi kuulub kokku ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega ja tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior, liikursuurtükkidega AS90 ja soomukitega.</p> <p>NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.</p> <p>Pildigalerii: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58022</p>news_9669Wed, 29 Mar 2017 13:39:00 +0300Kindral Einseln saadetakse viimsele teekonnale sel reedelhttp://www.mil.ee/et/arhiiv/9668/kindral-einseln-saadetakse-viimsele-teekonnale-sel-reedel<p>Taastatud kaitsev&auml;e esimene juhataja kindral Aleksander Einseln saadetakse kaitsev&auml;eliste austusavaldustega viimsele teekonnale 31. m&auml;rtsil Tallinnas Jaani kirikus.</p><p>Kindral Einselni saadavad koos l&auml;hedastega &auml;ra Vabariigi President, kaitseminister ja kaitsev&auml;e juhataja. Jaani kiriku ette rivistub Vahipataljon t&auml;ies koosseisus. Matusetseremoonia algab kell 13.00 ja kiriku uksed avatakse pool tundi varem.</p> <p>P&auml;rast tseremooniat Jaani kirikus asetatakse kindral Einselni sark suurt&uuml;kilafetile ja viiakse kaitsev&auml;e kalmistule, kuhu on &uuml;les rivistatud kaitsev&auml;e ja selle all&uuml;ksuste ning Kaitseliidu liputoimkonnad.</p> <p>Matusekolonn hakkab Vabaduse v&auml;ljakult liikuma kell 13.55 ja liigub marsruudil Kaarli puiestee &ndash; T&otilde;nism&auml;gi &ndash; Liivalaia t&auml;nav &ndash; Juhkentali t&auml;nav &ndash; Filtri tee &ndash; kaitsev&auml;e kalmistu. Kindral Einselni sark asetatakse kalmistul Vabaduss&otilde;jas langenute m&auml;lestusehisele. Kaitsev&auml;e kalmistul algab tseremoonia kell 14.30.</p> <p>Kindral Einselni &auml;rasaatmisel lastakse aupauke haubitsatest ja vintp&uuml;ssidest kella 14.37 paiku. Haubitsad paiknevad kaitsev&auml;e peastaabi territooriumil ja k&auml;sirelvadest lastakse aupauke kaitsev&auml;e kalmistul.</p> <p>Kaastundeavalduste raamat on Okupatsioonide muuseumis avatud neljap&auml;evani. Muuseum asub Tallinnas aadressil Toompea 8 ja on avatud teisip&auml;evast p&uuml;hap&auml;evani kell 11.00-18.00. Reedel, 31. m&auml;rtsil kell 12.30-14.00 on kaastundeavalduste raamat avatud Tallinna Jaani kirikus.</p> <p>Kindral Aleksander Einseln s&uuml;ndis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika &Uuml;hendriikides. Aastatel 1951-1985 teenis ta &Uuml;hendriikide relvaj&otilde;ududes ning osales Korea ja Vietnami s&otilde;jas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitsev&auml;e juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini. Kindral Aleksander Einseln suri 16. m&auml;rtsil 2017.</p>news_9668Tue, 28 Mar 2017 11:47:00 +0300Jätkub liitlaste lahingugrupi siirmine Eestissehttp://www.mil.ee/et/arhiiv/9667/j%C3%A4tkub-liitlaste-lahingugrupi-siirmine-eestisse<p>Täna jõudis kaitseväe Tapa linnakusse teine osa liitlaste lahingugruppi panustava Prantsuse kaitseväe tehnikast, sealhulgas jalaväelahingumasinad.</p><p>Prantsusmaa panustab Eestisse paigutatavasse NATO lahingugruppi 300 kaitseväelasega ja erineva lahingutehnikaga, sealhulgas tankidega Leclerc, mis saabuvad Eestisse ülehomme. Lisaks tankidele on Prantsuse kaitseväelased varustatud jalaväelahingumasinatega VBCI ja soomukitega VAB. Prantslased teenivad Tapal järgnevad kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele.</p> <p>Eesti kaitseväelastel on prantslastega varasem koostöökogemus nii operatsioonilt Kesk-Aafrika Vabariigis kui ka piraatlusvastaselt operatsioonilt Atalanta.  </p> <p>Lahingugruppi kuulub kokku ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega ja tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior, liikursuurtükkidega AS90 ja soomukitega.</p> <p>NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.</p>news_9667Mon, 27 Mar 2017 18:18:00 +0300Kaitseväelased õpetasid koolinoortele sõduritarkusihttp://www.mil.ee/et/arhiiv/9666/kaitsev%C3%A4elased-%C3%B5petasid-koolinoortele-s%C3%B5duritarkusi<p>Eile lõppes Tallinnas staabi- ja sidepataljoni riigikaitselaager, kus kaitseväelased õpetasid Rocca al Mare kooli õpilastele sõdurioskusi ja välitingimustes toimetulekut.</p><p>„Laagritel on riigikaitseõpetuses oluline osa, sest annab noortele võimaluse koolipingis õpitud teooriale praktilised oskused lisada," ütles laagri läbiviija staabi- ja sidepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem kapten Veiko Raaper. „See on ka hea võimalus tekitada huvi ajateenistuse vastu ja saada vastused võimalikele küsimustele, samuti saada kasulikke kogemusi sõduri oskustest ja kaitseväe tegemistest.“</p> <p>Neli päeva kestnud laagris staabi- ja sidepataljonis ning Männiku harjutusalal said õpilased esmase ettekujutuse kaitseväeteenistusest ning kogesid nii elu kasarmus kui metsalaagris. Lisaks riigikaitseliste teadmiste omandamisele õppisid koolinoored instruktorite juhendamisel rivis marssima, esmaabi andma, metsa varjualust püstitama, orienteeruma ning automaadist laskma. Samuti muid välioskusi nagu erineval viisil lõkke tegemist, toidu valmistamist välitingimustes ja erinevate sõlmede tegemist.</p> <p>Rocca al Mare kooli õpilane Sten-Erik Matt osales riigikaitselaagris juba teist korda. Eelmise aasta laagrist meeldis talle enim kümne kilomeetri pikkune rännak, kus sai meeskonnana erinevaid ülesandeid lahendada.</p> <p>„Riigikaitselaagris õpid kasulikke asju riigikaitse kohta. Eesti eest peab väljas olema, mina tahan Eesti eest väljas olla. Laagris oli muidu ka lõbus ja see oli koolitundidele vahelduseks väga hea,“ ütles Matt.</p> <p>Laagris osales üle kolmekümne Rocca al Mare kooli gümnasisti. Staabi- ja sidepataljon viib riigikaitselaagrit Rocca al Mare kooli õpilastele läbi igal aastal.</p> <p>Riigikaitseõpetus on valikaine, mida kaitseväelased ja kaitseliitlased õpetavad enam kui 150 gümnaasiumis ja kutsekoolis üle Eesti. Riigikaitseõpetus paneb aluse Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning annab aimu ajateenistuses õpetatavatest oskustest.</p>news_9666Mon, 27 Mar 2017 10:10:00 +0300Liitlaste lennukid harjutavad Eesti õhuruumishttp://www.mil.ee/et/arhiiv/9665/liitlaste-lennukid-harjutavad-eesti-%C3%B5huruumis<p>Algaval t&ouml;&ouml;n&auml;dalal teevad esmasp&auml;evast kolmap&auml;evani ja reedel Eesti kohal harjutuslende &Auml;mari lennubaasis paiknevad Saksa &otilde;huv&auml;e h&auml;vituslennukid Eurofighter.</p><p>&nbsp;Lennukid lendavad &uuml;le Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.</p> <p>NATO liikmesriigid eraldavad &otilde;huv&auml;e &otilde;ppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, l&auml;biviimiseks kindlad osad oma &otilde;huruumist. Ka Eesti, L&auml;ti ja Leedu on eraldanud oma &otilde;huruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.</p> <p>P&otilde;hja-Atlandi N&otilde;ukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide &otilde;huj&otilde;ud Eesti, L&auml;ti ja Leedu &otilde;huruumi rotatsiooni korras alates 29. m&auml;rtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.</p> <p>Balti riikide &otilde;huturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesm&auml;rk on s&auml;&auml;sta alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse v&otilde;imekustesse &uuml;hiselt.</p> <p>Saksa &otilde;huv&auml;e lennusalk v&otilde;ttis Balti riikide &otilde;huturbe &uuml;le 31. augustil. &Scaron;iauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku &otilde;huv&auml;e lennusalk, mille relvastuses on h&auml;vitajad F-16.</p>news_9665Sun, 26 Mar 2017 09:46:00 +0300