Kaitseväe uudisedhttp://www.mil.ee/www.mil.ee viimased uudisedetWed, 26 Sep 2018 12:20:55 +0300Wed, 26 Sep 2018 12:20:55 +0300Tartu ülikoolis kaitsti sõjandusterminoloogiat käsitlev doktoritöö http://www.mil.ee/et/arhiiv/10405/tartu-%C3%BClikoolis-kaitsti-s%C3%B5jandusterminoloogiat-k%C3%A4sitlev-doktorit%C3%B6%C3%B6Täna kaitses kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse terminoloog ja sõjandusterminoloogia töörühma juht Reet Hendrikson Tartu ülikoolis doktoritöö teemal „Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel“. „Erialakeel on erialainimese esmane tööriist, mille headuse kriteerium on funktsionaalsus kasutajale. Võib öelda, et erialakeel on esmalt eriala ja alles seejärel keel. Sestap peab erialakeele arendamisel ja korrastamisel lähtuma eeskätt erialast,“ leiab Hendrikson. „Minu andmeil ei ole siiani Eestis ega maailmas terminimõistmist empiiriliselt uuritud, ehkki mõistmist mõjutavate tegurite üle on diskuteeritud alates teadusharu sünnist 1970. aastatel.“ Doktoritöö otsibki vastust küsimusele, milline on tõhus erialakeel. Eesmärk on sõjandusterminoloogia näitel välja selgitada, kuidas mõjutab terminikasutus mõistmist ja erialasuhtlust. Töö keskmes olnud sõjandusterminoloogia tõhususe uuringust selgub, et terminimõistmisel ei ole seost auastme, relvaliigi ega Eestis või välisriikides läbitud pikemate täienduskursustega. Olulisim mõistmist mõjutav tegur on sõjaväelise kõrghariduse olemasolu. Ilmneb ka terminimõistmise seos teenistus- ja ametikohaga. Näiteks on KVÜÕAs teenivate ohvitseride keskmise mõistmise skoor statistiliselt olulisel määral kõrgem kui teistel kaitseväe struktuuriüksustel. Vastupidiselt ohvitseride seas levinud eeldusele ei kindlusta ingliskeelse vaste teadmine terminimõistmist. Mõistmisraskust tekitab sünonüümide kasutamine. See tulemus on kooskõlas ohvitseride arvamusega ja seab kahtluse alla tänapäeva terminiteooriates levinud seisukoha, mis pigem soosib varieerumist. Väitekirja tulemused osutavad tõigale, et peamine terminimõistmist toetav faktor on sarnane teadmiste pagas ehk väljaõppetaust. Väitekirjal on Hendriksoni sõnul otsene rakenduslik väärtus: tulemusi saab kasutada nii terminiarenduses ja -korrastuses, keele- ja oskuskeelekorralduses kui ka kaitseväe väljaõppes. Tööd juhendasid doktor Arvi Tavast ja doktor Ann Veismann. Oponent oli reservmajor doktor Walter Wintschalek, Austria Riigikaitseakadeemia tõlkimis- ja terminoloogiaosakonna juhataja. Doktoritööga saab tutvuda siin: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/61732/hendrikson_reet.pdf?sequence=6. news_10405Tue, 25 Sep 2018 16:25:00 +0300Õhuturbe lennukid harjutavad Eesti õhuruumishttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10404/%C3%B5huturbe-lennukid-harjutavad-eesti-%C3%B5huruumis<p>Algava töönädala vältel teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis paiknevad Saksa õhuväe hävituslennukid Eurofighter.</p><p>Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.</p> <p>NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.</p> <p>Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.</p> <p>NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Portugali õhuväelt võttis kohustused üle Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga.</p>news_10404Sun, 23 Sep 2018 13:24:00 +0300Mere-siil sai esimeste üksuste jaoks läbihttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10403/mere-siil-sai-esimeste-%C3%BCksuste-jaoks-l%C3%A4bi<p>T&auml;na P&otilde;hja-Tallinnas Miinisadama linnakus toimunud rivistusega sai l&auml;bi &uuml;ks etapp &otilde;ppusest Mere-siil ning ligi 50 &otilde;ppekogunemisel osalenud merev&auml;elast j&auml;tkavad oma teenistust reservis.</p><p>&bdquo;Oskus kaitsta oma riiki ei tule iseenesest, selle nimel tuleb t&ouml;&ouml;d teha,&ldquo; &uuml;tles merev&auml;ebaasi &uuml;lema &uuml;lesannetes olev kaptenleitnant Rain Terras t&auml;nasel rivistusel. &bdquo;Ma olen uhke merev&auml;e reservv&auml;elaste &uuml;le, kes tulid v&auml;lja oma tavap&auml;rasest rutiinist, et olla n&uuml;&uuml;dsest valmis meie riiki paremini kaitsma.&ldquo;</p> <p>Mere-siil j&auml;tkub mereoperatsioonide juhtimisele keskenduva treeninguga Tartus Kaitsev&auml;e &uuml;hendatud &otilde;ppeasutuste matkekeskuses, kus staabi&uuml;ksustega harjutatakse kriisi- ja s&otilde;jaaegseid protseduure, tehes seejuures koost&ouml;&ouml;d erinevate ametkondadega.</p> <p>Mere-siil 2018 on Eesti merev&auml;e seni suurim &otilde;ppekogunemine, millest v&otilde;tavad osa merev&auml;e reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning merev&auml;ebaasi 82. &uuml;ksusesse kuuluvad reservv&auml;elased.</p> <p>Ligi kaks n&auml;dalat kestva &otilde;ppekogunemise k&auml;igus harjutatakse merev&auml;e reservv&auml;elaste formeerimist ning julgeoleku tagamist Miinisadamas ja selle l&auml;hi&uuml;mbruses. Samuti v&auml;rskendatakse osalejate teadmisi relvade k&auml;sitlemisest, esmaabist, avariit&otilde;rjest, sadamakaitsest, miinit&otilde;rjest ja &uuml;ksuste juhtimise p&otilde;hit&otilde;dedest.</p> <p>16.-27. septembrini kestvast Mere-siili &otilde;ppusest v&otilde;tab kokku osa ligi 200 reservv&auml;elast, tegevv&auml;elast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka merev&auml;e partnerid politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist.</p> <p>Fotod: <a href=\"https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58973\">https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58973</a></p>news_10403Sat, 22 Sep 2018 18:47:00 +0300Mereväe reservväelased harjutasid Mere-siilil laevakaitsethttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10402/merev%C3%A4e-reservv%C3%A4elased-harjutasid-mere-siilil-laevakaitset<p>&Otilde;ppusel Mere-siil 2018 osalevatele reservv&auml;elastele p&auml;&auml;dis n&auml;dala hakul alanud laevakaitsmise v&auml;lja&otilde;pe eile praktiliste harjutustega merel, mille k&auml;igus saavutati valmidus &uuml;htse meeskonnana tegutsemiseks.</p><p>Formeerimisj&auml;rgse v&auml;lja&otilde;ppe kulminatsioonina harjutasid laevakaitsele spetsialiseerunud reservv&auml;elased laevade kontrollimist, r&uuml;nnakute t&otilde;rjumist ja kiirpaatidega liikumist kaitset vajavatele laevadele. Harjutuse edukalt l&auml;binutena on osalejad valmis vajadusel kaitsma nii kaitsev&auml;e- kui ka tsiviilaluseid.</p> <p>&Otilde;ppusele olid kutsutud varasemalt laevakaitse baaskursuse l&auml;binud ja merev&auml;ebaasi baasikaitse kompaniis teeninud reservv&auml;elased. Harjutustel osalenute hulgas oli ka s&otilde;jalistel laevakaitsemissioonidel panustanud veterane.</p> <p>Samaaegselt v&auml;lja&otilde;ppega P&otilde;hja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus toimuvad Tartus KV&Uuml;&Otilde;A matkekeskuses reservv&auml;elaste juhtimisharjutused.</p> <p>Mere-siil 2018 on Eesti merev&auml;e seni suurim &otilde;ppekogunemine, millest v&otilde;tavad osa merev&auml;e reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning merev&auml;ebaasi 82. &uuml;ksusesse kuuluvad reservv&auml;elased.</p> <p>27. septembrini kestvast &otilde;ppusest v&otilde;tab kokku osa ligi 200 reservv&auml;elast, tegevv&auml;elast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka merev&auml;e partnerid Kaitseliidu meredivisjonist, politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist.</p> <p>Fotod: <a href=\"https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58972\">https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58972</a><br /> Video: <a href=\"https://www.youtube.com/watch?v=a4HFD9JDhxM\">https://www.youtube.com/watch?v=a4HFD9JDhxM</a></p>news_10402Sat, 22 Sep 2018 15:15:00 +0300Kaitseväe juhataja inspekteeris õppust Mere-siilhttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10401/kaitsev%C3%A4e-juhataja-inspekteeris-%C3%B5ppust-mere-siil<p>Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras inspekteeris täna Tartus Kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskuses mereväe õppust Mere-siil, kus talle tutvustati mereoperatsioonide juhtimist.</p><p>Kaitseväe juhataja kohtus õppusel osalevate riigiasutuste esindajatega ning rõhutas nende panuse vajalikkust. „On väga oluline, et õppusel löövad kaasa ka politsei- ja piirivalveamet ja veeteede amet. Tähtis on see, et kõik ametkonnad on kaasatud Eesti riigi kaitsmisse – teeme seda ühise eesmärgi nimel,“ ütles kindral Terras.</p> <p>Samaaegselt juhtimisharjutustega KVÜÕA matkekeskuses toimub reservväelaste väljaõpe Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus.</p> <p>Mere-siil 2018 on Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, millest võtavad osa mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased.</p> <p>27. septembrini kestvast õppusest võtab kokku osa ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka mereväe partnerid Kaitseliidu meredivisjonist, politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist.</p> <p>Fotod: <a href="https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58970">https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58970</a></p>news_10401Fri, 21 Sep 2018 17:08:00 +0300