Kaitseväe uudisedhttp://www.mil.ee/www.mil.ee viimased uudisedetThu, 18 Jan 2018 00:12:31 +0200Thu, 18 Jan 2018 00:12:31 +0200Kaitseväe- ja tsiviilmeedikud õpivad Tartus traumahaigeid käsitlemahttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10061/kaitsev%C3%A4e-ja-tsiviilmeedikud-%C3%B5pivad-tartus-traumahaigeid-k%C3%A4sitlema<p>T&auml;na algas Tartus kaitsev&auml;e &uuml;hendatud &otilde;ppeasutustes traumahaige k&auml;sitlemise kursus edasij&otilde;udnutele.</p><p>&bdquo;Alanud kursusel osalevad ja vahetavad kogemusi nii kaitsev&auml;e- kui tsiviilarstid ning see on heaks n&auml;iteks kaitsev&auml;e ja tsiviilmeedikute vahelisest tihedast koost&ouml;&ouml;st,&ldquo; &uuml;tles s&otilde;ja- ja katastroofimeditsiini keskuse vanem&otilde;de nooremleitnant Hele-Reet Lille.</p> <p>Traumahaige k&auml;sitlemise kursus edasij&otilde;udnutele on 2015. aastal Eestisse toodud litsentseeritud kursus, mille raames &otilde;petatakse arstidele traumahaige s&uuml;stematiseeritud k&auml;sitlemist l&auml;bi praktiliste t&ouml;&ouml;tubade ning loengute. Eestis omab kursuse litsentsi Eesti kirurgide assotsiatsioon. <span style=\"text-decoration: underline;\"></span></p> <p>KV&Uuml;&Otilde;A s&otilde;ja- ja katastroofimeditsiinikeskus korraldab kursust koost&ouml;&ouml;s Eesti kirurgide assotsiatsiooni, Ameerika kirurgide liidu, SA P&otilde;hja-Eesti regionaalhaigla, SA Tartu &uuml;likooli kliinikumi ja Tartu &uuml;likooliga. Kursusel osalevad kaitsev&auml;e ja reservv&auml;elastest tervishoiut&ouml;&ouml;tajad, tsiviilmeditsiinis t&ouml;&ouml;tavad arstid ning Tartu &uuml;likooli arstiteaduskonna arst-residendid.</p> <p>Kaitsev&auml;e &uuml;hendatud &otilde;ppeasutuste s&otilde;ja- ja katastroofimeditsiini keskuse &uuml;lesanne on viia l&auml;bi kaitsev&auml;elaste, reservv&auml;e meedikute ja meditsiini&uuml;li&otilde;pilaste s&otilde;ja- ja katastroofimeditsiinialast v&auml;lja&otilde;pet, mis on v&otilde;imalikult n&uuml;&uuml;disaegne ja praktilise suunitlusega.<span style=\"text-decoration: underline;\"></span></p>news_10061Wed, 17 Jan 2018 14:12:00 +0200Suurtükiväelased tähistasid sajandat aastapäeva jalgsirännakuga ajaloolisel marsruudilhttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10060/suurt%C3%BCkiv%C3%A4elased-t%C3%A4histasid-sajandat-aastap%C3%A4eva-jalgsir%C3%A4nnakuga-ajaloolisel-marsruudil<p>Suurt&uuml;kiv&auml;epataljoni kaitsev&auml;elased t&auml;histasid t&auml;na oma v&auml;eosa sajandat aastap&auml;eva l&auml;bides jalgsi sama teekonna mis viis nende eelk&auml;ijad esimestesse Vabaduss&otilde;ja lahingutesse.</p><p>Rakvere raudteejaamast alanud r&auml;nnak l&otilde;ppes R&auml;gavere ausamba juures. Kokku osales t&auml;na pea 18 kilomeetri pikkusel teekonnal &uuml;le 200 suurt&uuml;kiv&auml;elase. \"Rakvere raudteejaam on meie jaoks v&auml;ga t&auml;htis koht, sest siit l&auml;ks meie eelk&auml;ija Vabaduss&otilde;tta, et pidada R&auml;gavere l&auml;hedal esimesed lahingud. M&auml;lestades ning andes au vapratele s&otilde;duritele, k&otilde;ndisime me sama teed,\" &uuml;tles suurt&uuml;kiv&auml;epataljoni &uuml;lem kolonelleitnant Arbo Probal.</p> <p>R&auml;nnaku alguspunktis said suurt&uuml;kiv&auml;elasi tervitama tulnud huvilised tutvuda nii t&auml;na kasutusel olevate 155mm ning 122mm haubitsatega kui ka Vabaduss&otilde;jas tuletoetust taganud ajaloolise 76 mm kahuriga M1900. Teel R&auml;gavere ausambani asetasid suurt&uuml;kiv&auml;elased p&auml;rjad Vabaduss&otilde;ja ausamba jalamile ning Vabaduss&otilde;jas suurt&uuml;kipatarei &uuml;lemana v&otilde;idelnud kapten Jaan T&otilde;nissoni hauale.</p> <p>Suurt&uuml;kiv&auml;epataljoni ajateenija nooremseersant Jan J&uuml;rgen L&otilde;okene &uuml;tles, et t&auml;nast r&auml;nnakut tegid k&uuml;ll raskemaks k&uuml;lm ja tuul, kuid seda ei anna v&otilde;rreldagi Vabaduss&otilde;tta l&auml;inud suurt&uuml;kiv&auml;elaste teekonnaga. \"Sada aastat tagasi hobustega haubitsaid positsioonidele vedanud s&otilde;durid teadsid, et ees ootavad lahingud, mis l&otilde;pevad alles siis, kui Eesti saab vabaks,\" &uuml;tles nooremseersant L&otilde;okene.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Suurt&uuml;kiv&auml;epataljoni asutamiskuup&auml;ev on 16. jaanuar 1918 kui Eesti s&otilde;jav&auml;elaste &uuml;lemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurt&uuml;kiv&auml;ebrigaadi formeerimist.</p> <p></p> <p>Fotod: <a href=\"http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58500\">http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58500</a></p> <p>Video: <a href=\"https://www.youtube.com/watch?v=aePKfwXXQ_U\">https://www.youtube.com/watch?v=aePKfwXXQ_U</a></p> <p><a href=\"http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58500\"></a></p>news_10060Tue, 16 Jan 2018 16:30:00 +0200Brigaadikindral Sirel tänas ameeriklasest Kaitsejõudude hokiklubi mängijathttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10059/brigaadikindral-sirel-t%C3%A4nas-ameeriklasest-kaitsej%C3%B5udude-hokiklubi-m%C3%A4ngijat<p>Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel andis täna kaitseväe peastaabis NATO Eesti staabielemendis teenimise ja Eesti Kaitsejõudude jäähoki arendamise eest üle tänuplaadi Ameerika Ühendriikide staabiallohvitser veebel Richard Tealile.</p><p>„Veebel Teali teenistus Nato Eesti staabilemendis on hea näide toimivast NATO heidutusest, lisandväärtusena panustas ta vabatahtlikult Eesti kaitsejõudude jäähoki arengusse,“ ütles brigaadikindral Sirel.</p> <p>Veebel Richard Teal teenis kaheaastase rotatsiooniperioodi jooksul NATO Eesti staabielemendi allohvitserina ning osales aastatel 2016-2018 Kaitsejõudude hokiklubi koosseisus Harrastajate hokiliiga mängudel.</p> <p>Kaitsejõudude hokiklubi meeskond kinkis veebel Tealile mälestuseks Eesti jäähokikoondise fännisärgi.<br /><br />Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58501</p>news_10059Tue, 16 Jan 2018 15:34:00 +0200Õppija arengu toetamise konverentsil osales ligi 200 inimesthttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10058/%C3%B5ppija-arengu-toetamise-konverentsil-osales-ligi-200-inimest<p>Kaitsev&auml;e &uuml;hendatud &otilde;ppeasutused korraldasid t&auml;na Tartus konverentsi, kus ligi 200 inimest arutles &otilde;ppuri ja tema arengu toetamise teemal.</p><p>Konverentsil osalejad tegutsesid t&ouml;&ouml;tubades, mille teemadeks olid tuutorlus, mentorlus ja enesejuhitud &otilde;ppimine. &bdquo;Selleks, et &otilde;ppurit arendada, on meil vaja teada, millised aspektid vajavad arendamist ja mida &otilde;ppur ise vajab. Tuutorlus ja mentorlus aitavad &otilde;ppija arengut toetada, aga oluline on ka see, kuidas &otilde;ppur saab iseennast toetada,&ldquo; &uuml;tles konverentsi peakorraldaja ja KV&Uuml;&Otilde;A didaktika arendusjuht Svetlana Ganina.</p> <p>Konverentsi praktilistel sessioonidel arendasid osalejad oma suulist ja kirjalikku enesev&auml;ljendusoskust ning tagasiside andmist, samuti v&otilde;rreldi ja anal&uuml;&uuml;siti oma seniseid &otilde;ppimis- ja &otilde;petamiskogemusi.</p> <p>Kolmandat korda peetud &otilde;ppemetoodilisel konverentsil osalesid 15 asutuse t&ouml;&ouml;tajad ja &otilde;ppurid, nende hulgas n&auml;iteks partnerid sisekaitseakadeemiast, lennuakadeemiast, merev&auml;ekoolist, politsei- ja piirivalveametist ning riigikantseleist.</p> <p>Konverentsi ettekannetest avaldatakse kogumik kaitsev&auml;e &uuml;hendatud &otilde;ppeasutuste kodulehel <a href=\"http://www.ksk.edu.ee/\">http://www.ksk.edu.ee/</a>.</p> <p></p> <p>Video:&nbsp;https://www.youtube.com/watch?v=l3w8D1yhA54</p> <p>Fotod: <a href=\"http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58499\">http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58499</a></p> <p><a href=\"http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58499\"></a></p> <p><a href=\"http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58499\"></a></p> <p><a href=\"http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58499\"></a></p>news_10058Mon, 15 Jan 2018 16:39:00 +0200Ämaris maandus 12 USA hävituslennukithttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10057/%C3%A4maris-maandus-12-usa-h%C3%A4vituslennukit<p>Täna maandus Ämari lennubaasis Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi hävitajate üksus, et osaleda rahvusvahelisel õhuvägede õppusel.</p><p>Ohio rahvuskaardi 112. hävitajate eskadrilli kuuluvad 12 hävituslennukit F-16 lendasid Ämarisse otse USA Toledo lennubaasist ilma vahemaandumisteta.</p> <p>Õhuväe ülema kohusetäitja kolonel Riivo Valge sõnul on algav ühisõppus seitsmes omataoline Ämaris. „Õppustel on olnud erinevad üksused ja lennukitüübid ja sellepärast oleme harjutatud erinevaid lahingutegevuse elemente. Algava õppuse üheks eesmärgiks on läbi harjutada õhuoperatsioone suuremate formatsioonidega. Selleks toome Eestisse appi ka kogenud Belgia õhuväe sihitajad, kes nõustavad Eesti õhuväge selliste operatsioonide elluviimisel,“ ütles kolonel Valge ja lisas, et saabuvat lennuüksust võib näha ka harjutamas koos Eesti ja NATO liitlaste maaväe üksustega ehk kaitseväelased harjutavad maa- ja õhuväe manöövrite koostööd õhutulejuhtide kaasabil.</p> <p>Märtsi keskpaigani kestva õppuse õhk-õhk harjutused toimuvad selleks ettenähtud harjutusaladel Lääne-Eesti ja saarte kohal ning mitte madalamal kui poolteist kilomeetrit. Õhk-maa harjutused peetakse aga kaitseväe keskpolügoonil, mille ümbruses võib toimuda ka madallende.</p> <p>USA päritoluga mitmefunktsiooniline hävitaja F-16 Fighting Falcon on ühe mootoriga kerge lahingulennuk. Lennuki mitmefunktsioonilisus tähendab seda, et teda saab kasutada hävitajana õhuruumi kaitseks, ründelennukina maapealsete ja merel olevate objektide hävitamiseks, aga ka mitmesuguste luureülesannete täitmiseks.</p>news_10057Sun, 14 Jan 2018 15:35:00 +0200