Kaitseväe uudisedhttp://www.mil.ee/www.mil.ee viimased uudisedetSat, 20 Apr 2019 06:05:32 +0300Sat, 20 Apr 2019 06:05:32 +0300Scoutspataljoni üksused lihvivad järgmisel nädalal Lätis oskusihttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10658/scoutspataljoni-%C3%BCksused-lihvivad-j%C3%A4rgmisel-n%C3%A4dalal-l%C3%A4tis-oskusi<p>J&auml;rgmisel n&auml;dalal algab L&auml;tis Adaži pol&uuml;goonil Scoutspataljoni &otilde;ppus Gungnir, kus pataljon kontrollib kompanii taseme lahinglaskmistega oma &uuml;ksuste valmidust.</p><p>&Uuml;le n&auml;dala kestva &otilde;ppuse esimeses faasis liiguvad &uuml;ksused koos tehnikaga homme ja &uuml;lehomme Eestist L&auml;tti. &Otilde;ppuse aktiivne faas algab 23. aprillil, kui nelja p&auml;eva jooksul harjutatakse lahinglaskmiste raamistikus soomusjalav&auml;ekompaniide kaitsvaid ning r&uuml;ndavaid tegevusi.</p> <p>&bdquo;&Otilde;ppuse korraldamine on esitanud kaks peamist v&auml;ljakutset. Soovime l&otilde;imida k&otilde;ik &uuml;ksused pataljoni raamistikus &uuml;hendrelvaliigi laskmiseks ning teisalt luua laskvale isikkoosseisule v&otilde;imalikult realistlik situatsioon selliselt, et &uuml;lematel oleks piisavalt v&auml;ljakutseid, kuid ohutustehnika ei kannataks,&ldquo; &uuml;tles Scoutspataljoni v&auml;lja&otilde;ppe&uuml;lem major Mattias Puusepp eesootava &otilde;ppuse raskuspunkte kirjeldades. &bdquo;Kuna &otilde;ppusele on kaasatud tavap&auml;rasest rohkem lahingtoetus&uuml;ksusi, siis ootan ennek&otilde;ike seda, et jalav&auml;ekompaniide &uuml;lemad suudaksid need &uuml;ksused oma lahingplaani l&otilde;imida selliselt, et nende man&ouml;&ouml;vrid oleksid toetatud ja osalejad saaks hea koost&ouml;&ouml;kogemuse ning oskuse lahingtoetus&uuml;ksusi kasutada,&ldquo; lisas major Puusepp.</p> <p>Soomusjalav&auml;ekompaniide tegevust toetavad &otilde;ppusel Belgia lahingugrupi tankit&otilde;rje-, pioneeri- ning miinipilduja&uuml;ksus, Viru jalav&auml;epataljoni miinipildujar&uuml;hm ja &otilde;hut&otilde;rjepataljoni kaitsev&auml;elased. Meditsiinilise toetuse tagab tagalapataljoni meditsiinir&uuml;hm ning lahinglaskmiste korraldamist toetab ka toetuse v&auml;ejuhatuse sihtm&auml;rgimeeskond.</p> <p>Kaitsev&auml;e tehnikast on &otilde;ppusele kaasatud Scoutspataljoni lahingumasinad CV-9035, &nbsp;soomustransport&ouml;&ouml;rid Sisu ning pioneeritank ja sillatank. Belgia kontingent viib Adažisse lahingumasinad Piranha ning pioneeri- ja sillatanki. Kokku v&otilde;tab &otilde;ppusest osa ligi 500 Eesti ja &uuml;le 100 Belgia kaitsev&auml;elase.</p> <p>&Otilde;ppusel osalevate &uuml;ksuste kolonnid liiguvad L&auml;tti 20. ja 21. aprillil marsruudil Tapa-M&auml;o-Paide-P&auml;rnu-Ikla-Kadaga.</p>news_10658Fri, 19 Apr 2019 11:28:00 +0300Malis teeninud Eesti jalaväeüksus jõudis tagasi kojuhttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10657/malis-teeninud-eesti-jalav%C3%A4e%C3%BCksus-j%C3%B5udis-tagasi-koju<p>Ligi viis kuud Aafrikas Malis välisoperatsioonil teeninud jalaväerühm Estpla-28 ja rühma toetuselemendi liikmed jõudsid täna tagasi koju.</p><p>Eesti kontingendi vanema kapten Edgar Pau sõnul täitis üksus eeskujulikult neile püstitatud väekaitseülesandeid. „Rühm teenis oma rotatsiooni jooksul kahe erineva prantsuse kontingendi alluvuses ning koostöö mõlema üksusega sujus hästi,“ ütles kapten Pau.</p> <p>Estpla-28 teenistus Malis mässutõrjeoperatsioonil Barkhane algas eelmise aasta novembris, kui üksus võttis vastutuse üle jalaväerühmalt Estpla-26, mis oli esimeseks Eesti üksuseks Prantsusmaa juhitaval operatsioonil. Teenistuse käigus avanes rühmal võimalus töötada koos nii Prantsuse-Saksa ühisbrigaadi kui ka 2. merejalaväe rügemendi võitlejatega, kellega jätkab Malis koostööd uus Eesti jalaväerühm Estpla-30.</p> <p>Estpla-28 patrullis oma rotatsiooni  jooksul Gao linnas ja selle lähiümbruses 14 korda, Gao baasi kiirvalmidusüksust mehitati 42 korda ja baasi pääslaid ning valveposte mehitati 32 korda.</p> <p>Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav operatsioon Saheli regioonis, mille eesmärk on toetada viie riigi (Mali, Mauritaania, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi) valitsuse võitlust Euroopasuunalise ebaseadusliku immigratsiooni, inimkaubandusega ning takistada islamiäärmuslaste tegevust regioonis.</p>news_10657Thu, 18 Apr 2019 18:42:00 +0300Suurtükiväepataljoni reservväelased värskendavad teadmisihttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10656/suurt%C3%BCkiv%C3%A4epataljoni-reservv%C3%A4elased-v%C3%A4rskendavad-teadmisi<p>Eelmisel n&auml;dalal alanud suurt&uuml;kiv&auml;epataljoni &otilde;ppekogunemisel osalevad reservv&auml;elased ning pataljoni ajateenijad harjutasid eile 155mm haubitsa FH 70 lahinglaskmistel p&otilde;hirelva k&auml;sitsemisoskust, andes tuld pea 9 kilomeetri kaugusel asuvate sihtm&auml;rkide pihta.</p><p>&bdquo;Mehed ja naised saavad v&auml;ga h&auml;sti hakkama, pealt vaadates on v&auml;ga raske vahet teha, kes on alles riigikaitsmise oskusi &otilde;ppimas ning kelle ajateenistusest on m&ouml;&ouml;das juba aastaid. Reedab ehk vaid vanus ning soeng-habe. Reservv&auml;elaste motivatsioon on k&otilde;rge, nad on tegusad, teotahtelised ning vastupidavad,&ldquo; &uuml;tles suurt&uuml;kiv&auml;epataljoni &uuml;lem kolonelleitnant Arbo Probal.</p> <p>T&auml;navusel &otilde;ppekogunemisel osalevad nii reservv&auml;elased, kelle ajateenistus l&otilde;ppes alles eelmise aasta detsembris, kui ka need, kelle reservteenistus algas juba kuus aastat tagasi. &bdquo;Ma v&auml;ga ootasin seda kutset ning v&otilde;imalust taas vanu kamraade n&auml;ha ning relva lasta. Et asjad ei ununeks ning kui peaks reaalne vajadus tekkima, tulla kohale ning asuda v&otilde;itlusesse Eesti eest. Siin on v&auml;ga lahe, meie l&auml;bisaamine on hea, koost&ouml;&ouml; sujub ning lasud on pihtas,&ldquo; &uuml;tles juba pea kuus aastat reservteenistuses olev reamees Alder Maninen.</p> <p>Suurt&uuml;kiv&auml;epataljoni reserv&otilde;ppekogunemine on tinglikult jagatud kolmeks etapiks. &Otilde;ppekogunemise esimesel p&auml;eval harjutati pataljoni formeerimist. P&auml;rast seda liikus &uuml;ksus kaitsev&auml;e keskpol&uuml;goonile, kus reservv&auml;elased said meelde tuletada ajateenistuses omandatud oskusi ning k&auml;situlirelvade k&auml;sitsemist. Teisip&auml;eval algasid 155mm haubitsa FH70 lahinglaskmised ning eile liikusid reservv&auml;elased edasi Ida-Virumaale, kus lihvivad erinevaid taktikalisi oskusi, tegutsemist brigaadiraamistikus ning koost&ouml;&ouml;d teiste brigaadi &uuml;ksustega. Reserv&otilde;ppekogunemine kestab 21. aprillini, kokku osaleb lahinglaskmistel &uuml;le 500 kaitsev&auml;elase.</p> <p></p> <p>Fotod:&nbsp;<a href=\"https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59328\">https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59328</a></p>news_10656Thu, 18 Apr 2019 11:48:00 +0300Kaitseväelased valmistusid operatsiooniks Afganistanis http://www.mil.ee/et/arhiiv/10655/kaitsev%C3%A4elased-valmistusid-operatsiooniks-afganistanis<p>J&auml;rgmisena Afganistanist teenistust alustavad kaitsev&auml;elased kontrollisid sel n&auml;dalal peetud missioonieelse v&auml;lja&otilde;ppe l&otilde;puharjutusel oma valmisolekut.</p><p>&bdquo;&Uuml;ksuse kui terviku valmisolek NATO juhitud rahvusvahelisele s&otilde;jalisele operatsioonile Resolute Support siirdumiseks on hea. Meil on tugev ning &uuml;ksteist m&otilde;istev all&uuml;ksus, r&uuml;hmas on p&auml;devad jao- ja meeskonna&uuml;lemad,&ldquo; &uuml;tles Estpla-31 &uuml;lem leitnant Oliver Kelder.</p> <p>L&otilde;puharjutuse k&auml;igus loodi &uuml;ksusele v&otilde;imalikult missioonipiirkonnale sarnane keskkond ning tegevused. Afganistanis ettetulevate tegevuste imiteerimisel l&otilde;id harjutuse korraldajad erinevaid ohusituatsioone, mis operatsioonipiirkonnas ette v&otilde;ivad tulla. Selliste situatsioonide hulka kuulusid eskorditavate ametnike kaitse, t&auml;naval toimunud k&auml;situlirelvar&uuml;nnak ning sellest tekkinud ohuolukorrale reageerimine, eskorditavatele ametnike r&uuml;ndamne nii k&uuml;lm- kui tulirelvaga, kannatanutega tegelemine ja transport ning tegelemine erinevatest l&otilde;hkekehadest tekitatud ohusituatsioonidega.</p> <p>V&auml;lja&otilde;ppe raames tehti koost&ouml;&ouml;d varasemalt samal missioonil osalenud kaitsev&auml;elastega ning koolitajatega kaitsev&auml;e peastaabist, toetuse v&auml;ejuhatusest ja s&otilde;jav&auml;epolitseist.</p> <p>Mai keskpaigas Afganistani suunduva kontingendi p&otilde;hiline &uuml;ksus on Scoutspataljoni s&otilde;duritest koosnev jalav&auml;er&uuml;hm Estpla-31, mis hakkab teenima Kabulis. Eesti &uuml;ksuse p&otilde;hi&uuml;lesanneteks kuuekuulise rotatsiooni ajal on liitlaste instruktorite ja n&otilde;ustajate ning kohalike n&otilde;unike kaitse ja eskort.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Fotod: <a href=\"https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59327\">https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59327</a></p> <p>Video: <a href=\"https://www.youtube.com/watch?v=sgq6j8fLsHI\">https://www.youtube.com/watch?v=sgq6j8fLsHI</a></p>news_10655Wed, 17 Apr 2019 16:37:00 +0300Mereväekoolis algas laevakaitse baaskursushttp://www.mil.ee/et/arhiiv/10654/merev%C3%A4ekoolis-algas-laevakaitse-baaskursus<p>Merev&auml;ekoolis algas t&auml;na seitsmen&auml;dalane laevakaitse baaskursus, millel osalevaid merev&auml;elasi koolitatakse kaitsma laevu s&otilde;jalise ohu eest.</p><p>&bdquo;Kursuse l&auml;binud reservv&auml;elased on merev&auml;e t&auml;iendav tulej&otilde;ud osalemaks laevade kaitse- ja julgeolekuga seotud lahing&uuml;lesannetes ja operatsioonides,&ldquo; &uuml;tles kursuse &uuml;lem kaptenmajor Rait Luks. &bdquo;V&auml;lja&otilde;ppe l&auml;binutena on nad valmis sadamas ja merel olles kaitsma merev&auml;e s&otilde;jalaevu ja ka tsiviilaluseid.&ldquo;<br /><br />Alates 2016. aastast merev&auml;es korraldatav laevakaitse baaskursus h&otilde;lmab merelaevade maalt ja merelt kaitsmiseks vajaliku relvastuse-, varustuse- ning v&auml;ike&uuml;ksuste taktikate &otilde;pet. Harjutatakse laevade pardakontrollide l&auml;biviimist, pardumise taktikaid, r&uuml;nnakute t&otilde;rjumist, merevaatlust, meresidet ja navigatsiooni ning vahiteenistuse rutiini. Lisaks toimuvad k&auml;siv&otilde;itlustreeningud. <br /><br />Merev&auml;e tegevv&auml;elased on osalenud laevakaitsemeeskondadega kokku kuuel Vahemeres ja Aafrika rannikul toimunud missioonil.<br /><br />Miinisadamas asuv merev&auml;ekool annab merev&auml;elastele merenduslikku baasv&auml;lja&otilde;pet ja meres&otilde;jalist v&auml;lja&otilde;pet. Koolitatakse nii merev&auml;e ajateenijaid, tegevv&auml;elasi, reservv&auml;elasi kui kadette. Merev&auml;ekool tegeleb ka uurimus- ja arendust&ouml;&ouml;ga, koordineerib &otilde;ppetegevust merev&auml;es ning n&otilde;ustab merev&auml;elist v&auml;lja&otilde;pet ja &otilde;ppetegevust kaitsev&auml;es.</p>news_10654Wed, 17 Apr 2019 15:57:00 +0300