Venemaal toimunud Riigiduuma valimised ei muutnud ootuspäraselt midagi. Venemaa juhtkond käsitleb valimistulemusi toetusena senisele poliitikale ja jätkab seda, püüdes Ukrainat alistada ja kujundada toimuvast kognitiivsel tasandil Venemaa juhtkonnale sobivat pilti. Moskva liialdab oma edusamme, eitab sõjakuritegude toimepanekut Ukrainas ning terrorirünnakute toimepanemist Euroopa riikides.

Katsed survestada toetajariike Ukraina toetamisest loobuma toimuvad pidevalt mitmel tasandil. Sel eesmärgil kutsus Venemaa välisministeerium välja Ühendkuningriigi asjuri Moskvas ja avaldas ametliku protesti Londoni Ukraina-suunaliste relvatarnete „edasise suurendamise“ vastu.

Rindel toimus keskmiselt 240 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on pisut vähem kui eelmisel nädalal.

• Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast), Lõmani (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunad.
• Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Harkivi oblastis (nii põhjaosas kui ka Kupjanski suunal) ning Donetski oblastis Lõmani suunal.
• Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt ligi 1500 sõjaväelast ööpäevas. Venemaa relvajõudude kaotused olid jätkuvalt üle 10 000 võitleja nädalas.

Ukraina kaugmaalöögid tabasid naftatöötlemistehaseid Moskva, Jaroslavli ja Samara oblastis ning Baškortostani Vabariigis. 20. septembril sooritas Ukraina ulatusliku rünnaku sihtmärkide vastu Moskva piirkonnas, mille tagajärjel sai peale naftatöötlemistehase kahjustada ka logistikakeskus Moskva läheduses.

Keskmaalöökide käigus ründasid Ukraina drooniüksused lennuvälju Krimmis ja Rostovi oblastis, droonide ladustamise ja stardiala Orjoli oblastis ning energeetikaobjekte Krimmis. Alates 6. juulist on Krimmis saanud tabamusi 412 energeetikaobjekti. Samuti on Ukraina drooniväed viinud rivist välja ligi 300 alust Aasovi ja Mustal merel.

Venemaa kaugmaalöögid tabasid kriitilist taristut, elamuid, tööstusettevõtteid, administratiivhooneid ja transporditaristut vähemalt 14 Ukraina oblastis. Ukraina andmeil on Venemaa septembrikuu jooksul välja lasknud ligi 1900 reaktiivdrooni, millest suudeti hävitada ligi 60%. Rünnakute tõttu Ukraina metallurgiaettevõtetele on seiskunud 90% riigi terasetootmise võimsusest.

Venemaa agressiooni kõrvalmõjusid on järjest tugevamini tunda sõjapiirkonnaga külgnevates riikides. Venemaa droonid on sel aastal sisenenud Moldova õhuruumi 39 korda. NATO riikide hävituslennukid on droone alla tulistanud Rumeenias, Poolas, Leedus, Lätis, Eestis ning droonid on sattunud teistessegi riikidesse. Kolmandate riikide õhuruumi on mõnel korral sattunud ka Venemaa tiibraketid.

Vastuseks muutuvale olukorrale on Poola muutnud õhukaitsehoiakut ning Poola õhuvägi rakendab ennetavaid meetmeid Venemaa õhulöökide korral riigi läheduses paiknevate Ukraina objektide pihta. Samuti lihtsustab Poola tema õhuruumi tungivate tundmatute objektide allatulistamise korda.

NATO raames on tõhustatud ka Baltimaade õhuruumi kaitset ja kiirendatud õhukaitsevahendite rakendamiseks vajalikku otsustusprotsessi.

Venemaa agressiooni teine aspekt, mis puudutab kolmandaid riike ja mille kohta on viimasel ajal avaldatud küllalt palju erinevaid hinnanguid ja arvamusi, on hübriidtegevus. See avaldub mitmel kujul, milleks on nii otsesed sabotaažiaktid, kõikvõimalikud infooperatsioonid jm. Ukrainat toetavad firmad saavad ähvardusi, neid püütakse rünnata ja sundida lõpetama oma tegevust. Moskva süüdistab riike, kes toetavad Ukrainat, sõdimises Venemaa vastu ja lubab vastuseks „teha järeldusi“ ja „rakendada meetmeid“.

See kõik taotleb ühte eesmärki – tekitada hirmu ja ebakindlust ning luua Venemaast mulje kui suurest ja ähvardavast jõust. Pidev ähvardamine ja hirmu tekitamine on Venemaa arusaama kohaselt osa heidutusest ja oma julgeoleku tagamisest. Selle taustal toimub reaalne tegevus, mida jälgitakse, tõkestatakse ja omistatakse viimasel ajal järjest enam selle organiseerijale ja sageli ka toimepanijale – Venemaale.

Seetõttu võib nõustuda mitmelt poolt kostnud arvamustega, et Venemaa tegevust peab tõkestama ja selgelt omistama selle initsiaatorile, kuigi sellele ülereageerimine aitab pigem kaasa ebakindla õhkkonna kujunemisele. Venemaast lähtuvaid sõjalisi ohte jälgitakse ja vajadust mööda astutakse vajalikke samme.

USA eriesindajate Jared Kushneri, Steven Witkoffi Moskva ja Kiievi külastuse järel kinnitas Venemaa Föderatsioon taas, et tema seisukohad Ukrainas toimuva sõja lõpetamise suhtes ei ole muutunud. Moskva taotleb Ukraina sisulist alistumist ning leiab, et võimalik vaherahu rindel oleks Ukrainale palju kasulikum kui Venemaale.

Küll aga toetas Kremli kõneisik Peskov sõnades USA presidendi initsiatiivi löökide lõpetamiseks energeetikaobjektide pihta, leides, et see võimaldab küllastada Venemaa siseturgu naftatoodetega. Ta märkis, et Venemaa peab saama ka oma naftat eksportida ning tuleb tagada vaba laevaliiklus ja tankerite liikumine. Samuti tuleb Kremli arvates tühistada sanktsioonid, mis takistavad Venemaa ressursside eksporti.

President Zelenskõi teatas, et Ukraina on valmis lõpetama lööke Venemaa naftatöötlemistehaste ja muu kütusetaristu pihta tingimusel, et Venemaa lõpetab Ukraina elektrisüsteemi ja gaasitaristu ründamise. Ukraina riigipea rõhutas, et Ukraina ja Venemaa määratlevad energiataristut erinevalt: Venemaa jaoks tähendab see nafta ja gaasi müüki, Ukraina jaoks elektri- ja gaasivarustuse tagamist elanikkonnale. Ukraina soovib kokkulepet, mis keelaks igasugused rünnakud kõigi energiarajatiste vastu ning ootab Venemaalt nimekirja rajatistest, mis jääksid võimaliku energiataristut hõlmava relvarahu korral rünnakutest kõrvale.

13. septembril sooritas Venemaa droonirünnaku rongile, mis paiknes Ukraina-Poola piiri läheduses olevas Jahodõni jaamas. Selle jaama kaudu liikusid sel päeval rongid, millega Yalta European Strategy foorumil osalenud väliskülalised, kelle seas oli endisi riigipäid ja valitsusjuhte, endisi ja praegusi kõrgeid riigiametnikke, rahvasaadikuid, eksperte jt, lahkusid Ukrainast. Väliskülalised rünnakus kannatada ei saanud.

Venemaa ametiisikute sõnul rünnati „ainult sõjalisi sihtmärke ja sõjalistel eesmärkidel kasutatavat logistikataristut“ ning selliste rünnakute eest on ka „varem hoiatatud“. Samuti teatati, et Venemaa ei saa garanteerida väliskülaliste julgeolekut Ukraina külastuste ajal ning soovitati välismaa diplomaatidel, nende pereliikmetel ja välisriikide kodanikel taas Ukrainast lahkuda. Tegemist on Venemaa järjekordse katsega hirmutada lääneriikide poliitikakujundajaid loobuma Ukraina toetamisest.

NATO peasekretär Mark Rutte teatas vastuseks toimunud rünnakule, et Venemaa lootus õõnestada Ukraina toetajate ühtsust ja peatada toetust Ukrainale ei täitu ning abi Kiievile hoopis suurendatakse.

Rindel toimus keskmiselt 250 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on sama palju kui eelnenud nädalal.

• Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast), Huljaipole (Zaporižžja oblast) ja Lõmani (Donetski oblast) suunad.
• Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Harkivi oblastis (nii põhjaosas kui ka Kupjanski suunal) ning Donetski oblastis Lõmani suunal.
• Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt ligi 1600 sõjaväelast ööpäevas (nädala jooksul kokku pisut üle 11 000) ja tegemist on juba kolmanda järjestikuse nädalaga, kus Venemaa kaotused ületavad 10 000 sõjaväelast.

Ukraina relvajõud väljastasid esimest korda ametlikku infot Donetski oblastis Lõmani piirkonnas toimuva pealetungi kohta, mille käigus vabastati 10 km² okupeeritud alasid ja puhastati veel 75 km² sisse imbunud Vene võitlejatest. Samuti puhastati vastasest neli ja vabastati üks asula. Operatsiooni tulemusena paranes Donetski kindlustatud vööndi põhjapoolse osa olukord. Ukraina relvajõudude operatsioon jätkub.

Venemaa Föderatsiooni kaugmaalöögid tabasid kriitilist ja strateegilist taristut ning elamuid, kõikvõimalikke ladusid, ostukeskusi, bensiinijaamu, transpordivahendeid ja ettevõtteid vähemalt 17 Ukraina oblastis. Venemaa löögid Ukraina energeetikaobjektide pihta põhjustasid voolukatkestusi rohkem kui pooltes rünnatud oblastites. Venemaa kasutas rünnakute korral taas Valgevenes paiknevaid retranslaatoreid, mis olid vahepeal välja lülitatud.

Venemaa tegevuse tõttu on sõja algusest Ukrainas saanud kahjustada juba üle 500 veduri. Selle aasta jooksul on rünnatud kümmet ÜRO humanitaarkaupade ladu ning septembrikuu jooksul nelja ravimiladu.

Seega jätkab Venemaa pingutusi Ukraina elanikkonna olukorra halvendamiseks, et suruda Ukrainale peale oma tingimusi. Hiljuti Ukrainas tehtud küsitluse tulemuste kohaselt on aga 77% ukrainlastest seda meelt, et Venemaa nõudmistega, mis tähendavad Ukraina lüüasaamist, ei tohi nõustuda ja vastupanu tuleb jätkata isegi siis, kui talvel tuleb mõnda aega hakkama saada elektri, kütte ja kanalisatsioonita.

Ukraina kesk- ja kaugmaalöögid tabasid nelja naftatöötlemistehast, mis paiknevad Krasnodari krais, Saratovi ja Samara oblastis ning Tatarstani Vabariigis. Samuti rünnati Mahhatškala sadamat Kaspia merel, keemiatehaseid Permi krais, Volgogradi ja Samara oblastis ning droonitehast Rostovi oblastis. Sõjalistest sihtmärkidest võib välja tuua lennuväljad, õhutõrjevahendid, kaugmaadroonide ladustamise ja stardialad Rostovi ja Orjoli oblastis ning Krimmis.

Ukraina kaugmaalöökide kasvavat mõju peegeldab rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) igakuine raport, mille kohaselt on Venemaa naftatöötlemistehaste seisund halvenemas, sest sanktsioonid takistavad lakkamatute Ukraina kaugmaalöökide kahjude likvideerimist. IEA hinnangul püsib Venemaa naftatöötlemine järgmise 18 kuu jooksul 30% allpool sõjaeelset taset.