Venemaa Föderatsiooni vallandatud täiemahulise sõja 236. nädalal jätkas Moskva nõudmiste esitamist, et Ukraina lepiks territooriumide kaotamisega Venemaale, sest vastasel korral jätkab Venemaa oma eesmärkide taotlemist sõjalisel teel. Venemaa kuvas oma edusamme Ukrainas taas reaalsetest suurematena ning anti teada ulatuslike löökide ettevalmistamisest Ukraina energeetikaobjektide pihta.
Jätkuna eelmise nädala sündmustele ähvardas Venemaa – vastuseks Ukraina rünnakutele Venemaa territooriumil, milles on kasutatud Ühendkuningriigi (ÜK) tiibrakette – rünnata Ühendkuningriigi sõjaväebaase ja sõjatehnikat. Moskva sõnul on ÜK väga lähedal kaasosaliseks saamisele Vene elanikkonna vastu suunatud terrorismis. Kreml süüdistas ka tervet Euroopat selles, et ta mobiliseerib oma sõjalist potentsiaali ja suunab selle Venemaa vastu, osaledes otseselt Venemaa-vastases sõjategevuses.
Venemaa ja Ukraina toetajariikide vahelise vastasseisu teravnemine leidis kajastust Saksamaa siseministri Dobrindti avalduses, mille kohaselt on augusti alguses Leipzig/Halle lennujaamas toimunud intsidendi taga Venemaa. Saksa siseminister lisas, et Saksamaa ei ole sõjas, kuid on pidevate hübriidrünnakute sihtmärk ja on seda ka edaspidi. Saksa välisministri Wadephuli sõnul suletakse vastusammudena Venemaa Föderatsiooni hübriidtegevusele Venemaa peakonsulaat Bonnis, lõpetatakse Berliinis Vene Maja tegevust reguleeriv leping, karmistatakse Venemaa kodanike kontrolli Saksamaale sisenemisel ning suurendatakse survet Venemaa varilaevastikule.
Rindel toimus keskmiselt 225 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on sama palju kui eelmisel nädalal.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Lõmani (Donetski oblast), Huljaipole (Zaporižžja oblast) ja Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast) suunad.
- Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Harkivi oblastis Kupjanski, Borova ja Veliki Burluki suunal. Samuti Donetski oblastis Lõmani, Slovjanski ja Kostjantõnivka suunal.
- Venemaa Föderatsioon kaotas vaadeldaval perioodil keskmiselt ligi 1500 sõjaväelast ööpäevas.
Venemaa muutis kaugmaa-täpsuslöökide andmise taktikat ning selle asemel et rünnata öisel ajal arvukate õhuründevahenditega suhteliselt lühikese aja jooksul, hakkas ründama väiksemate õhuvahendite gruppidega ööpäev läbi. Kiievit rünnati niimoodi peaaegu nädal aega järjest ning selline taktika häiris väga tugevalt igapäevast elutegevust, transporti ja majandust. Nii oli 27. augustil Kiievis terve ööpäeva jooksul 13 õhuhäiret ja need kestsid kokku keskmiselt 61% ööpäevast.
Peale selle on Vene relvajõud pidevalt suurendanud reaktiivmootoriga droonide osakaalu õhuründevahendite hulgas ning Ukraina õhuväe andmetel lasti augustis Ukraina pihta välja 2800 sellist drooni (s.o ligi 50% kõigist droonidest). Reaktiivdroonid on praeguste püüdurdroonide jaoks liiga kiired, raskemini tabatavad ja seni on suudetud alla tulistada 60% rünnakutes osalenud reaktiivdroonidest. See on sundinud Ukrainat kiirelt looma uusi tõrjevahendeid ning üks reaktiivmootoriga püüdurdroon on juba saanud ka ametliku heakskiidu.
Möödunud nädala jooksul ründas Venemaa Föderatsioon erinevaid sihtmärke vähemalt 13 Ukraina oblastis. Rünnakud tabasid kriitilist taristut, mitmesuguseid tsiviilobjekte ning energeetika- ja tööstusobjekte. Venemaa on süstemaatiliselt rünnanud toiduainete ladusid ja hävitanud neist kuni 90%. See sunnib Ukrainat oma tarneahelaid ja jaotusvõrke ümber korraldama, kuid toidupuudust Ukrainas tekkida ei tohiks.
Samuti on Venemaa sel aastal ligi 1500 korral rünnanud Ukraina raudteid. Rünnatavate sihtmärkide hulk on pidevalt laienenud. Alguses rünnati sildu, siis raudteid ja raudtee tööd tagavaid alajaamu, nüüd rünnatakse juba ronge ja vedureid ning depoosid.
Viimastel nädalatel on korduvalt rünnatud Ukraina trükikodasid ja kirjastusi (rünnakute alla on sattunud 35 kirjastust), mille tagajärjel on hävinud vähemalt 12 miljonit raamatut. Ukraina meedia teatel on Venemaa hävitanud kuni kolmandiku kõigist tänavu Ukrainas trükitud raamatutest.
Möödunud nädalal sai väga tugevalt kannatada ka Hersoni soojuselektrijaam, mis varustab soojusega suurt osa Hersoni elumajadest. Hersoni sõjalise administratsiooni juht kutsus Hersoni elanikke, eriti lastega peresid ja eakaid, linnast lahkuma, sest Venemaa rünnakud kriitilise taristu vastu on järsult sagenenud.
Ukraina muudab vastuseks Venemaa jätkuvatele droonirünnakutele oma õhuhäiresüsteemi. Uue süsteemi kohaselt jagatakse hoiatused punaseks ja kollaseks tasemeks. Kollane hoiatus tähistab lähenevaid droone, punane aga raketiohtu, sealhulgas ballistiliste rakettide ohtu ja ulatuslikke kombineeritud rünnakuid. Hoiatused muutuvad senisest lokaalsemaks, lähtudes konkreetsest ohupiirkonnast. Uus süsteem peaks andma elanikkonnale rohkem selgust ja prognoositavust ning täpsemad juhised eri ohtude korral tegutsemiseks.
Samuti rakendab Ukraina meetmeid Kiievi ja teiste piirkondade kerksuse suurendamiseks läheneval kütteperioodil. Sõjalis- ja tsiviiladministratsioonid peavad järgmise kuu jooksul korraldama juhtimis- ja staabiõppuseid, et valmistuda võimalikeks eriolukordadeks kütte-, elektri-, gaasi- või veevarustuses. Enne kütteperioodi algust tuleb suurendada elutähtsate teenuste varutoite võimsust ning kohalikud ametivõimud peavad varuma vähemalt kahe nädala jagu kütust, valmistama korterelamud ette autonoomseks toimimiseks ja varustama need varutoiteallikatega.
Ukraina täpsuslöögid tabasid möödunud nädalal naftatöötlemistehaseid Jarloslavli ja Leningradi oblastis ning e-kaubanduse platvormi Ozon ladusid Belgorodi ja Rostovi oblastis ning Baškortostani Vabariigis, lisaks DNS ja Tšižik ladusid. Samuti jätkusid täpsuslöögid erinevate kriitiliste ja strateegiliste sihtmärkide vastu Krimmis ning teistel okupeeritud aladel. Et vähendada Krimmi varustamist elektrienergiaga, ründasid Ukraina drooniüksused 1.–28. augustini 315 energeetikaobjekti okupeeritud territooriumidel. Ukraina löökide tõttu Rostovi oblasti sadamate pihta ja sellest tuleneva laevanduse seiskumise tõttu Aasovi ja Mustal merel oli Rostovi oblasti kuberner sunnitud välja kuulutama eriolukorra.
Intensiivistuvate kaugmaa-täpsuslöökide tõttu hoiatas Ukraina president Zelenskõi Venemaa õhuruumi kasutavaid lennufirmasid ja kindlustusandjaid, et Venemaa õhuruumis ei ole enam ohutuid perioode ning tsiviillennundus peab sellega arvestama. Ukraina presidendi sõnul ei ründa Ukraina tsiviillennukeid, kuid Ukraina droonide tegevus Venemaa kohal suureneb sedavõrd, et seal lendamine ei ole enam ohutu. President Zelenskõi kutsus eelkõige Venemaa peamiste sihtkohtadega ühendusi pidavaid lennufirmasid ohtu arvesse võtma. Ukraina teavitas ka rahvusvahelist tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO), et Venemaa õhuruum ei ole ohutu.
Statistika augustis toimunud sõjategevuse tulemuste kohta:
- avalikkusse jõudnud hinnangutel vallutas Venemaa tänavu augustis 5…90 km2 Ukraina territooriumit, kaotades seejuures veidi üle 42 000 sõjaväelase;
- möödunud aasta augustis vallutas Venemaa ligi 460 km2 Ukraina territooriumit ja kaotas seejuures ligi 29 000 sõjaväelast.
Nagu näha, siis ei suutnud Venemaa relvajõud hoolimata suurtest kaotustest ka augustis sisulist edu saavutada. Samal ajal on Ukraina intensiivistanud lööke Venemaa kütusetööstuse ja muude objektide pihta ning ka president Putin on olnud sunnitud tunnistama nende mõjusust. Sellegipoolest ei näita Venemaa juhtkond üles tahet sõda lõpetada ja püüab järjest ägedamalt Ukraina tsiviilühiskonda rünnates ning Ukraina toetajariikide vastu hübriidmeetmeid kasutades ikkagi Ukraina alistumist saavutada.
